Renessansiajastu kunstnik TIZIAN Referaat 1 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1. Tizian, tema käekäik ja looming.......................................................................................................3 1. 1. Varasemad eluaastad (~1490-1516).........................................................................................4 1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel..........................................................................4 1.2. Kuulsuse kogumine (1515- 1526)............................................................................................5 1. 3. Tizian kui portrist.................................................................................
Tizian Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Kes oli tizian? Õige nimi oli Tiziano Vecellio Nime hääldus: titsi'aano vets'ellio Tuntakse ka Vecellio nime all Itaalia maalikunstnik kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meistreid Sündis umbes 1477 Pieve di Cadore'is Suri 27. august 1576 Venezias katku Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELUKÄIK Maaliõpinguid alustas ta juba 9aastasena Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks elukäik
Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sabastiano Luciani. Aastal 1516, peale Bellini surma, määras Venezia valitsus ta amatlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Aastal 1533 nimetas Saksa-Rooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks. Aastal 1543 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. Tizian suri 1576. aastal katku. Tizian viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga Francois I ka Hispaania kuninga Felipe II. PAAVST ALEKSANDER VI ESITLEB PEETRUSELE JACOPO PESARO'T MUSTLASMADONNA FLORA VEENUSE KUMMARDAMINE MEES KINDAGA KARL V PORTREE KOERAGA NÜMF JA KARJANE MAGDALEENA PATUKAHETSUS 1533 JA
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult
dekoratiivne toredus, üksikute toonide ühendamine sooja kuldkollase tooniga; Giorgione cinquentost tuntuim, stiil selgeslt väljakujunenud töös, tuntud kui Äike, põhiline osa loodusel (hinnatakse looduse ja inimese kokkusulamist); kuulsaim töö: Lamav Veenus loodus/maastik; viisid 17-18.saj. klassikalise maastikumaali tekkimisele; veel: Kontsert vabas looduses pani aluse piltidele, kus seltskond on looduses (mehed riides, naised alasti) Tizian elas vanaks, säilitas loomingulise aktiivsuse kuni surmani, varasem periood: Taevane ja maine armastus; teedrajavaks tööks: Maksuraha punast värvi kasutatakse heleda värvina tumedal taustal; religioossed: Maarja taevaminek e. Assunta Frahri kiriku jaoks, portreist: mees kindaga, Flora, mees linnuga, autoportreed, Paavst Paulus III nepootidega; alastimaalidest: Urbino Venus (Giorgione eeskujul); Danae; lõpus isel. kontuuride
Urbiino Veenus ,,Urbiino Veenus" on õlimaal,mille maalis Itaalia meister Tizian.Pildi peal on kujutatud alasti noort naist, identifitseeritud jumalanna Veenus, lebamiseks on tal diivan või voodi,mida ümbritseb renesanssi palee. See maal ripub Uffizi galeriis, Firenzes. Kujundi kujutamine põhineb Giorgione's Magavast Veenusest(ca 1510), kuid Tizian kasutab rohkem sensuaalsusi võrreldes Giorgioniga. Puuduvad igasugused klassikalise d ja allegoorilsed ornamendid("Veenus" ei esinda jumalanna kehastust,mida ta peaks.),maal on erootilist laadi. Veenuse otsekohesus on sageli täheldatud ja üles märgitud.Ta jõllitab otse vaatajale näkku,olles ükskõikne oma alasti olemise suhtes.Paremas käes hoiab ta lillekimpu ja vasaku käega varjab ta oma häbet,mis provokatiivselt on asetatud kompositsiooni keskele
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus
RENESSANSS Agnes Ott 11e klass TVTG Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Vararenessansi maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 - 7 Vararenessansi skulptuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 - 9 Vararenessansi arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 16 Renessanss Madalmaades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis . .
Kõik kommentaarid