Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Michel Sittow (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Keda kujutab "Mehe portree" Castello Sforzescos Milanos?
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
10kl
Katrin Rüütle
Michel Sittow
Referaat
Juhendaja : Kaia Kullamaa
Uuemõisa 2011

Sisukord


Elulugu 3
Veel Michelist 5
Looming 7
Maalid ja nende asukohad 8
Veel maale 9
11
Maja, kus elas Michel Sittow 11
Kasutatud kirjandus 13

Elulugu


Michel Sittow on silmapaistvamaid varasema renessanssi kunstnike, kes on ka seotud Eestiga . Ta sündis Tallinnas 1469. Aastal. Tema isa, Clawes van der Sittow(Suttow), oli samuti maalija ja nikerdaja, kes töötas Tallinnas aastast 1495, kuni oma surmani 1482. aastal.
Lapsepõlves õppis Michel maalimist ja nikerdamist oma isa töökojas Tallinnas. Tõenäoliselt oli tema arenemise juures oma osa ta onul , Tallinna Dominikaanikloostri meistril Dominicus Sitaul. Kloostril olid head sidemed Brüggega, kust osteti risa kunstiteoseid , nende seas ka altar Hans Memlingi ateljeest. Pärast isa surma 1482. Aastal läheb Michel rändama ja jõuab 15. Aastasena Brüggesse ning on neli aastat Flandria koolkonna silmapaistva meistri Hans Memlingi õpilane.
Michel Sittow töötas 1492. Aastani Flandrias, kuis suundus siis Hispaaniasse Toledosse jas astus kuninganna Isabella õuekunstniku kohale, kuhu jäi 1502 . aastani. 1504 . Aastal oli Sittow kuninganna väimehe, Hispaania asehalduri, Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses Flandrias. 1505. Aastal kutsutakse ta Londonisse, Tudorite dünastia esimest kuningat Henri VII portreteerima.
Pärast Philipp Ilusa surma 1506. Aastal naaseb Michel Sittow oma sünnilinna päranduseasju korraldama . 1507. Aastal võidab ta pärandusega seotud kohtuprotsessi ning jab järgnevaks seitsmeks aastaks Tallinna. 1514. Aastal maalib ta Kopenhaagenis Taani kuninga Christian II portreed. 1516 . Aastal astub Hispaania kuningas Carlos I, kellest saab peatselt Püha Saksa ja Rooma riigi valitseja Karl V, teenistusse. 1518 . Aastal asub Michel Sittow lõplikult Tallinnasse. 1523. Aastal läheb ta usureformatsiooni poolele. Michel Sittow sureb ootamatult enne joule 1525 . Asstal ja ta maetakse Niguliste kirikusse. Kümmekond aastat hiljem kustub tema ainsa poja surmaga Sittowite Tallinna sugu.

Veel Michelist


Kokkuvõtteks võime vaid rõõmustada, et Tallinnast on võrsunud silmapaistev kunstnik, kosmopoliit . Lisaks Madalmaades kultiveeritud peenele värvitajule ja panteismist kantud hilisgooti detailirealismile on tema maalideski tunda (Tallinnas saadud) skulptorikoolitust. Oma loomingu küpses faasis lähenes ta Itaalia renessansskunstile.
Tänapäeval peavad end Michel Sittow' teoste omanikeks kuningaloss ja Lázaro Galdiano Muuseum Madridis, peamised kunstimuuseumid sellistes linnades nagu Washington, Detroit , Los Angeles , London, Haag, Viin, Kopenhaagen , Berliin, Pariis, Bukarest, Milaano , Moskva .
Uurijad on erinevatest arhiiviallikatest lähtudes nimetanud teda Michieliks (1839), Miguel Sithiumiks ( 1902 ), XX sajandi alguskümnenditel sageli Meister Micheliks. Alates 1939. a . on enamasti kasutusel nimevorm Michel Sittow.
Meistri looming on huvitanud mitme maailmajao teadlasi. Tuntumad (kümnetest) on Max Friedländer, Paul Johansen, Jazeps Trizna, Martha Wolff, Else Kai Sass , Matthias Weniger ja Chiyo Ishikawa.
Legendid, sh teeneka Johanseni kunagine oletus Sittow' konfliktist kadedate ametivendadega Tallinnas said Jaan Krossi romaani aineks. Anu Mänd on tõendanud, et meistriks tunnistati Michel siiski 1506. a jõuluajal, nõudmata temalt aastast selliaega. Eesti kunstiteadlastest on Michel Sittow' kohta artikleid avaldanud veel Mai Lumiste , Rain Rebas ja paljude teiste hulgas siinkirjutaja,

