...........12 4.4. Juusadiantum Adiantum capillus-veneris..................................................................13 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................15 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Sellest tööst leiate üldise sõnajalgade kirjelduse ning toasõnajalgade kasvatamise ja hooldamise võtted. Töö eesmärgiks on õppida tundma toataimi ja koondada oluline teave käepärasesse vormi. Kasutatud on Kai Rünk’i raamatut „Sõnajalad looduses, aias, toas”, Jane Bland’i ja William Davidson’i „Toataimed. Valik ja hooldamine” ning mitmeid veebilehti. Täpsemalt on kirjeldatud toasõnajalgade kasvatamiseks vajalikke tingimusi, nagu valgus, temperatuur ja niiskus, ning nende paljundamist.
Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). 6 Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000 taimeliiki. · Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. · Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks. · Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni
Devon Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik
Saku Gümnaasium Sõnajalg Referaat Alar Härm 12a Saku 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5
pärast börsikriisi selle aktsiatest ilma. Sõnajala-vendade firma pangaarvelt käis läbi 1,4 miljardit krooni. 90ndate keskel polnud taolised tehingud Eestis aga karistatavad. Seetõttu jäävad Sõnajalad siin loos igati puhasteks poisteks. Riigikohus tühistas 09.04.2008 otsusega Oleg ja Andres Sõnajalalt välja mõistetud 94,2 miljoni kroonise nõude. Kohus tühistas täielikult Tallinna ringkonnakohtu ning Harju maakohtu otsused 94,25 miljoni krooni osas. Nõude esitas Sõnajalgade poolt enne juhitud ettevõtte AS Ämälärdi pankrotihaldur, süüdistades vendi raskes juhtimisveas. 22.09.2008 Muhu vallavolikogu istungil kehtestamisele tulev Muhu valla üldplaneering võtab perekond Sõnajalgadelt õiguse püstitada Võikülasse tuulegeneraatorid. 24.10.2008 Eesti Ühispanga ning Andres ja Oleg Sõnajala vaheline TV1ga seotud 12 miljoni krooni vaidlus on nüüdseks lõppenud. "Vastavalt kokkuleppele ei soovi seda
Maarja-sõnajalg · Kõrgus kuni 1m. Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad ja 15¼25 cm laiad, vahel isegi rohkem, suvehaljad, asetsevad enam-vähem korrapärase lehterja kimbuna, värvuselt tumerohelised. · Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-, salu- lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. · Kuulub sõnajalgade hulka. · Ammusest ajast on risoomi ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimesel kui kariloomadel. Toimeained põhjustavad paelussi lihaste halvatuse ja vabanemise soole seinalt. Peale ravimi sissevõtmist on mõju paelussidele kohene, inimesele hilisem. Seetõttu tuleb võtta mõne tunni möödudes lahtistit. Mõnel pool kasutatud loomasöödana, ilma et esineks mürgistusi. Mandzuurias on risoomi tarvitanud toiduks ka inimesed. Leidub maarja-sõnajala
4. Sigmund Freudi tütar Anna Freud oli samuti nimekas psühhoanalüütik. 5. Sigmund Freud kihlus 26-aastaselt ning, et toetada oma naist hakkas ta arstiks. 6. Sigmund Freudil oli üle 30 suuvähi operatsiooni, sest mees oli eluaeg kõva suitsetaja. 7. Sigmund Freud eelistas vältida inimesi, kes temaga ei nõustunud. 8. Sigmund Freud kartis meeletult numbrit 62. 9. Sigmund Freudil olevat olnud surmav hirm sõnajalgade ees. 10. Psühhiaater Sigmund Freud kartis ronge.
kuuseistikud. Tarkust ja teadmisi jagasid meile Kalle Peterson ja Tarmo Lees. Pealtnäha paistis töö päris lihtne. Iga abiline sai endale vao kus tatsata. Alguses polnud häda midagi, kuid peale mõningat rügamist oli higimull otsa ees ja mina tänasin jumalat, et ma kõike seda tööd üksipäini ära tegema ei pea! Meie missioon oligi nende taimede ümbert rägastik maha sõkkuda, et talvel lumi koos sõnajalgade ja vaarikatega tillukesi kuuski enda alla ei mataks. Kui see juhtub, siis tekib hea pinnas kahjuritele ja seentele. Lõpptulemuseks on see, et kuusk läheb lihtsalt pruuniks ja hävineb. Kokku suutsime läbi tammuda 1,9 ha suuruse maatüki ning päästa 4300 istikut. Aga meie kui kiired ja tahtmist täis noored tegime töö ära oodatust kiiremini. Tasuks kiire ja loodetavasti ka hästi tehtud töö eest premeeriti meid pitsa, kringli ja teega. Peale seda asusime
12. Hulkraksus oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas organismidel luua koed, elundid, elundkonnad, regulatsiooni ja tööjaotuse organellide vahel ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed;
3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. 6.Oskab võrrelda sammalde ja sõnajalgade ehitust. Sõnajalad on arenenumad kui samblad. Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik). 8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid. Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena.
Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas. III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit.
vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad 359 Karbon mereelustik sarnane eelnevatele, kaladest valitsejaks kõhrkalad, hiidosjad, sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad 299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed, okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine 251 Triias mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad,
Sõnajalgtaimede tähtsus: jäänustest moodustunud pruun- ja kivisüsi. Kasutatakse ka ravimtaimedena(maarjasõnajalg,põldosi) ja optikas läätsede lihvimiseks+IMIKUPUUDER!!! 17. Miks ja kuidas toimus kivisöeajastul (ca 300 miljonit aastat tagasi) suurte sõnajalgtaimede väljasuremine. Kliima jahenes ja kuivenes, halvenesid kasvutingimused ning võimsad sõnajalad surid välja. 18. Võrdle paljasseemnetaimi sõnajalgade ja sammaldega. Leia nii palju erinevusi ja sarnasusi kui võimalik. VT : TV lk 12 ÜL 1 19. Okaspuud kasvavad sageli jahedates paikades, mistõttu on neil raske vett kätte saada, lisaks peavad nad olema veega kokkuhoidlikud. Millised kohastumused neil selleks on (2). 1) Okaspuudel on sügavale ulatuv juurestik, mis võimaldab vett kätte saada väga sügavalt 2)Lehtedel on vahakiht, mis kaitseb neid suurema temperatuuri muutuse eest.
väljatöötatud detailid. puud. Müürid, terrassid, tiigid, köögiviljadega. Värviteooriate Eri liikidena ka taluaed, metsik aed, pergolad jne. Teise äärmusena rakendamine peenardel. woodland-garden. loodusesse üle minev aed looklevate Kiviktaimlad seoses radadega sõnajalgade vahel... mägiturismi populaarsuse kasvuga. Funktsionalism ja Püüti reformida ühiskonda ja elulaadi. Modernism: kompositsioon Taimed vaid dekoratiivseks modernism Tähtsaks muutuvad sotsiaalsed abstraktne, 2D, sümmeetriline (nn pinnatäiteks, värvilaikudena. ca 1920-1960
· Hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi · nn. Kambriumi plahvatus ~500 miljonit aastat tagasi (elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide, selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. · ~420 miljonit aastat tagasi tulid taimed maale (sõnajalgade eellased) · ~280-260 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud eostaimed (sõnajala metsad; hakkas kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu ~330 miljonit aastat tagasi · 320-380 miljonit aastat tagsi okaspuud (Tallinnas asub kõige põhja poolsem hõlmikpuu) · Õistaimed ~100 miljonit aastat tagasi (Devoni rüükala Aruküla liivakoobastes)
· Hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi · nn. Kambriumi plahvatus ~500 miljonit aastat tagasi (elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide, selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. · ~420 miljonit aastat tagasi tulid taimed maale (sõnajalgade eellased) · ~280-260 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud eostaimed (sõnajala metsad; hakkas kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu ~330 miljonit aastat tagasi · 320-380 miljonit aastat tagsi okaspuud (Tallinnas asub kõige põhja poolsem hõlmikpuu) · Õistaimed ~100 miljonit aastat tagasi (Devoni rüükala Aruküla liivakoobastes)
Vanaaegkonnas (542-251 mln a. tagasi): · tekkisid esimesed maismaataimed (u 400 mln a. tagasi) · seejärel arenesid eostaimed, oli eostaimede valitsemisaeg (350 mln a. tagasi) · esimesed paljasseemnetaimed (270 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed selgroogsed (u 500 mln a. tagasi) · esimesed maismaaselgrootud (400 mln a. tagasi)) · esimesed maismaaselgroogsed (370 mln a. tagasi) · arenesid roomajad, kaasaarvatud saurused · eostaimede (sõnajalgade) metsad · aegkonna lõpus suri välja palju taime- ja loomaliike - massiline väljasuremine Keskaegkonnas (251-65 mln a. tagasi) : · tekkisid esimesed õistaimed (140 mln a. tagasi) · valitsesid paljasseemnetaimed, metsades okaspuud, hõlmikpuud ja palmilaadsed puud · esimesed saurused (u 225 mln a. tagasi) · esimesed imetajad (u 200 mln a. tagasi) · esimesed linnud (u 150 mln a. tagasi) · valitsesid dinosaurused, roomajad · kliima oli niiske ja soe
