valku 6,6g, süsivesikuid 16,5g, rasva 9,1g. Koostis: pastoriseeritud täispiimast kohupiim (74,9%), jogurt (10%), maasika moos (10%), suhkur (5%), vanillisuhkur (0,1%). Sertifitseeritud mahekoostisosasid tootes: 84,9% Harilik kohupiim Koostis: täispiim, laap.100gr. sisaldab: 8 g valku, 12 g rasva, 4 g süsivesikuid, 147/613 kcal/kJ. Praktiliselt valge, pehme mass, milles on vaevumärgatavad struktuuri meenutavad vormid. Õige pisut hapukas, keskmiselt täidlase hoiakuga, täispiima maitsega. Suus struktuurielemendid peaaegu tundmatud. Mõeldud eelkõige toidu valmistamiseks ja maitsestamiseks oma soovi mööda. Küüslaaugu, kurkide, ja maitserohelistega maitsestades saab huvitavaid tiodulisasid. Suvisel ajal sobib
o. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilitamisaeg pikneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse vastava rasvasuseni (2,5 või 3,2%) ja villitakse taarasse. Piima happesus peab olema 16-18 Th (Thörneri happekraadides) ja temperatuur 10C Piima sortiment Piima liigitamisel võetakse aluseks rasvasisaldust, töötlemis- ja pakkimisviisi. 1. Rasvasisalduse järgi: täispiim (kindla rasvasusega, pastöriseeritud, lisanditeta, normaliseeritud või taastatud) kooritud piim (saadakse piima separeerimisel ja on piima rasvavaene osa) 2. Töötlemisviisilt: pastöriseeritud piim (kindlal temperatuuril kuumtöödeldud) steriliseeritud ehk homogeniseeritud homoheniseerim (toimub spets. aparaadis, mille tulemusena omandab piim ühtlase ja kauapüsiva kontsistentsi) ja kõrgel temperatuuril (üle
· Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui talvel · Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. · Piima keemistemperatuur on 100,2 kraadi. · Kuumutamiselt 50-60 kraadi tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. · Temperatuuril 80-90 kraadi albumiin kalgendub ja sadestub · Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Liigituse alused: · Täispiim (kindla rasvasisaldusega) · Rasvata piim (kuni 1%) · Väherasvane piim (üle 1%) Töötlemisviis: · pastöriseeritud (72 75 kraadi 15-20 sekundit) · steriliseeritud (üle 100 kraadi juures) · kõrgpastöriseeritud (135 140 kraadi 2-4 sekundit) · HYLA- piim (töötlemisel laktoosi vähendatud 80% ulatuses; inimestele kes ei talu laktoosi) Pakkimisviis: · Kilepakend · Pure(tetra)pakend · Lahtine piim · Pudel Toorpiim:
Umbreelingu latt: Gunwale: Umbreelingu tugi: Stay of bulwark: Teki veejooksuplaat: Deck waterway: Raampiim: Web beam: Pool piim: Half beam: Tekiplaadistus: Deck plating: Karlings: Deck girder: Teki pikkijäikusribi: Longitudinal: . Luugi komings: Hatch coaming: Piller: Pillar: Täispiim: Full-beam: Püstjäikusribi: Vertical stiffener: Veekindel vahesein: Watertight bulkhead: Topeltpõhja plaadistus: Double bottom plating: Vertikaalkiil: Vertical keel: Horisontaalkiil: Horizontal keel: Põhjastringer: Intercoastal side girder: Põhjaplaadistus: Bottom plating: Floor: Floor: Topeltpõhja külgvöö: Margin plate: . Kimmikiil: Bilge keel: Kimmivöö: Bilge strake: Lastiruumikaar: Hold transversal frame: Lastiruumipiim: Hold beam:
kategooriat: 1. Piimad 2. Hapukoored 3. Võid 4. Kohukesed 5. Juustud Kohad , mida võrreldi 1. Selver 2. Säästumarket (RIMI Eesti Food AS) 3. Konsum (Põlva Tarbijate Ühistu) 4. Toiduait (Põlva Tarbijate Ühistu) Piimad Selver Säästumarket Konsum Toiduait Alma piim 0,51 - 0,49 0,49 2,5 %-line Tere piim 0,50 0,48 0,52 0,52 2,5 %-line Alma täispiim 0,86 - 0,85 0,84 3,5 %-line Meieri piim 0,51 0,50 0,49 0,50 2,5 %-line Hapukoored Selver Säästumarket Konsum Toiduait Alma hapukoor 500 1,10 - 1,09 1,09 g 20%-line Meieri hapukoor 0,58 0,54 0,57 0,54 330g 20%- line Tere hapukoor 500 1,10 1,09 1,10 1,08 g 20%-line Võid