Looming


Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskupltuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 1517–1518).
Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520 ), mis asub Niguliste kirikus.
Paljud ürikuis mainitud teosed (Niguliste kiriku ajanäitaja kujud, Pirita kloostri altarimaal , Oleviste kiriku Maarja kabeli kaunistused ning Soome Siuntio kiriku puuskulptuurid) on hävinud.
Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit .
Aastatel 1518-1529 teostas ta figuurid Niguliste kiriku Püha Antooniuse tiibaltari tiibade välisküljele. Sten Karling on lugenud Michel Sittowi tööks Tallinnas Mustpääde vennaskonna Püha Luutsia legendi meistri Brüggest Toodud Maarja altarile ühe sonaatori juurdemaalitud portreed.
Meister Michel Sittowi teistest töödest asub Henry VII portree Rahvuslikus Portreede Galeriis Londonis. Isabella tütre Aragoonia Katariina portree Viini Kunstiajaloolised Muuseumis , Aragoonia Katariina Maarja Magdaleena Detroidi Kunstimuuseumis, Christian II Riiklikus Muuseumis Kopenhaagenis, Maarja lapsega Budapesti Kunstimuuseumis, Munga portree Metropolitani Muuseumis New Yorgis .
Sittowi Mees punase mütsiga üks variantidest asub Milaanos, teine Detroidis. Neid on võimalikekes Sittowi autoportreedeks peetud.

Maalid ja nende asukohad


"Christian II portree" (1514– 1515 , Kopenhaagenis Riiklikus Kunstimuuseumis)
"Maarja taevaminek" ( Washingtonis Rahvusgaleriis)
"Maarja lapsega" (Budapesti Kunstimuuseumis)
"Kristuse taevaminek" (Londoni erakogus)
"Aragoni Katariina portree" (Viini Kunstiajaloolises muuseumis)
"Aragoni Katariina Maarja Magdaleena" (Detroidi kunstiinstituudis)
"Mehe portree" ( Haagis Mauritshuis'is)
"Don Diego de Guevara" kaksikmaali tiib - "Madonna lapse ja linnuga" - Berliinis Dahlemi maaligaleriis, parem tiib - "Diego de Guevara portree" - Washingtonis Rahvusgaleriis.
"Munga portree" (Metropolitani Muuseumis New Yorgis)
Teoseid on ka Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika kogudes.