" Elisa ei usaldanud härjapõlvlasi, kuid nende jutt, eriti teda ennast puudutavad teemad, äratasid temas austust. ,,Tule õige siia, Halltiib Elisa." Nii ta ka tegi. ,,Ja nüüd vaata, hästi hoolikalt vaata, sest selline õitseng kui täna öösel on väga harv nähtus ka surematute ajastul." Ja tõepoolest, seal, kus enne vaarus hingetu pimedus, midagi liigutas. Siis kostus tasast sahinat, justkui sügisel pudedaks külmunud lehed vastu teineteist hõõrduksid, ning sõnajalgade aluslehtede vahelt tõusis valguskiir. Helendus läbis kogu metsa, kus iganes leidus sõnajalgu: tammede kõrval, lohkudes, soppides, küngastel, samblapuhmaste najal kõikjal. ,,Sõnajalgade õitsemine..." lausus Elisa vaimustuses ta oli sellest legendist hästi teadlik; kes kordki elus näeb sõnajalgade õitsengut, omandab tervendava võime kogu eluks piisab vaid meelde jätta sõnajalaõite maheda valguse aistingu, et seda taas hiljem meenutada. Et
Baltika (Põhja-Euroopa) manner. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Devon(416-359,2) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) Ajastu keskelt pärineb koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus Euroameerika mander Karbon(359,2-299) ehk kivisöeajastu Ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana hakkasid teineteisele lähenema Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja - siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus
veega. Kui Golden Coasti lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu. Laikude põhjuseks võib ka olla tõmbetuul. Nefroleep Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Nefroleep on väga levinud toataim, mida tihti nimetatakse lihtsalt sõnajalaks, kuigi sõnajalgade liike on tegelikult väga palju. Nefroleep sobib nii kontorisse kui koju, sest ta on vähenõudlik taim, mis kasvab nii valges kui ka poolpimedas kohas. Golden Coasti kasvutingimused Vaatamata sellele, et draakonipuu on väga vastupidav taim, vajab ta valget või poolvarjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Otsest päikesevalgust draakonipuu ei talu. Lõhnav draakonipuu on väga tundlik
ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia) ja veel paljud teised. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaiasharilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Samblaaed Sammaldega saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Kuiva kindel sammal on harilik keerik (Tortula ruralis). Kuivatalumatud liigid soosammal (Paludella squarrosa), harilik koonik (Conocephalum conicum), ka haruldased samblad 6 kasvavad botaanikaaias nt: alssosi (Equisetum scirpoides) ja Eestis haruldane Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Ravitaimede aed
(raadioaktiivsete lagunemise, fotosünteesi jne sisetuum tahke käigus. Soojusenergia: päikesekiirgus, maa siseenergia. Kivisüsi on tekkind miljoneid aastaid tagasi niisketel aladel kasvanud iidsete sõnajalgade kõdunemisel. Nafta on tekkinud maakoores mereloomade ja taimede jäänuste hilisemal settimisel. Kivistisi uuritakse maavärinate lainete uurimisel, puuraukudega, vulkaanipursetega (vahevöö ülakihi kohta.) Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat
Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179. osjade eospead HEITLEHINE
Karboni ajastu lõpul algas lõunapoolkeral jääaeg. Permi ajastu kliima oli täielik vastand karbonile. Ilm muutus kuivaks ja suurem osa maakerast muutus täielikuks kõrbeks. Sõnajalametsad kadusid ning niiskuslembeste algeliste eostaimede (sõnajalgade, algas 280 milj. osjade ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed a. eest ja lõppes - okaspuud ja hõlmikpuud. perm kestis 50 milj. a 230. milj. a. Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud tagasi kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema
[3] 5 PLATEOSAURUS Plateosaurus (tähendades "lai roomaja" või "lame roomaja") oli esimene ja tuntuim varastest hiiglaslikest taimtoidulistest. Plateosaurus, kes tõenäoliselt rändas karjas, suutis liikuda kõigil neljal jalal ja võis ka püsti tõusta kahele jalale. Plateosaurus, kelle keha tasakaalustasid pikad tagajalad ja pikk kael, sai sel moel toitu okaspuude ja sõnajalgade kõrgematelt okstelt. Tal olid iseloomulikud väikeste sõrmedega käed ja suur küünisega pöial. Kätel oli tõhus haardevõime ja küünist kasutas ta ilmselt juurte rebimiseks või okste murdmiseks. Püsti tõustes oli Plateosaurus võimeline ka kasutama oma pikki pöidlaküüsi enesekaitseks kiskjate vastu, nagu Postosuchus. Seda Triiase ajastu dinosaurust kirjeldas esimesena 1837. aastal H. von Meyer. Plateosaurust teatakse üle saja pooliku ja täieliku skeleti kaudu, kaasa arvatud 10