C askorbiinhape lehtkapsas, teket, kõhulahtisust, luu-urbnemust paprika, rauasalvestustõbe mädarõigas, petersell biotiin maks, neerud, põhjustab rasuvoolulist Vitamiinid täispiim, sojauba, tomat, munad, ekseemi pärm põhjustab N lipoehape pärm, piim, liha energiavahetuse häireid kapsas, spargel, põhjustab lipiidide U S-metüül-metioniin petersell, tomat sünteesi häireid maks, piim, põhjustab PABA p-amino-bensoehape
4 15.8 31.7 Linasrott 90 12 13.3 35.5 Sojasrott 88 14.1 15.5 50 Päevalillesrott 90 9.3 10.9 38 Puuvillasrott 90 10.3 9.3 42 Kartul 22 13.3 15.6 9.2 Söödapeet 11 12.6 12.4 9 Poolsuhkrupeet 17 13.3 12.1 7 Täispiim 13 20.1 23 26.4 Piimaasendaja 90 17.3 19.6 29.4 Lõssipulber 92 14.6 16.4 36.4 Kalajahu 90 12.9 15.1 70 Söödapärm 90 12.1 14.8 50 Lehmade segajõusööt 86 11.9 x 18.1 Toorkiud Toorrasv Ca P % % g g 23.5 3.5 6.5 3.5 23.2 3.5 6.5 3.7 22.5 4.3 8.7 4.3 28.6 3
Vein, sampanja 70-135 Astelpajumarjad, granaatõun 120 Lambapiim 110 Küüslauk, tomatipasta, ketsup, kibuvitsamarjad 100 Puuviljad 20-100 Pärm 80 Köögiviljakonservid 20-80 Kartul, viinamarjad, tofu 75 Täispiim, hapupiim R2,5% 70 Metsa- ja aiamarjad 30-75 Kitsepiim 60 Täismahlad 40-60 Piim R 0,1-2,5%, keefir R2,5%, pett 35-55 Dzinn long drink, siider 50 Mahlajoogid 10-50 Köögiviljad, seened 10-50 Karastusjoogid 0-45
kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad, loomamaks, UV-kiirgus maapähkliõli, spinat, siga,sojaõli, merekalad, mädarõigas, sojauba, piimaproduktid, päevalilleõli, herned, pähklid, spinat, rapsiõli, hapukirsid, täispiim, !Köögiviljad, nisuiduõli, linnaseleib, täisteraviljatoot pähklid petersell, tomat porgand (a- päevalilleseem rapsiõli, ed kibuvitsamarjad karotiin) ned jogurt, munakollane
29 100g toodet sisaldab ???? keskmiselt: Energiat 390kcal/1636kJ, valke 25,5g, süsivesikuid alla 1g, rasva 29,5g ???? 33. Juust Tilsit 45% 3.85 34. Pandivere 28.5% 6.60 villutat 35. Juust Tartu 22% 6.60 villutatud (Piimameister Otto) 36. Saida juust Koostis: täispiim, (Saidafarm AS) sool, juuretis, laap. 100g. sisaldab keskmiselt: 388kcal/1609kJ, 28g rasva, 24g valku, 1g süsivesikuid. 37. Sulatatud juust 7.25 (Merevaik) 38. Päikse sulatatud juust 4.95 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat
4.Käärimise olemus, tekitajad, vajalikud tingimused, nimetused. Käärimise olemus- Pasteur tõestas, et käärimine on elussolendite toimimise protsesss ja, et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Kindlat käärimist põhjustab kindel mikroob. 5.Juuretis? Jogurti ja kefiiri juuretise erinevus. Juuretis aine, mis kutub esile käärimist. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Keefiri lähteaineks on piim, mida pastöriseeritakse ja segatakse juuretisega. 6.Pasteuri teened inimkonnale, eluaeg (saj.). Prantsuse teadlane, kes elas 19.sajandil avastas ta marutõvevaktsiini,pastöriseerimise,avastas käärimise olemuse ja vaktsineerimise põhimõtte(-süstida organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. 7.Mis on pastöörimine? Spoor? Anaerobioos
GFR langedes on soovituslik proteiini määr 0,6-0,8g/Kg kehakaalu kohta ööpäevas. Hüpertensiooni kontroll ja vajadusel ravi, Na piiramine, normaalne kehakaal, mõõdukas füüsiline koormus, proteiinide piiramine ja tasakaalus veresuhkrud on olulised tegurid pirdudamaks kroonilise neerupuudulikkuse kiiret süvenemist. Rasvhapped ja glükeemiline indeks Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja -jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi- ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega-3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega-6 polüküllastumata rasvhapped
· Normaliseerimine piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele, mis toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega · Pakendamine Piima liigid · Töörlemise järgi - pastöriseeritud - kõrgpastöriseeritud - normaliseeritud · Rasvasisalduse järgi - rasvata piim ehk lõss ( o,5% rasva) - väherasvane piim ( 1,0, 1,5; 2,0 ja 2,5%) - piim (3,0; 3,2; 3,5; 3,8; 4,0 ja 4,2%) - täispiim pastöriseeritud piim, mille rasvasisaldus vähemalt 3,5%, millel pole eraldatud koostiosi ega juurde lisatud · Lisandite alusel - lisanditeta valmistatud natur. Piima baasil - lisanditega ( maitsestatud) lisatud juurde teisi ainedid, nt. Banaani-, maasikamaitseline jne. - Valgupiim suurendatud valgusisaldusega - Vähendatud lasktoosisisaldusega piim laktoosi sisaldus 1%
juures tekib piima pinnale kile, mis koosneb rasvadest ja valkudest. Temperatuuril 70°C muutub piima maitse. Piim lõhustub kuumutamisel kergesti. Piima pastöriseeritakse, et hävitada haigust tekitavad mikroorganismid. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilimisaeg pikeneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse põhiliselt 3.5 või 2,5% rasvasisalduseni ja villitakse pakendisse. SORTIMENT Piima liigitamisalused 1) Rasvasisaldus: täispiim on kindla rasvasisaldusega pastöriseeritud lisanditeta normaliseeritud piim (2,5, 3,5%); rasvata piim s.o rasvane osa - 1%; väherasvane piim - 1% rasva. 2) Töötlemisviis: pastöriseeritud 72-75°C juures 15-20 sekundit; steriliseeritud ehk homogeniseeritud 100°C juures; kõrgpastöriseerimine (Milla piim) - piim on muudetud bakterivabaks ja puhtaks, säilib pikka aega; pole säilitusaineid ja piim sisaldab kõiki
Juustusortide valmistamisel- hallitusseened Alkohoolsete jookide ,aga samuti ka pagaritoodete valmistamisel- pärmseened Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja
Juustusortide valmistamisel- hallitusseened Alkohoolsete jookide ,aga samuti ka pagaritoodete valmistamisel- pärmseened Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja
Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes- hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning sokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega. Küpsetiste ja
Kolostrumis on palju antikehasid ja valgevereliblesid, mis kaitsevad vastsündinut nakkuste eest. Palju on ka A-vitamiini, mis kergendab võimalike haiguste ja nakkuste kulgu. Piimas leiduv A-vitamiin aitab ära hoida veel silmahaiguste tekke. Ternespiimas sisalduvad kõik kasvamiseks vajalikud ained, mis aitavad ka imiku seedekulgla küpsemisele kaasa ning hoiavad ära allergia ja intolerantsuse teket. Kahe kuni nelja päeva pärast suureneb piima kogus ning rinnad on piima täis, see on täispiim. Rinnapiima koostis muutub pidevalt ning juba hiljem võib eristada eelpiima ja lõpupiima. Eelpiima on palju ja see on sinakas. See sisaldab palju valke, laktoosi ja teisi toitaineid. Eelpiim rahuldab imiku veevajadust kuni 6. elukuuni. Kui laps saab palju eelpiima, siis ei vaja ta vett ega muid jooke ka kuuma ilmaga. Lõpupiima ehk järelpiim on valkjas ja lapsele magustoiduks. Lõpupiim sisaldab rohkem rasva. Viimane on imiku oluliseks energiaallikaks. Seepärast on tähtis, et
Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli.Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning sokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega.Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet
Maapähklivõid tuleks siiski piirata sapivaevuste korral. Tegelema peaks AB tüüp rahustavate ja lõdvestavate harjutustega. Toiduained, mida tuleks vältida : Hani, kanaliha, part, peekon, sealiha, sink, süda, loomaliha ja hakkliha, ulukiliha, vasikaliha. Kaladest angerjas, austrid, anshoovis, heeringas, heik, kaaviar, homaar, krabi, krevett, lest, suitsulõhe, rannakarbid. Jäätis, kamamabäär-, parmesaan-, sinihallitusjuust, täispiim, või, sherbett, maisiõli, seesamiõli, päevalilleõli, kõrvitsaseemned, mooniseemned, päevalilleseemned, sarapuupähklid, seesamiseemned. Harilik aeduba, mustad oad, kikerherned, maisihelbed, maisijahu, tatar, maisikuklid, maisileib, odarajahu ja tatrajahu. Aedviljadest avokaado, artishokk, mais, oliivid, piprad, redised. Puuviljadest ja marjadest apelsin, banaan, kookospähklid, mango, tähtvili, rabarber, granaatõun.
puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon. Androloog - meestearst 3 pilet 2)Toitumine kooliperioodil söögivahed ei tohiks olla liiga pikad Süüa tuleks korrapäraselt On eriti vajalik kujundada individuaalne söömisrütm, mis vastaks organismivajadustele. Toit peab sisaldama rohkelt valke (täispiim jt.piimaproduktid), et katta hammaste ja luude arenguks vajalik kaltsium ja D-vitamiin. Sel perioodil on organism biorütmide häirimise suhtes väga tundlik. Pingeseisund tekib korrapäratust söömise-, une ja ärkvelolekurütmist. Seedetrakti häired lastel tekivad, kui: hommikul kodus loobutakse hommikusöögist; koolilõunat ei sööda;
*Organismi kolesteroolitaseme vähendamine *Vähi ennetamine 26.09.2012 Joogurti tehnoloogia Jogurti valmistamise tehnoloogiline skeem: Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine- Separeerimine ja standardiseerimine (Lõssipulber/ kondensiõss)- Homogeniseerimine 60C, 20 Mpa- Pastöriseerimine 90-95 C; 3-5 min Jahutamine 42-43 C- Hapendamine (Juuretis) Jahutamine 15-20 C- Maitsestamine (Keedis) Villimine- Säilitamine külmlaos. Standardiseerimine: *Piim kooritakse või segatakse lõss ja täispiim *Rasvata kuivaine sisaldust tõstetakse 1-3% võrra, vähemalt 15% kuivainesisalduseni. *Parandab valmistoode konsistentsi *Vähendab sünereesi *Vähendab happe moodustumist fermenteerimise ajal *Kuivainesisalduse tõstmiseks on mitmeid võimalusi: Lõssi- või piimapulbri lisamine; Kontsentreeritud lõssi või piima lisamine; Segu töötlemine vaakumaparaadis (kontsentreerimine) Membraanfiltratsioooni (ultrafiltratsioon) kasutamine Stabilisaatorid:
· leib, ja teised teraviljatooted, nagu riis, pasta ja hommikuhelbed, kartul, jamss ja maguskartul need tagavad vajaliku hulga kaloreid, vitamiine, mineraale ja kiudaineid; · puu- ja juurviljad need sisaldavad C vitamiini ja teisi vajalikke mineraale ja kiudaineid. 2.3 Mille poolest on koolieelse lapse toiduvalik eriline Kuni kaheaastaseks saamiseni ei tohiks lapsele anda toitu suurtes kogustes ja soovitav oleks anda selliseid toite, nagu liha, muna ja täispiim. Kindlasti ei tohiks lapsele unustada anda puu- ja juurvilju ja toite, mis sisaldaksid tärklist. Meeles tuleb pidada, et sellises eas lapsele ei tohi anda kõrge kiudainete sisaldusega toite, sest lapse magu ei saa nende seedimisega hakkama. Sellisteks toitudeks on näiteks pruun riis ja täisterapasta. Samuti võivad liigsed kiudaineid vähendada mineraalide hulka lapse organismis. Kuni viieaastaseks saamiseni peaks laps sööma kodus valmistatud toite, sest need sisaldavad
Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning sokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega.
Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes- hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 5 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning sokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega.
Seda on võimalik valmistada nii sojast kui ka spetsiaalsetest pulbritest. Kasvades hakkab laps sööma ka kohupiima, võid, juust, hapukoort. Neid soovitatakse allergilistele, eriti alla aastaste laste puhul üldse mitte kasutada või anda väga harva, toidulisandina väikeses koguses hapukoort ning leiva peale võid. (See tundmatu allergia 1992:23). Toidud, mis sisaldavad või võivad sisaldada*piimavalku: Piim (kooritud, pulbriline, laktoosivaba, kondens-ja täispiim) Tabel 3 koor keefir, pett jogurt või juust kohupiim kodujuust koorekaste pitsa, hamburger püreesupp puding Lihakaste* margariin* muna asendajad* pakisupid salatikaste* viinerid* jäätis
4,2 kcal Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? Umbes 25% kogu energiast 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? · Küllastatud (rasvhappe osas C aatomite vahel kaksiksidemeid pole) - toiduga saamine ei ole hädavajalik või, juust, lihatooted, pekk, täispiim ja -jogurt (1/3) · Monoküllastamata (rasvhappe osas üks kaksikside) ei sünteesita organismi poolt seemned, pähklid, rapsiseemned (1/3) · Polüküllastamata (rasvahappe osas 2 või rohkem kaksiksidet organism ei ole võimeline sünteesima, asendamatu rasvane kala, õlid, mais (1/3) Transrasvhapped - mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates 3
pagaritoodete valmistamine (pärmseened), alkohoolsete jookide valmistamine (pärmseened). Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Keefiri, jogurti, hapupiima juuretiseks on piimhapebakterite kultuur. Rukkileiva tegemisel on juuretiseks tainatömp eelmisest leivateost. Keefiri tegemisel pastöriseeritakse kõigepealt piim, jahutatakse ja segatakse juuretisega. Käärimine ja valmimine toimub madalal temperatuuril. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Iseärasus seisneb selles, et talle lisatakse mitmesuguseid kuivaineid - puuvilja- ja marjasiirupeid, mett, nüüd ka rasvavaba piimapulbrit. Juustu valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast. Juustu põhiaine - piimavalk kaseiin (eraldatakse piimast kalgendades). Lisatakse laapensüümi. Saadud kaseiinkalgend lastaksa parajates tükkides seista. Seejärel seda vormitakse ja pressitakse (vadaku täielikuks
täiskasvanuperiood; 5) vananemis ehk raukumisperiood. Vastsündinuperiood: kestab 2...3 nädalat, mil loom kohaneb väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade. Piimaperiood: põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Perioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega. Sugulise küpsemise periood: arenevad intensiivselt suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Täiskasvanuperiood: suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse, mil loomad annavad kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus.
1. Karboksülaaside koensüüm - glükoosi, rasvhapete (sh PUFA-de) süntees, AH katabolism 2. Foolhappe, pantoteenhappe, kobalamiinide metabolism Defitsiit: Tunnused: · Imikutel hüpotoonia, lihaskrambid, ketendav dermatiit, silma sidekestapõletik, nägemise atroofia · Isutus, lihaste valulisus, kuiv nahk, unetus · Spetsiifiline dermatiit seborröa e patoloogiline rasuvoolus naha rasunäärmetest Allikad: · Maks, neerud, munad, pärm, sojauba, täispiim, tomat Kasutamine · Vit C, E, B1, B3, B5, B6, B10, B12 · Alkoholism, depressiooon, diabeet, dermatiidid, ekseem, lihasvalud, ateroskleroos POT: 0,5 mg Vitamiin N (lipoehape) Nimetused: lipoehape, dihüdrolipoehape (DHLA), lipoamiid. Looduslik vorm R-lipoaat Metabolism: · Imendub peensooles import koerakkudesse redutseeritakse DHLA-ks Biofunktsioonid: · Redoksprotsesside ensüümide koostises kõikvõimalikud katabolismid
Uuringuid on tehtud selle kohta, et ema toitumine raseduse ajal mõjutab lapse maitse eelistusi edaspidi. Mudilasele on väga oluline õpetada lauakombeid ning seda just läbi oma eeskuju. Nii tekkib ka harjumus enne sööki käsi pesta ning pärast sööki suud pühkida ja tänada. (Ibid) Teisel eluaastal peaks laps saama umbes poole oma energiast rasvast. Neljandaks eluaastaks, kuskil 40%. Eelnevast lähtudes võiks lapse menüüs kuni viienda eluaastani olla täispiim (3,5%), kuid välja tasuks jätta rasvarikkad friikartulid, kartulikrõpsud ja muud kiirtoidud. Selles vanuses on olulised oomega rasvhapped, mis vastavalt uuringutele parandavad ajutegevust ja tähelepanuvõimet ning vähendavad allergianähte ja käitumishäireid. Igal söögikorral võiks olla lapse menüüs puder, kartul, makaronitooted või leib, et ta saaks piisavalt süsivesikuid. Last peaks harjutama sööma rohkesti puu- ja köögivilju. Kui laps väga
Jõusööda andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega jootmisautomaadid. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Kasv ja arenemine Looteline periood algab peale viljastumist, lõpeb sünnitamisega. 1) Idulasperiood 2) Eellooteperiood 3) Looteperiood Lootejärgne periood 1) Vastsündinu periood – vastsündinule antakse ternespiima. 2) Piima periood – täispiim ja sellele lähedase koostisega sööt. Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega. 5) Vananemis- ja raukumisperiood 9 Linnukasvatus
4) segu pastöriseerimine; 5) segu filtreerimine; 6) segu homogeniseerimine; 7) segu jahutamine; 8) segu valmitamine; 9) segu külmutamine ja friiserdamine; 10) jäätise pakkimine; 11) jäätise kalestamine; 12) säilitamine ja realiseerimine. 6.4. Koostiskomponendid 6.4.1. Rasv Rasvafraktsioon on oluline komponent koore- ja piimajäätises, kuna sellest sõltub konsistents ja tekstuur. Jäätisesegu koostamisel kasutatakse kas piima- või taimerasva. Esimesel juhul võib see olla täispiim, või, koor või võiõli. Piimarasva võib jäätises osaliselt või täielikult asendada päevalille-, soja- või rapsiõliga (paljudes riikides on keelatud jäätisesegus piimarasva asemel odavama taimerasva kasutamine). 2 3 Katrin Laikoja
Männipuit (kuiv) 400 0,4 Kork 240 0,24 Kumm 1200 1,2 Elavhõbe 13600 13,6 Väävelhape 1800 1,8 Mesi 1350 1,35 Merevesi 1030 1,03 Täispiim 1030 1,03 Vesi (puhas) 1000 1,0 Masinaõli 900 0,9 Petrooleum 800 0,8 Piiritus 800 0,8 Nafta 800 0,8 Atsetoon 790 0,79 Eeter 710 0,71 Bensiin 710 0,71 Vedel tina temp 400oC 6800 6,8 Vedel õhk temp -194oC 860 0,86