Veel maale


Taani ajaloos on juttu Meister Michelist, keda kõrgelt hinnatakse. Tore! Ent isegi dokumendid ei ole usaldusväärsed kõiges. Näiteks väidetakse kaasaegse kirjas Christian II-le, et 13aastane Elisabeth von Habsburg ei saavat pilku lahti tema portreelt. Ja samas palutakse Christianil “jumala ja paljude teiste pärast” ajada maha habe, mida Burgundia õukonnas keegi ei kandvat. Mõned uurijad arvavad , et Michel Sittow maalis Christiani kahel korral, 1514. a. ja 1515. a., Taanis ja Madalmaades. Säilinud kordus on ammust ajast kuninglikus kollektsioonis ja praegu Kopenhaagenis muuseumis (Statens Museum for Kunst ). Dr. Jazeps Trizna raamatust (1976) selgub , et tagatipuks on pildi all veel üks, mida näitab röntgen. Ta oletab, et tegu on Philipp Ilusa, Sittow’ ühe patrooni portreega. Dr. Else Kai Sass peab võimalikuks, et see töö rikastab hoopis Karl V ikonograafiat. Prof . dr. Eric Haverkamp-Begemann jätab mehe tundmatuks. Ta on kirjutanud artikli Sittow’ ühest pärlist “Madonnast Püha Bernhardinusega” Lįzaro Galdiano kogus (Museo Fundación Lįzaro Galdiano) ja “Mehest pärliga” kuningalossis Madridis. Mõlemad maalid on kaotanud osa oma originaaliväärtusest ülemaalingute ja radikaalse restaureerimise tõttu.
Tihti on tuvastamata portreteeritud isikud, mis ärgitab otsima “tallinlasi”. “Tundmatut Daami” Viinis (samuti Kunsthistorisches Museum) peetakse seotuks Kastiilia Isabeli õukonnaga, aga “Mees nelgiga” (see lill võib viidata kihlumisele) Paul Getty muuseumis ei näi seda olevat. Keda kujutab “Mehe portree” Castello Sforzescos Milanos?
Ilmselt võib Eestiga ühendada vanema mehe portree Haagis (Mauritshuis) ja noore, punase mütsiga mehe pildi Detroidis. Neid maale dateeritakse 1510 . ja 1512. aastaga, mis mahuvad Michel Sittow’ Tallinna perioodi. Neutraalsel taustal, nagu Sittow’ puhul ikka, kujutatud isikud ei ole ilmselt õukondlased; üks on vahest kaupmees, teine käsitööline. Noormees vaatab meile otsa terase pilguga, mis võiks kuuluda oma peegelpilti uurivale kunstnikule. Kas autoportree? E. P. Richardson küsib: “Kas see on mees, kes Karl V õukonnale eelistas elu Tallinnas?” Portree kinkis Detroidi kunstiinstituudile Henry Ford juunior. Alates 1946. aastast Mauritshuisis asuv vanema mehe portree oli pikka aega meie parunite von Liphartite kogus. Maali dendrokronoloogiline analüüs lubab valmimisajaks määrata XVI sajandi




Maja, kus elas Michel Sittow


Esimesed teated majast ( Rataskaevu 22 ), kus elas Michel Sittow, pärinevad 15. saj. algusest. 1479. aastal omandab kinnistu Clawes van der Sittow (Michel Sittowi isa), Michel Sittow pärib kinnistu 1518. aastal. Veel 19. saj. alguses asus praeguse Rataskaevu 22 maja kohal kolm keskaegse viiluga hoonet: ait, elamu ja väikeelamu. Ulatuslikumad ümberehitused toimusid 1883. ja 1932. aastal, mille tulemusena moodustus kolme keskaegse hoone fassaadi asemele ühtne hoone tänavafront. Hiljuti restaureeritud hoone on säilitanud oma funktsiooni elamuna.

Kasutatud kirjandus


http://aerling.blogspot.com/2008/09/michel-sittow-14691525.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Michel_Sittow
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/sittow/tekst.ht m
http://www.sirp.ee/archive/2001/02.02.01/Kunst/kunst1-1.html
Vasakule Paremale
Michel Sittow #1 Michel Sittow #2 Michel Sittow #3 Michel Sittow #4 Michel Sittow #5 Michel Sittow #6 Michel Sittow #7 Michel Sittow #8 Michel Sittow #9 Michel Sittow #10 Michel Sittow #11 Michel Sittow #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katiolen Õppematerjali autor
Juttu on micheli elulooost, tema loomingust, maalidest .

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti kunsti ajalugu
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

1529.a. müüriti Suure Rannavärava kohale dolomiidist tahutud Tallinna vapikivi. NN. lukestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõpeb gootika. 1523.a. oli alanud reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst. Kunst 16. sajandi algusest 17. sajandi keskpaigani Tallinnast on pärit üks Põhja ­ Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Varsti pärast isa surma läks ta rännule ja tegutses 1484 ­ 1492 Flandrias. Oletatakse, et mõned aastad õppis Michel Sittow Brugges selle aja ühe kuulsama kunstniku Hans Memlingi juures. Sünnilinnas Tallinnas töötas Sittow 1506 ­ 1514 ja alates 1518 aastast kuni surmani. Reformatsiooniga liitus Sittow alles oma elu viimastel aastatel, kuid side Madalmaade

