(Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg ja/või süstoolse vererõhu väärtus on 140 - 160 mm Hg. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni. Vererõhk loetakse madalaks, kui süstoolne vererõhk on alla 100 mm Hg ja/või diastoolne vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S. Korotkov 1905. aastal. Vererõhu mõõtmise
mida kasutatakse indiferentse elektroodina. Bipolaarsetes lülitustes registreeritakse potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1. Keskmine arteriaalne vererõhk oleneb peamiselt südame minutimahust ja perifeersete veresoonte takistusest, pulsirõhk sõltub südame löögimahust ja arterite venitatavusest. 2. Süstoolse vererõhu optimaalne väärtus on kuni 120mmHg, normaalseks loetakse kuni 130mmHg ninga kõrge vererõhu korral on selle väärtus üle 140mmHg. Diastoolse vererõhu optimaalseks väärtuseks on kuni 80mmHg, normaalseks kuni 85mmHg ning hüpertoonia korral on see üle 90mmHg. Vananemisega tõuseb süstoolne vererõhk suhteliselt rohkem kui diastoolne. Mõlemad põhjustatud veresoonte elastsuse kahanemisest
(Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg ja/või süstoolse vererõhu väärtus on 140 - 160 mm Hg. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni. Vererõhk loetakse madalaks, kui süstoolne vererõhk on alla 100 mm Hg ja/või diastoolne vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S. Korotkov 1905. aastal. Vererõhu mõõtmise
Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides. Seejuures arterites rõhk erineb süstolis ja diastolis; ja seetõttu eristatakse arterites max ehk süstoolset ja min ehk diastoolset rõhku. Keskmiselt on arteriaalne rõhk RR (Riva-Rocci arstid, kes kirjeldasid vererõhu mõõtmist) 120/70mmHg. Normipiirid arteriaals Hüpertooniline klassifikatsioon: (Euroopa Hüpertensiooni juhised 2003 PPT Google'is!) Hüpertensiooni defineeritakse üle 18-aasastel täiskasvanutel kui süstoolse vererõhu (SVR) kõrgenemist üle 140 mmHg ja/või diastoolse vererõhu (DVR) kõrgenemist üle 90 mmHg. Klassifikatsioon vererõhu väärtuste alusel ( WHO-ISH Guidelines Committee 1999,täiendatud ESH,ESC 2003) üle 18-aasaste patsientide jaoks, kes ei saa antihüpertensiivset ravi Max - Süstoolne (mm Hg) Min- Diastoolne (mm Hg) Optimaalne vererõhk <120 <80
on veri).Tähistatakse: R. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) vereringe perifeersest vastupanust (R).* vanusest ( versooned kitsenevad, elastus väheneb, rõhk tõuseb) ; * emotsionaalsest seisundist* kehalisest tööst.Jaguneb:• Süstoolne e. ülemine ( 110 - 120 mm Hg)• Diastoolne e. alumine ( 60 - 80 mm Hg). Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe ( 40 mmHG). 15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. ( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16.Vereringe kapillaarides- Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk
südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe. Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel. · Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, · optimaalseks 120/85mmHg. · Vererõhk on kõrgenenud (arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. 22. Vererõhu mõõtmise metoodika?
Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langemisel mansetis muutuvad toonid teatud rõhu nivooni tugevamaks, seejärel hakkab toonide tugevus kiiremini langema kuni täieliku kadumiseni. Toonide kadumisel lugeda manomeetri näit, mis vastab diastoolsele vererõhu näidule arteris. Määramist korratakse 2-3 korda. Tulemused kantakse tabelisse. 2. Kummimansett asetatakse ümber parema käe õlavarre ja mõõtmist korratakse uuesti.
vereringet P= Q x R Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest NB! Mida väiksem on laps seda väiksem ka vererõhk, kuna pole suuremat perifeerset vastupanu, sest neil veresooned elastsed. VERERÕHU MUUTUSED KEHALISEL TÖÖL - Vererõhu suurus sõltub kehalisest aktiivsusest VERE LIIKUMIS VERESOONKONNAS ISELOOMUSTAVAD Arteriaalne pulss – süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine Sfügmogramm – pulsilaine levikuüleskirjutis VERERINGE KAPILLAARIDES Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel Jõudeolekus toimub ainult osa kapillaare Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES
AMFETAMIIN o Oskenda mine EFEDRIIN o Kõhulahti KOKAIIN sus o Lihasnõrk DOPAMIIN us Kasutamine: o Hinfamisr o Ägeda askused süstoolse o Bronhosp südamepuud asm ulikkusega o Hingamis seotud seiskus hemodünaa o Krambid mika häired. (füsostig o Müokardiinfa miini kiirel rkt manusta o Trauma misel).
Verekaotus(akuutne ja krooniline); Krooniline - rauavaegusaneemia 5-15% kompenseeritakse välise abita 30-40% on eluohtlikud - hüpovoleerimiline shokk Ravi: vereasendajad, täisveri Shokk on organismi raske üleseisund, mille puhul esineb kõikide organite ja kudede hüpoperfusioon ja vere kogumine neis: tuleneb mitteküllaldaselt südame minutimahust Shokki sümptomid: arteriaalne vererõhk langeb 40 mg võrra; pulsirõhk: süstoolse ja diastoolse rõhu vahel on vähem kui 40mmHg; tahhükardia teke: üle 140 lööke minutis, pulss on väike; nahk on kahvatu ja niiske, oliguuria; teadvuse häired, hemorragiline diatees Aneemia tagajärjed: Vere hapnikutranspodifunktsiooni langus: nõrkustunne, väsimus, kahvatus (Hb langus, vasokonstriktsioon), eelneva vaskulaarse patoloogia manifesteerumine(isheemia) Kompenseerimine: minutimahu suurenemine, südame ümberjaotumine,
atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus •Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini - seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus.
tõuseb 25 mm/Hg. 69. Südame töötsükliga on seotud neli südametooni: esimene ehk süstoolne, teine ehk diastoolne, kolmas ehk vatsakeste verega täitumisel tekkiv ja neljas ehk kodade süstoli ajal tekkiv. 70. Südame kahinad on auskulteeritavad, tekitatud kas südame sees või suurematest veresoontes tekkivatest keerisvooludest, kui kahin on kuulda esimese ja teise tooni vahel, peaks tegemist olema süstoolse kahinaga ja on tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine (deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt: südamesagedus x löögimaht. 72
puhkefaasi ajal (60-80 mmHg). Selle tagavad arterite lihaselised elastsed seinad. Arteriaalne vererõhk oleneb südame jõudlusest aga ka perifeersete veresoonte vastupanust. Tervel inimesel on vererõhk üsna konstantne suurus. Vananemisega kaasnevad muutused (veresoonte elastsuse vähenemine, perifeerse takistuse suurenemine) toovad kaasa kalduvuse vererõhu tõusule. Inimese normaalne vererõhuväärtus on 120/80 mmHg. See on mõõdetav õlavarre arteril. Süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe on pulsirõhk (normaalselt 40-50 mmHg). Kui pulsirõhk on alla 30 mmHg, hakkab elundite verevarustus kannatama. Teistes veresoontes hakkab rõhk tasapisi võrdustuma ja pole enam vahet süstoolse ja diastoolse rõhu vahel. . kapillaarides on rõhk ~15 mmHg ja langeb edasi veelgi, kuni õõnesveeni suubumiskohal on rõhk isegi negatiivne. Rõhu langus on tingitud vere hõõrdumisest vastu veresoone seina.
mõõdukas kehatemperatuuri kiire erinevate põletike võimsus) tõus (kerge vorm), teraapia, süsteemse kiirem, südame sklerodermia teraapia, löögisageduse ja arteriaalse hüpotoonia vererõhu amplituudi eksperimentaalne ajutine tõus, süstoolse teraapia vererõhu alanemine koos A-infrapunakiirguse võimsuse vähenemisega, millega kaasneb diastoolse vererõhu püsiv alanemine A-infrapuna seade esmane soojenemine vähiteraapia (selektiivne, suur naha all, keha
Erütsotsüütide keskmine eluiga on tavaliselt umbes: 3-4 kuud 29. Hematokrit näitab: kui suure osa moodustab erütrotsüütide maht vere üldmahust 30. Kui inimese erütrotsüütidel esinevad aglutinogeenid (antigeenid) B, siis selle inimese vereplasmas on aglutiinid (antikehad): anti A 31. Erütropoeesiks nimetatakse: erütrotsüütide loomet (teket) 32. Veri, mis suure (süsteemse) vereringe läbimise järel taas südamesse naaseb, siseneb kõigepealt: paremasse kotta 33. Arteriaalse süstoolse vererõhu normväärtused puhkeseisundis on: 100-140 mmHg 34. Südame löögimahu väärtuseks on treenimata inimestel puhkeolekus: 60-70 lööki minutis 35. Frank-Starlingi seadus südame kohta kõlab nii: mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on südamelihas 36. Arteriaalse baroretseptorite funktsiooniks on reageerida: rõhu muutustele veresoontes 37. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjul toimub südametegevuse kiirenemine ja kokkutõmbejõu tugevnemine
leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine - mehaaniline südamelihase töö graafiline kujutamine ning selle abil saab leida südame rütmihäireif, vatsakeste ülekoormust, südame veresoonte patoloogia tunnuseid. 6. Süstoolne indeks ja kuidas leitakse? Süstoolse indeksi abil saab määrata südame vatsakese süstoli faasi kestvust, võrreldes kogu tsükliga. Kui süstoolne indeksi väärtus suureneb 50%-ni või sellest kõrgemale, viitab see diastoli faasi lühenemisele ning selle tagajärjel tekib müokardi vaegvarustamine vajalike ainetega. Süstoolset indeksi arvutatakse valemiga: (Q-T)/(R-R) * 100%= süstoolne indeks 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames(SFG, FG)
) Süstoolset vererõhku mõjutavad vasaku vatsakese löögimaht, suurte arterite summutusfunktsioon ja arterite omadused, millest sõltub rõhulainete levimine ja tagasipeegeldumine. Kuna lastel on arterid elastsed, siis peegeldub rõhulaine tagasi aorti diastolis, koronaarverevoolu ajal. Täiskasvanutel, eeskätt eakatel kellel veresooned on jäigastunud, jõuab peegeldunud rõhulaine ülenevasse aorti aga juba süstolis, põhjustades süstoolse vererõhu tõusu ja diastoolse vererõhu langust. See on nn kaudne patofüsilooogia mehhanism, isoleeritud süstoolse vererõhu tõusu korral. (Ainal 2007.) Diastoolne arteriaalne vererõhk - on madalaim rõhk, südame tsükli puhkefaasis. Diastoolne vererõhk oleneb perifeersete veresoonte resistentsusest ehk vastupanust. (Novak 2004, Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) Isoleeritud kliiniline hüpertensioon ehk "valge kitli” fenomen – käsitletakse psühholoogilise reaktsioonina
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti
süstimisega perifeerse närvi või närvipõimiku vahetusse lähedusse. Valu ja kõrgete kontsentratsioonide võimaliku kahjustava toime tõttu ei süstita kunagi tahtlikult otse närvi. Juhteanesteesia Lühitoimelised 20-45 min prokaiin Keskmise toime kestusega 60-120 min lidokaiin ja mepivakaiin Pikatoimelised 400-450 min bupivakaiin, etidokaiin, ropivakaiin ja tetrakaiin Intravenoosne regionaalne anesteesia Zhgutiga (100-150 mmHg üle süstoolse rõhu) surutakse kinni veresooned ja intravenoosselt manustatakse LAi lahust. Võimalik on säilitada anesteesiat kuni 2 tundi. Valikravim on lidokaiin Intravenoosne regionaalne anesteesia Eeliseks on lihtsus Puudusteks on rakendatavus ainult mõnedes piirkondades, tundlikkuse kiire taastumine zhguti avamisel ja võimalik toksilisus sattumisel vereringesse. Spinaalanesteesia Saavutatakse LAi manustamisega subarahnoidaalruumi allpool seljaaju lõppu, lumbaalpiirkonnas.
e ning mille (hingeldus, väsimus, hapnikuvaeguse ummistumise tõttu tagajärjel arteri jalgade turse). st tulenev, valendik aheneb ja 2. süstoolse või lihaskoormuse häirub elundite diastoolse ajal eriti vasakul verevarustus düsfunktsiooni tuntav ning
· õhk peab kannatanu kopsudest vabalt välja voolama; · pärast kahte õnnestunud sissepuhumist kontrolli pulssi ühisel unearteril · kui tunned pulssi, teha edasi ainult hingamist · teha kunstlikku hingamist iga 4-5 sekundi tagant (6) 5 Südamemassaz Südamemassaazi tulemusena tekib verevool tänu intratorakaalse rõhu muutustele ja otsesest kompressioonist südamele. Korrektne südamemassaaz tagab süstoolse arteriaalse vererõhu 60..80 mmHg või rohkem. Diastoolne arteriaalne vererõhk jääb madalaks ja perfusioonirõhk karotiidarterites ületab harva 40 mmHg. Seega tagab südamemassaaz vaid minimaalselt vajaliku verevoolu aju- ja südame pärgarterites. (7) · Ole põlvili kannatanu kohal · Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale · Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged (õige survejõu korral
väärtusi, mida ei loeta haiguslikeks. (ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani.
korral olla suurenenud). RAVIVÕIMALUSED ·Essentsiaalse hüpertoonia täielikuks raviks vahendeid ei tunta, kuid korrektne ravi aitab aeglustada haiguse süvenemist ning komplikatsioonide teket. 1. .Reziim. Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest ning alkoholi tarbimisest loobumine. 2. Ravimid. Ravimite abi hüpertensiooni ravis kasutatakse süstoolse rõhu korral >160 mmHg ning diastoolse rõhu korral >95 mmHg. <65 aastastel peab alati olema eesmärgiks langetada vererõhk normi, vanemaealistel võib rõhk püsida veidi kõrgem ka ravi ajal. Hüpertensiooni ravimid võib jagada 4 peamisesse gruppi: ·. Diureetikumid ehk vett organismist väljutavad ained (furosemiid, spironolaktoon jt.) . -blokaatorid (propranolool, metoprolool jt) . Ca2+-anatgonistid (nifedipiin, verapamiil)
Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek Vere joonkiirus Vere keskmine joonkiirus cm/sek Rahulolekus on 21 sek-21 sek Kehalisel tööl 15- 8 sek · Vererõhk, selle näitajad. Rõhk , mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: Süstoolne e.ülemine 110-20 mm Hg. Lõõgastunud Diastoolne e.alumine 60-80 mm Hg. Pulsirõhk süstoolse ja diastoolse rõhu vahe . 40 mmHg Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) Vereringe perifeersest vastupanust (R) P=QxR Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest · Arteripulss, veenipulss. · Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Kapillaarides: Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune hüpereemia.
• SGLT2 on tugevalt ekspresseeritud neerudes, samas teistes kudedes ekspressioon puudub või on väga väike. • On vastutav glükoosi glomerulaarfiltraadist tagasi vereringesse imendumise eest. • Diabeediga patsientidel on suurenenud renaalne glükoosi reabsorptsioon, mis võib soodustada püsivat suurenenud veresuhkrusisaldust. • SGLT2 inhibeerimisel – Glükoosi suurenenud eritumine uriiniga – Osmootne diurees ja süstoolse vererõhu langus – Kalorite kaotus ja kehakaalu langus Dapagliflosiin: • P.o. imendub kiiresti ja hästi, F – 78%. • Seondub ulatuslikult valkudega (91%), T ½ 13 h. • Tugev, selektiivne ja pöörduv SGLT2 inhibiitor. Parandab nii tühja kõhu kui einejärgset glükoosi taset plasmas, vähendades glükoosi renaalset tagasiimendumist, mille tulemuseks on glükoosi eritumine uriini. Kõrvaltoimed – hüpoglükeemia – pearinglus, hüpotensioon – sagenenud urineerimine,
Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus). 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Süstoolne ehk ülemine ja diastoolne e alumine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. Vererõhk sõltub vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja perifeersest vastupanust (R). P= Q x R Lisaks mõjutavad vererõhku vanus, emotsionaalne seisund ja kehalise töö intensiivsus. 15. Arteriaalne pulss. Arteriaalne pulss on süstoolse vererõhu tõusust tingitud rütmiline arterite seinte kõikumine. Iseloomustab vere liikumist veresoonkonnas. 16. Vereringe kapillaarides Kapillaarid on väga peenikesed veresooned
mõõtmine. Arteriaalse vererõhu mõõtmine on põhjendatud, kui hüpotoonia ravis kasutatakse inotroopseid ravimeid või hüpertoonia ravis veresooni laiendavaid ravimeid, samuti vereproovi võtmise jaoks · Eesmärgiks vähemalt näit 90/60 küllaldase koronaar- ja koeperfusiooni saavutamiseks · Hüpertoonia korral taotletakse südame töömahu säästmiseks diastoolse vererõhu alanemist alla 90 ja süstoolse alla150 · Pulsirõhk Põetus · Vererõhu tõusu põhjustaja ravi · Medikatsioon vastavalt juhendile Vedeliku bilanss ja eritamine Jälgimine · Kontrollitakse vedeliku bilanssi: intensiivravi jälgimisleht, tilgutatavad vedelikud, diurees, oksemass ja aurustumine vähemalt kolm korda ööpäevas · Patsiendi subjektiivne hinnang · Vajaduse korral hapniku saturatsiooni mõõtmine ja arteri-Astrup
veresoonte silelihaste resteptorite suhtes · Benzotiasepiinid (benzothiazepine) Diltiasem · Fenüülalküülamiinid Verapamiil · Kardioselektiivsed pärsivad SA ja AV sõlmede juhtivust Kaltsiumi kanalite blokaatorid Nifedipiin kasutatakse peamiselt depoopreparaate · lõõgastab veresoonte silelihaseid ja laiendab nii perifeerseid kui ka südame pärgartereid tugeva veresooni lõõgastava toime tõttu kutsub esile süstoolse ja diastoolse vererõhu languse; vähendab südame koormust perifeerse vastupanu vähendamise tõttu, tulemusena väheneb südamelihase hapnikutarve; otsene südame pärgartereid lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o.absorbeerub täielikult, kuid allub esmasele maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne,
-jõudeolekus organite veresooned ahenevad -hädaohu e -töötavates lihastes ja südames veresooned laienevad alarmihormoon: toime -veredepood tühjenevad sarnane sümpaatilise -seedenäärmete talitus ja sooleperistaltika pidurdub Säsi NS ärritusseisundile -suurenenud minutimaht põhjustab süstoolse vererõhu tõusu -diastoolne vererõhk võib langeda, kuna perifeerne vastupanu on väike -koronaarveresooned laienevad südame tugeval töötamisel -glükogeen ja depoorasvad lõhustuvad, lihastes vallandub energeetiliste protsesside ahel
haigestumisega. Alkoholist tingitud kardiomüopaatia sümptoomiks on krooniline hingamispuudulikkus ja tunnuseks kongestiivne [congestive] südamerike. See põhjustab südame suurenemist, ebanormaalseid märke ja turseid südame juures ning põrna ja maksa suurenemist. Samuti on teatatud, et krooniline joomine võib põhjustada südame pärgarteri haigestumist. VERERÕHK: üle 80 000 inimese uurimine näitas diastoolse ja süstoolse vererõhu äärmiselt tuntavat tõusu nende juures, kes tarvitasid kolm või enam pitsi päevas. PSÜHHOLOOGILISED OHUD: alkoholiga on seotud ärrituvus, hüperaktiivsus, ängistus, paranoia, hallutsinatsioonid ja muud psühhiaatrilised probleemid. SIGIMISSÜSTEEM: alkoholi tarvitamine raseduse ajal võib suurendada nurisünnituste arvu ja vastsündinute suremust. ALKOHOLI KURITARVITAMISE PUHUL TÄHELDATAVAD MÄRGID JA SÜMPTOOMID
Poolkuuklappide sulgumisest diastoli alguses. * Millal ja miks poolkuuklapid sulguvad? Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõhk südamest kaugenedes langeb sellepärast, et ta peab ületama hõõrdumist vastu südame seina. See on takistus, kaotab energiat. Mida suurem seinte summaarne pindala, seda rohkem rõhk langeb. Kõige rohkem langeb rõhk alveoolides, veenides on rõhk negatiivne. Arterites olemas süstoolne ja diastoolne rõhk. Südames endas rõhumuutus
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed:
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed:
Pinge on põhjustatud elastsetest kiududest arterioolide seintes. Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1. Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesugust rõhku 1. Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud 2. Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2. Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3. Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4. Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
väärtusi, mida ei loeta haiguslikeks. (ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani.
kõrgem kui diastoli ajal. Jaguneb: - Süstoolne e. ülemine vererõhk (110-120 mm Hg) - Diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg) Diastoli ajal rõhk püsib, sest tegu suletud süsteemiga. Süstoli ajal veresoon venitakse välja, diastoli ajal tõmbub see kokku -> takistus tõuseb ->rõhk ei kao ära. Mida kaugemale südamest, seda väiksem rõhu muutus süstoli ja diastoli vahel. madal vererõhk – ülemine vererõhk alla 100; kõrge vererõhk – ülemine üle 140 Pulsirõhk – süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Alumine vererõhk normaalne, kui ülemisest lahutada pulsirõhk. Veresoonte laius mõjutab alumist vererõhku. Sõltub: - Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja vereringe perifeersest vastupanust (R). P = QxR - Vanusest: Vanadel inimestel vererõhk tõuseb: lupjumine, veresooned pole enam nii elastsed. Lastel madal vererõhk: vereringe lühem, veresooned väga elastsed, väike süda (väike verehulk ringluses) – ülemine 9-aastastel kuskil 80 mm Hg.
mm hg. Vereringe takistus mõjutab rohkem vereringe süstoolset. Normi piirid. Üle on hüpertoonia, alumine hüpotoonia. (alla 100mm hg). Vere liikumine veresoonkonnas iseloom. Veresoone võnkumine e pulsilaine leviku üleskirjutus. Kõver joon, veresoon venitatakse välja. Punktis e lõppeb veresoone väjutamine, tõmbab soone kokku. p. F sulguvad veresooned, põkkub tagasi veresoonkonda. Vereringe kapillaarides. Mida lähemale kapilaarsüsteemile, seda väiksemaks jäävad süstoolse ja diastoolse vahe, kaovad ära. Venoosne süsteem. Madalam, neg, vere edasiliikumist ei ole, on teised mehhanismid mis panevad vere edasi liikuma. Toimub hapniku vahetus kudede vahele. On olulinete jõuaks kõik toitained edasi anda. Kui vajadus suur ei ole, siis on osa kapillaare suletud, kui tekib vajadus siis suletavad avanevad. Kui meil vereringe läheb väga intensiivseks, kui ei jõua verekapilaaridest läbi minna, tekib verepais. Kapilaarvõrkustik anostomoos. Viivad osa verd
ml/sek. Verevoolu joonkiirus vereosakeste liikumise kiirus piki veresoont. Mõõdetakse cm/sek. Veresoone keskosas on joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks (rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.). 14. Vererõhk, selle näitajad. Vererõhk on rõhk, mille all veri voolab verisoonkonnas. Jaguneb: · süstoolne e. ülemine (110-120 mm Hg) · diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg). PULSIRÕHK süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Vererõhk sõltub: · vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) · vereringe perifeersest vastupanust (R) · vanusest · emotsionaalsest seisundist · kehalise töö intensiivsusest. ARTERIAALNE PULSS süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. SFÜGMOGRAMM pulsilaine leviku üleskirjutus. Vere hulk (Q), mis läbib ajaühikus veresooni, on seda suurem, mida suurem on rõhkude erinevus tema arteriaalses
3. Vereringe soodustamisel; 4. Kopsuhaiguste (nt astma) ravis; 5. Stressinähtude leevendamisel; 6. Psühholoogiliste häirete ravis (Wigram, 1997: näit. unetus, ärevushäired, enesevigastuslik käitumine, autism ja depressioon) ja tserebraalse paralüüsi puhul (Rüütel, 2004). Huvipakkuvaid tulemusi andis uurimus vibroakustika toimest parkinsonihaigetele, mis viidi läbi Mida VAT täpsemalt parendab? 1. lihastoonuse alanemine ja -liikuvuse suurenemine; 2. süstoolse vererõhu alanemine; 3. vereõhu ja pulsisageduse alanemise kumulatiivne efekt ja säilimine teatud aja jooksul peale ravi lõppu; 4. ennastkahjustava käitumise vähenemine; 5. relaksatsioonile omased muutused meeleolus; 6. teatud igapäevaelus toimetulekuks vajalike motoorsete tegevuste hõlbustumine. 2. Taimsed taastusvahendid MESI: Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks
lihaskoele ja sidekoe kiududele ning kutsuvad esile veresoonte ahenemise või laienemise Vererõhk - arteriaalne rõhk, mida veri avaldab veresoonte (arterite) seintele; ühik mmHg; normaalselt 120/80 mmHg Suurem ehk süstoolne rõhk - näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal; 110-120 mmHg Väiksem ehk diastoolne vererõhk - rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal; 60-80 mmHg Pulsirõhk - süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe; normaalselt 40-50 mmHg; alla 30 hakkab elundite verevarustus kannatama Hüpotoonia - vererõhk normaalsest madalam Hüpertoonia - vererõhk normaalsest kõrgem Pulsisagedus ehk pulss - arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst; võimalik palpeerida HINGAMISE FÜSIOLOOGIA Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaas
glütserooli. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust (beeta-toime) ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole (beeta- toime). Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad (alfatoime). Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (alfatoime). Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südametegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinideteised toimed:
(ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhu mõõtmine
saab ise seda manustada Milliseid muutusi võib näha dopamiini, dobutamiini ja isoprenaliini manustamisel organismis(millist toimet raviained organismis avaldavad?) Kuidas antud raviaineid manustatakse boolus, infusioon? Dopamiin: Doosist sõltuvad inotroopsed, kronotoopsed, vasoaktiivsed omadused. Manustatakse i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon. · Ägeda süstoolse südamepuudulikkusega seotud hemodünaamika häired (müokardiinfarkt, trauma, septiline sokk, kardiogeenne sokk). Madalas annuses: stimuleerib dopamiini retseptoreid neerudes ja koronaararterites versoonte laienemine (0,2-2 mcg/kg/min). Keskmises annuses: omab 1 adrenomimeetilist toimet (2-5 mcg/kg/min). Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime veresoonte ahenemine. Dobutamiin: Tugevneb südame kontraktiilsus, löögisagedus tõuseb minimaalselt, väheneb
Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud 16 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2) Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3) Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4) Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks. See on ka väga
0,35...0,37 s) Puhkeolekus paiskab vasak vatsake aorti ja parem vatsake kopsuarterisse ühe süstoliga 70-80 ml verd, mida nimetatakse südame löögimahuks. Pärast väljutusfaasi lõppu vatsakestesse jääv maht on lõppsüstoolne maht. Kui südame löögisagedus on 70*min, saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse 70*70ml=4900ml verd, mis on südame minutimaht Q. Väljutusfaasi ajal on rõhk aordis 120-130 mm Hg ja kopsuarteris 20..25 mm Hg, mis on kopsu-ja keharinge süstoolse rõhu väärtused. Väljutusfaasi lõppedes vatsakeste lihas lõõgastub, vatsakeste siserõhk langeb. Järgneb lühike protodiastol (0,04 s) sulguvad poolkuuklapid, takistades vere tegasivoolamist vatsakeste diastooli ajal. Poolkuuklappide sulgumisega kaasub II südametooni teke. Vatsakeste õõs on suletud ja algab diastol. Järgneb isomeetrilise lõõgastumise faas (0,05 s), kus langeb rõhk vatsakestes nullini. Rõhu väärtuse
järgmise tsükli R-saki tipuni. 33 VERERÕHU MÕÕTMINE Südame vatsakeste kokkutõmbes teitavad vere riglemiseks vajaliku rõhu. Meie määrasime arteriaalset vererõhku Riva-Rocci meetodil: regulaarne on 120/80 (süstoolne/diastoolne) Tõstame rõhu mansetis üle 120, sealt edasi vaikselt langetame. Kui langes alla 120, tekkisid korakovi toonid, mis kadusid 80 juures. Nii määrasime süstoolse/diastoolse. 34
Kui rõhk vatsakestes on tõusnud kodade rõhust suuremaks, sulguvad AV klapid. Kokkutõmbe ajal on hetkel olukord, kus kõik neli klappi on sulgunud. Vatsakeste-veresoonteklapid avanevad alles siis, kui rõhk vatsakestes ületab suurte veresoonte diastoolse rõhu. Nii kaua kui vatsakeste-veresoonteklapid on avatud, püsib vatsakeses ja sellega ühenduses oleva veresoone algosas enam-vähem samasugune rõhk. See tõuseb veel süstoolse maksimumini, mis inimesel on lamavas asendis vasakus vatsakeses ja aordis umbes 120 mmHg, paremas vatsakeses ja kopsutüves umbes 24mmHg. Süstoli lõppedes lõpeb ka vatsakese muskulatuuri kokkutõmme. Rõhk suurtes veresoontes langeb aeglasemalt kui vatsakestes, sest nende seinad ühtlustavad rõhku. Veri hakkabki voolama tagasisuunas ja vatsakeste-veresoonteklapid sulguvad. Rõhk vatsakestes alaneb nüüd väga kiiresti, veresoontes aga aeglaselt
Laste ülekaalulisuse kestvus enne projektiga ühinemist on kestnud kesmiselt 5-6 aastat – kõik olid arstide järelvalve all. Ülekaalulisust märgati keskmiselt 5 aasta vanuses. Laste ülekaalulisust märkas lapsevanem 89% ja perearst 7%, lastekollektiivi töötaja 4% juhtudest. Eelnevalt olid pooled lapsed (50%) osalenud kaalulangetamise üritusel või üritatud peres iseseisvalt kaalu kontrollida. Süstoolse vererõhu kõrgenemist leiti 19% ja diastoolse rõhu kõrgenemist 12% lastest. Laste liikumisaktiivsus varasemalt Lapse liikumisaktiivsus anamneesis arv % Liikuv laps eelkooli- ja põhikoolieas 21 75,0% Väheliikuv laps eelkooli- ja põhikoolieas 6 21,4% Vanem ei oska hinnata 1 3,6%
annaabi.ee 