8. Taimede liigid 8.1. Samblad Üldiseloomustus: esineb vars ja leht; juurestik puudub, selle asemel on risoid; puuduvad juhtkoed; paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt (eelkõige eostega); eellasteks on vetikad. 8.2. Sõnajalad Üldiseloomustus: on võsu ja juured; vartes esineb nii tugi- kui juhtkude; paljunevad mittesuguliselt eostega, väga harva suguliselt; on mitmeaastased rohttaimed, mis võivad omada liaane ja epifüüte; sõnajalgade paljunemine (eoste levimine) on seotud veega; nende areng on väga aeglane. 8.3. Paljasseemne taimed Üldiseloomustus: puuduvad õied ja viljad; paljunevad seemnetega ning seemnealged paiknevad käbi soomuste vahel; esinevad puidu osas vaigu käigud; on higihaljad taimed, kus lehed on muundunud okasteks; paljunevad suguliselt ja viljastamine ei pea olema seotud veega. 8 8.4
Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine. Rohkesti leidub ka teisi taimi:angervaksa, seakapsast, saluheina, ussilakka, leselehte, ojamõõla, koldnõgest, soo-koertubakat, salu-tähtheina, võsaülast, harilikku metsvitsa, naati jt. Sammalkate on hõre, kohati puudub. Samblaist on tähtsamblad, kähar salusammal, tüviksammal jt. Salumetsa taimestik. (ht tp://bio.edu
kõrbepiirkonnad · Fütoplanktonisse ilmuvad kokkolitoforiidid, ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid · Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid · Roomajate mitmekesistumine · Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad · Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat · Gondwana flooras on Glossopteris asendunud Dicrodium'iga · Lauraasia flooras domineerivad primitiivsed okaspuulised koos palmlehikulaadsetega, sõnajalgade ja hõlmikpuudega · Eristatavad troopiline, soe ja külm parasvööde Sealt alates hakkavad arenema roomajad. Algab dinosauruste aegkond. Seda nii maismaal kui vees. Taimestik ei ole enam küll nii lopsakas. Ilmuvad esimesed okaspuud. Meredesse ilmuvad sellised loomad, kes on kaheksajala sugulased Õhu vallutamine lendavad roomajad. Sulestik puudub. Jäsemed on ühendatud nahkja struktuuriga, millega said liuelda. Olid massiivsed ja jässakad. Luustik ei olnud lindude sarnane
on kunagi elanud planeedil Maa. Nende hulgas Apotosaurus (leitud Põhja-Ameerikast, nelja massivse jäseme ja uskumatult pika kaelaga, mida tasakaalustab pikk saba), Brachiosaurus (Leidub Põhja-Ameerikast ja Aafrikast, üle 25 m pikk, esijäsemed olid pikemad kui tagajäsemed), Camarasaurus (Põhja-Ameerika kõige sagedasem suur sisajalgne) ja Diplodocus (pika piitsa sabaga). Sisajalgsed uitasid mööda Juura ajastu metsi, süües sõnajalgade, palmlehikute või okspuude osi, olles samal ajal valvsad röövtoiduliste loomjalgsete ehk terapoodide, nagu Allosaurus´e (teravate lõikavate küünistega väikestel esijasemetel, tugevate lõugade ja saagjate hammastega), Ceratosaurus`e (lühikese sarvega koonul, suurte silmade, neljasõrmeliste käppade, lõikavate küüniste ja teravate hammastega) ja Megalosaurus`e (kolmesõrmeliste käppade, lõikavate küüniste, tugeva kaela ja jõuliste lõugadega) suhtes
primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud
primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium – koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur – koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon – koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud
Kanarbiku kesk- ja hilissordid pikendavad nõmmeaia õitsemisaega novembrini. Lamava talihalja erksad punased marjad kaunistavad kollektsiooni sügisel kuni lumeni. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaias harilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). 2.9 Samblaaed Sammalde salapärase maailmaga saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede varaseimad kivistised pärinevad Ordoviitsiumi ajastust, u. 470 miljoni aasta eest. See tähendab, et sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Mõned liigid nagu metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), mida leidub peamiselt samblaaia põhjanõlval salumetsa koosluses, säilitab ka kuivanult rohelise värvuse. Veesilma naabruses kasvavad haruldane alssosi (Equisetum scirpoides) ning Eestis vaid
Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud 1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28) Kilpjalalised: (kilpjalg) Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg) Soosõnajalalised: soosõnajalg Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg) 48. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel
Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud 1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28) Kilpjalalised: (kilpjalg) Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg) Soosõnajalalised: soosõnajalg Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg) 20.Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel
kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid).
taimeliiki. Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. Kõige enam kasvas sõnajalgtaimi kivisöeajastul (280-360 miljonit aastat tagasi). Siis katsid Maad hiidsõnajalgade metsad. Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Osjadest on tavalisem põldosi. Kõige levinumad kollad on katte- ning karukold. Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). [s6najalg] 11 Paljasseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad
Putukad toituvad taimede poolt toodetud nektarist ja kannavad õietolmu ühelt taimelt teisele, neid sel viisil viljastades. Selline süsteem on tihti spetsialiseerunud teatud liiki putukate ja taimede vahel. Tänu sellele tekib järjest juurde uusi taimesorte, mis erinevad värvilt või suuruselt. Taoline sümbioos on silmnähtavalt kiirendanud erinevate liikide hulka nii õistaimede kui ka putukate seas. Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). http://www.annaabi.com/materjal-14401-bioloogilise-mitmekesisuse-v %C3%A4henemine http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:0O96UKrQ8ecJ:www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-485/Bioloogiline- mitmekesisus-on-taastumatu- loodusvara+taimede+mitmekesisus+vähenemine&cd=2&hl=r http://bio.edu.ee/taimed/general/indexlk.html http://bio.edu
Animalia > loomad . Kui liigis eristatakse alamliike, kasutatakse trinaarset (kolmeosalist) nomenklatuuri. Ka Linné taotles loomulikku süsteemi, kuid jäi suuresti kunstlikuks . Failis vetikate, samblate, samblike ,sõnajalgade, seente, käsnade, korallidega jne. Ikkagi kaks riiki, loomad ja taimed (nuub). 19.sajandil areng 1)mikroskoopia täiustumine 2) evolutsiooniteooria juurdumine. Loomuliku süsteemi ideaaliks sai organismide rühmitamine põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Fülogenees – evolutsiooniline päritolu. Ernst Haeckel – protistid, Herbert Copeland – bakterid, Robert Whittaker – seened. Carl
perekonna-osa kirjutatakse alati suure tähega. Tavaliselt järgneb esmakirjeldaja nimi või rahvusvaheliselt tunnustatud lühend. L. on Linné. Liigist kõrgemate taksonite nimetused ühesõnalised. --- Paljudes keeltes tuntud taksonitele teaduslik rahvakeelne nimi. Animalia -> loomad. Kui liigis eristatakse alamliike, kasutatakse trinaarset (kolmeosalist) nomenklatuuri. Ka Linné taotles loomulikku süsteemi, kuid jäi suuresti kunstlikuks. Failis vetikate, samblate, samblike ,sõnajalgade, seente, käsnade, korallidega jne. Ikkagi kaks riiki, loomad ja taimed (nuub). --- 19.sajandil areng 1)mikroskoopia täiustumine 2) evolutsiooniteooria juurdumine. Loomuliku süsteemi ideaaliks sai organismide rühmitamine põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Fülogenees evolutsiooniline päritolu. --- Ernst Haeckel protistid, Herbert Copeland bakterid, Robert Whittaker seened. Carl Woese'i
Agnatha lõuatud Chondrichthyes kõhrkalad Placodermi rüükalad Acanthodii akantodiidid Osteichthyes pärisluukalad TRIIAS · Eristatavad troopiline, soe ja külm parasvööde · Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat · Gondwana flooras on Glossopterisasendunud Dicrodium'iga · Lauraasia flooras domineerivad primitiivsed okaspuulised koos palmlehikulaadsetega, sõnajalgade ja hõlmikpuudega JUURA · Pangea edasine lagunemine, kliima soe ja niiske, meretaseme tõus, ulatuslikud madalmerealad, peaaegu kosmopoliitne taimestik ja loomastik · Selgrootutest ammoniitide õitseng, ilmuvad rudistid ja krabid · Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi · Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad)
Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Joonis 6. Varajane-devon Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid).