Kunst
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

Itaalia renesanssarhitektuur 15 saj 36-40 ((15.-16. sajandil toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansi ja uusaja majanduslik alus oli varakapitalistlike, st rahaliste suhete kujunemine linnades. Esirinnas olid Itaalia jõukad kaubalinnad, kus 14.-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419 - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - kuulsus arhitektina Firenze Leidlaste Kodu - fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel San Lorenzo kirik - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi kabel - antiigipärased sambad, kolmnurkne viil, Siseruum kaalutletult mõistuspärane, näib koosnevad täpsetest kuubi-

Kategoriseerimata
Eesti kunst
19
docx

Eesti kunst

saj., tamm, vanim puuskulptuur. (halvasti säilinud). Harjumaal Harju Risti kirikus Kolgata grupi kujud 14. saj. lõpust. Paremini säilinud. Mustpeade altar ehk Maarja altar- pole kujusid, ainult maalingud, tellitud Mustpeade vennaskonna polt, kujutatud Neitsi Maarjat, Mustpeade vennaskonna liikmeid, autor tema tuntuma töö järgi Püha Lucia. Mustpeade majas Mauritsiuse kujusid (nende kaitsepühak). Gooti kunst lõpeb Eestis reformatsiooniga umbes 1525. 5.Renessansskunst Eestis M. Sittow - kõige tuntum Eesti aladelt pärit kunstnik, maetud Niguliste kirikusse. 16.saj. portretist, töötanud Hispaania õukonnas, keisri Karl V õukonnas. Ta pole allkirjastanud oma töid, raske eristada. Tuntuim teos Aragoni Katariina portree. Taani kuningas Thristian II portree. Madonna linnuga. Maarja kroonimine Louvre lossis (autorlus kaheldav), tsükkel Maarja elust (umbes 40 maali, aga laiali paisatud). Tööd väikseformaadilised. Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures

Kunstiajalugu
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

○ siiski oli linnades ka maaisanda valdusi, kus kehtisid tema, mitte linna seadused (Tallinnas Toompea). ● Eesti keskaegsed linnad: ○ Tallinn; ○ Tartu; ○ Paide; ○ Haapsalu; ○ Vana-Pärnu; ○ Uus-Pärnu; ○ Rakvere, ○ Narva; ○ Viljandi. RENESSANSS EESTIS Michel Sittow ● Isa Madalmaade või saksa päritolu maalija ja puunikerdaja Tallinnas; ● Esimesed õpetused sai isalt; ● 1848. aastal sõitis kunsti õppima Brüggesse, mis oli õlimaalide poolest kuulus (J. van Eyck); ● 1492.-1504. aastal Hispaanias kuninganna Isabella teenistuses; ● 1506. aastal Tallinnas pärandivaidluste pärast, kuid lahkus 1514. aastal Taani kuninga Christian II kutsel; Aragoonia Katariina portree, umbes 1515. aasta Virginia kroonimine, 1946.-1504

Kultuur
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

keskendumine isiklikule heaolule, üleolev poos • ''Cleve Anna'' • üks Henry VIII kuuest naisest → naised peavad oma suu kramplikult kinni hoidma • naiste kokkusurutud, vaheliti pandud käed on tõestuseks, et nad on sunnitud kaitsma vähest sõnavabadust ja peavad keskenduma oma tegelike mõtete varjamisele. • tuntud ka graafikuna ja illustreerijana → ''Surmatants'' Madalmaade ja Eesti kunst 16. sajandil Michel Sittow (1469-1525) Kuulsamaid Eestist pärit kunstnikke, õppis Madalmaades. Töötas Euroopa valitsejate õukonnas, hinnatud portretist ja Madalmaade peenmaaltehnika meisterlik valdaja. Maalis väikesemõõdulisi pilte, kujutas poolfiguurportreid ja madonnasid. N: “Taani kuninga Christian II portree”, “Aragoni Katariina portree” Renessansslikku kunsti viljelesid paljud kunstnikud 16. saj. Keskpaigast, eelkõige Tallinnas ja Narvas. Arhitektuuris muutused valgusküllasemaks ja mugavamaks

Kultuuriajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
Kunst raekojas
62
txt

Kunst raekojas

Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o

Eesti kunstiajalugu
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix ?

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun