Evolutsioon Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. · K e e m i l i n e e v o l u t s i o o n- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. · B i o l o o g i l i n e e v o l u t s i o o n- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga
1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? - EVOLUTSIOON - süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja keerukamaks (inimkeeles: Evolutsiooniteooria on mingisugune oletus sellest, kuidas võis elu maal alguse saada.) - evolutsiooni vormid: • kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine, suur pauk, linnu teed • keemiline evolutsioon - keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest • bioloogiline evolutsioon - elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni (endosümbioos) • sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal 2. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? - olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). 3. Võrrelge Darw
1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? - EVOLUTSIOON - süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja keerukamaks (inimkeeles: Evolutsiooniteooria on mingisugune oletus sellest, kuidas võis elu maal alguse saada.) - evolutsiooni vormid: • kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine, suur pauk, linnu teed • keemiline evolutsioon - keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest • bioloogiline evolutsioon - elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni (endosümbioos) • sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal 2. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? - olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). 3. Võrrelge Darw
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi muta
• Evolutsiooni mõiste ja vormid (füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne). Elu “hällid” (“soe lomp”, “kuum katlake”, “jääkamber”). St. Milleri katse. EVOLUTSIOON- süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja keerukamaks. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- elementaarosakestest tekkisid aatomid. (Edwin Hubble ‘’suure paugu’’ hüpotees: ca 15 mld a tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine- 1929.a) U 5 mld a tagasi tekkis Päike; 4,5 mld a tagasi planeet Maa KEEMILINE EVOLUTSIOON- aatomitest tekkisid molekulid; lihtsatest molekulidest moodustuvad orgaaniliste ühendite kompleksid ● Tekkisid monomeersed org ühendid (aminohape, nukleotiid, monosahhariid) ● Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid ● Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng esimestest elusolenditest inimeseni, üksteisest põlvnemise kaudu. Fülogenees- organismirühma evolutsi
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse muutumine (organismi anatoo
Kõik kommentaarid