· 7,5% spordijook maltodekstriiniga 666g Keskmise glükeemilise indeksiga (50g süsivesikuid) · Makaronid, spagetid 198g · Nuudlid 370g · Kaerahelbed69g · Viinamari (sinine) 323g · Viinamari 310g · Apelsinid 420 600g Madala glükeemilise indeksiga (50g süsivesikuid) · Õunad 400g · Kirsid 420g · Datlid (kuivatatud) 78g · Virsikud 450 550g · Rohelised oad 301g · Fruktoos 50g · Jäätis 202g · Täispiim 1100g · Jogurt 800g · Puuviljajogurt 280g · Tomatisupp 734g Toitumine kuni 6 tundi peale koormust · KUNI 60min PEALE KOORMUST o 6 8 % süsivesikusisaldusega spordijook, lahjendatud puuviljamahl jt (500 1500 ml) o 2 banaani või 3 õuna või 3 4 viilu leiba või 250 g keeduriisi jne (kui tahke toit probleeme ei tekita) · 1 6 TUNDI PEALE KOORMUST
.............................24 2 1. Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4
Biokeemiline hapnikutarve BHT hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes (mg/l). Tavaliselt hoitakse proovikest 5, 7 või 20 päeva. Mõnede BHT näited: joogivees 0mg/l, avaveekogu 2-4mg/l, olmereovesi 100-700 mg/l, piimatööstuse reovesi 1000-5000 mg/l, sealäga 10000-12000 mg/l, silomahl 49000-90000 mg/l, täispiim 100000-120000 mg/l, veri 150000mg/l. Biokeemiliselt laguneb ainult osa vees leiduvast orgaanilisest ainest (BHT). Kogu orgaanilise aine hulga leidmiseks määratakse keemiline hapnikutarve (KHT). Keemiline hapnikutarve KHT hapniku hulk, mis kulub reovees sisalduva orgaanilise aine oksüdeerimiseks tugeva oksüdandi toimel süsihappegaasiks, veeks ja ammoniaagiks. BHT on sama vedeliku korral alati väiksem kui KHT! Tavaliselt on BHT suhe KHT'sse 1:2.
Süsivesikud (ehk sahhariidid) Süsivesikud on organismis peamiseks energiaallikaks. Sahhariide on võimalik saada süües puuvilju, juurvilju, pagari- ja makaronitooteid, teravilja helbeid, müslit, putrusid, kartulit ning juues mahlu. Lisaks sisaldavad teraviljatooted hulgaliselt kasulikke taimseid kiudaineid, mineraale ja vitamiine. Rasvad (ehk lipiidid) Rasvad jagunevad peamiselt loomset päritolu küllastatud (loomaliha, sealiha, munad, pekk, koorevõi, rõõskkoor, jäätis, juust täispiim) ja küllastamata, peamiselt taimeõlideks (oliivi-, päevalille-, maisi-, rapsi- ja sojaõli). Oluline on teada, et liigne rasv organismis on tervisele kahjulik, see tõstab tervise kolesteroolitaset ja suurendab sellega südameveresoonkonnahaiguste tekke riski. Kiudained On väga olulised toidu komponendid, mis soodustavad seedimist, tekitavad täiskõhutunde, aitavad vältida kõhukinnisust ning viivad organismist välja jääkaineid.
monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 2530% toiduenergiast, sh: · küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte 10%; · monoküllastumata rasvhapped 1015%; · polüküllastumata rasvhapped 510%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped
polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3
*Valgud tagavad pideva uuenemiseprotsessi, eriti tähtsad on täisväärtuslikud valgud. *SV-d tagavad kiire taastumisprotsessi ja lihase töötamise. *Rasvad on vajalikud pikaajalisel kehalisel pingutusel. *Eriti palju oleks vaja süüa värskeid aed- ja puuvilju, kus on palju vitamiine. Jälgid tuleks ka minainete sisaldust, vajalik nii kasvuks kui ka luude arenguks (Ca ja vitam D). *Piirata tehislike toidulisandite sisaldust toidus. *Vajalik just soe toit ja palju söögikordi. *Vajalik täispiim ja selle produktid. Vanemate inimeste toitumise eripära: *kaloraaz väiksem, kuna põhiAV tase on madal; *vajalik mitmekülgne söök; *väiksem rasvade sisaldus, tuleks vähendada küllastatud rasvhapete ja kolesterooli sisaldust; *rohkelt SV-id; *küllaldaselt täisväärtusliku valku, *vajalik jälgida vitam ja minainete sisaldust; *kasulik kooritud piim ja vitam D lisatarbim. 25. Toit ja toitumine vastupidavusalade treeningu strateegias ja taktikas.
Oma tervisele mõeldes võiks suurlinnas linnakodanikud mõned bussipeatuste vahed ka jala käia. 2. Koolilaps vajab oma kasvamisel korralikku toitumist. Sel perioodil on toiduvajadus suhteliselt suur ja söögivahed ei tohiks olla liiga pikad. Süüa tuleks korrapäraselt (rütmiliselt). On eriti vajalik kujundada individuaalne söömisrütm, mis vastaks organismi vajadustele. Toit peab sisaldama rohkelt valke (täispiim jt.piimaproduktid), et katta hammaste ja luude arenguks vajalik kaltsium ja D-vitamiin. Täiskasvanul võib piima rasvasisaldus olla väiksem, vanemaealistele sobivad kooritud piim ja selle produktid. Vale toitumise tagajärjeks on tütarlastel menstruatsioonihäired (näiteks valkude või rasvade alatarbivusest). Laste kõhuvalud õhtuti võivad olla ka sapipõieprobleemid tingitud valest toitumisest.
3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab kohanemine väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi-, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade, A- vitamiini ja globuliinidega, kutsub esile motoorseid ja sekretoorseid fuktsioone ning soodustab luude mineralisatsiooni. Piimaperioodil on noorlooma põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Et noored loomad ei suuda piimaperioodi algul kasutada teisi söötasid, siis antakse neile harilikult täispiima, piimaasendajat ja lõssi. Piimaperioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega. Noorveistele on soovitatav anda esmalt head heina, jõusööta, juurvilja karjamaarohtu ja silo. Pidada vasikaid karjamaal. Sugulise küpsemise ehk puberteediperioodil arenevad noorloomadel intensiivselt
kõrgpastöriseerimine, mis toimub kõrgendatud rõhu all, 2...3 sekundi jooksul temperatuuril 135...150°. Pakendatakse mitmekihilisse fooliumpakendisse. Piima liigid. Liigitatakse töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Rasvasisalduse alusel liigitatakse rasvata piimaks ehk lõssiks (0,5%), väherasvaseks piimaks (kuni 2,5% kaasa arvatud) ja piimaks (üle 2,5%). Täispiim peab sisaldama vähemalt 3,5% rasva ning millest ei ole koostisosi eraldatud ega juurde lisatud. Maitsestatud piimad on maasika-, banaani-, sokolaadi-, vaniljepiim jt. Valgupiim sisaldab 4,5% valku, vähendatud laktoosisisaldusega piim 1% laktoosi (kõik inimesed ei talu piimasuhkrut), vitaminiseeritud piimale on juurde lisatud vitamiine. Peale lehmapiima kasutatakse toiduks ka kitse-, lamba-, pühvli-, põhjapõdra-, hobuse-, jt. loomade piima. Nende keemiline koostis on lehmapiimast erinev.
[…] Mõned said oma sugulaste ja tuttavate traagilisest lõpust teada alles pärast sõja lõppu. […] Järgmine, ligi viieteistkümnepealine komando töötas Kurna mõisas, umbes 20 km Tallinnast. Naised sõitsid iga päev autoga kohale ja pöördusid ööseks vanglasse tagasi. Oli ka hea, et võisime vahelduseks mõisa sõita. Sealt tõime kaasa kartuleid ja köögivilju. Need olid asjad, millest me väga puudust tundsime. Toitlustamine oli seal hea, eriti täispiim, mis meile väga maitses. Piima said vangid tegelikult värvilisandina seinte värvimiseks. Loomulikult jõid nad seda piima. Vangid tõid iga päev üleskääritud püksisäärtes kartuleid ja teisi toiduaineid teistele vangidele vanglasse kaasa. Kurnas võtsime vaatamata raskele tööle suurepäraselt kaalus juurde. Kui me ka pahandasime, et auto õhtul ei käinud ning me pidime ilma öösärgita
annaabi.ee 