kelle tiibade siruulatus küündis meetrini.. Soodes hakkasid arenema kahepaised, kes välimuselt meenutasid kohmakaid sisalikke, madusid või krokodille. Karboni ajastu lõpul algas lõunapoolkeral jääaeg. Perm Permi ajastu kliima oli täielik vastand karbonile. Ilm muutus kuivaks ja suurem osa maakerast muutus täielikuks kõrbeks. Sõnajalametsad kadusid ning niiskuslembeste algeliste eostaimede (sõnajalgade, osjade ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed - okaspuud ja hõlmikpuud. Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad.
juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud
Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt (eelleht). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida-Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku SALVIINIAt. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena.
esineb ka osakesi, mis on mõne kaugema kraatri tekkimisel saadud hooga kohale lennanud. Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus. Minevikus on Kuu pindmine ja tõenäoliselt ka tuumne osa olnud suuremal või vähemal määral sulas olekus. Ühestki pinnaseproovist ei ole leitud vaba ega seotud vett, elusorganisme ega elu jälgi. Kuuaine ehk luniit võib evida mõningat bioloogilist toimet: ta võib kiirendada mõningate taimede (nt päevalillede ja sõnajalgade) kasvu ja mõjutada lehtede värvust. Ka mõned bakterid hukkuvad, kui nende keskkonda on lisatud luniiti. Kuul ei ole ei atmosfääri, hüdrosfääri ega biosfääri. Temperatuur on seal väga muutlik, -160 ºC kuni +150 ºC. Kuu raadiokiirguse mõõtmisest ilmneb, et sügavamal kui 1 m Kuu pinnakihi temperatuur ajas ei muutu. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist
juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud
1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite või ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Viburid, ripsmed Väikesed karvataolised moodustised 0.25 µm läbimõõdus, pikkus 5-10 µm ripsmetel ja kuni 150 µm viburitel. (kõrgematel loomadel hingamisteede ripsepiteelis, suguteede ripsepiteelis, spermatozoididel; algloomadel (viburloomad e. Flagellata ja ripsloomad e. Ciliata). sammalde, sõnajalgade ja alamate seente zoospooridel.) Viburite ja ripsmete funktsioon: 1. vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (näit. hingamisteede ripsepiteel ajab pidevalt edasi lima, kuhu on kinni jäänud tolm, mikroobid, jne.; munajuhas munaraku kulgemine on tingitud ripsepiteeli tegevusest), 2. raku enda liikumise tagamine (zoospoorid, spermid). Ripsme või viburi ristlõike elektronogrammilt selgub, et selle südamikuks on paralleelne
1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite või ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Viburid, ripsmed Väikesed karvataolised moodustised 0.25 µm läbimõõdus, pikkus 5-10 µm ripsmetel ja kuni 150 µm viburitel. (kõrgematel loomadel hingamisteede ripsepiteelis, suguteede ripsepiteelis, spermatozoididel; algloomadel (viburloomad e. Flagellata ja ripsloomad e. Ciliata). sammalde, sõnajalgade ja alamate seente zoospooridel.) Viburite ja ripsmete funktsioon: 1. vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (näit. hingamisteede ripsepiteel ajab pidevalt edasi lima, kuhu on kinni jäänud tolm, mikroobid, jne.; munajuhas munaraku kulgemine on tingitud ripsepiteeli tegevusest), 2. raku enda liikumise tagamine (zoospoorid, spermid). Ripsme või viburi ristlõike elektronogrammilt selgub, et selle südamikuks on paralleelne
Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED: Paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sagely kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sagely näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kola-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliseks pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospesadesse või asetsevad lehekaenaldes
annaabi.ee 
