(Why Dexters?) Dexterite populaarsuse taga on kõrged toidu hinnad ja vajadus orgaanilise toidu järgi. Paljud inimesed peavad väikest dexterite karja põhitöö kõrvalt, et katta oma toidulaud orgaanilise ja odavama toiduga. See on lihtne kuna dexterid ei vaja palju hoolt. Nende liha on populaarne tarbijate seas kuna on väga kvaliteetne ja väga heade maitse omadustega, väiksed luud ja liigesed tagavad minimaalsed jäägid. Hecki veis Hecki veis (pilt 4) on veisetõug, mida peetakse tarva (Pilt 5) tagasiaretiseks. Vennad Lutz ja Heinz Hecki alustasid 1920. aasta paiku paralleelselt Berliini loomaaias ja Münchenis olevas Hellabrunni loomaaias tarva tagasiaretust. Lutz Heck oli sel ajal Berliini loomaaia direktor. 13 Nad lähtusid seisukohast, et tarva(Pilt 5) geenid on tema kodustatud järglastes alles, kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku valiku abil uuesti kokku koguda
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...............................................................
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k
Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust.
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel
f. Ökoloogilised, Geneetilised, Embrüoloogilised, Zoogeograafilised jt näitajad. i. Kalade suursüstemaatilised üksused, nende evolutsiooniline tagapõhi g. Süstemaatilised suurjaotused on väga ebavõrdse esindatusega, mõnes väga eripärases h. harus (seetõttu suurüksuses) on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. i. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, j. traditsioonid ja tarbimisharjumused millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade k. bioloogia iseärasused, millest oleneb kui kerge on mõnda liiki kasvatada 28. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur. a. Liigid koondatakse suurematesse süstemaatilistesse üksustesse, sarnased liigid b. moodustavad perekonna, sarnased perekonnad sugukonna, kuni selleni, et kõik loomad c. kuuluvad loomariiki
Kõik kommentaarid