Bioloogia kontrolltöö Villu Evolutsioon Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema.
1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? - EVOLUTSIOON - süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja keerukamaks (inimkeeles: Evolutsiooniteooria on mingisugune oletus sellest, kuidas võis elu maal alguse saada.) - evolutsiooni vormid: • kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine, suur pauk, linnu teed • keemiline evolutsioon - keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest • bioloogiline evolutsioon - elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni (endosümbioos) • sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal 2. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? - olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu
1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? - EVOLUTSIOON - süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja keerukamaks (inimkeeles: Evolutsiooniteooria on mingisugune oletus sellest, kuidas võis elu maal alguse saada.) - evolutsiooni vormid: • kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine, suur pauk, linnu teed • keemiline evolutsioon - keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest • bioloogiline evolutsioon - elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni (endosümbioos) • sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal 2. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? - olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)
vastupidavus haigusele, ebasoodsale temperatuurile või muutuda tema suutlikkus leida ning ratsionaalselt kasutada toitu. Võib tekkida keskkonnale paremini vastav kaitsevärvus või kuju. Pealegi pole mutatsiooni kahjulikkus või kasulikkus midagi absoluutset ja jäädavat. Algselt kahjulik mutatsioon võib muutunud tingimustes osutuda kasulikuks ja vastupidi. Kindel on see, et mutatsiooniline muutlikkus annab evolutsiooni lähtematerjali. 5. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus? Geniimmutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Selle tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 6. Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?
KUUM KATLAKE- vees lahustunud CO2 sidumine orgaanilisteks polümeerideks püriidi (FeS2) pinnal võis toimuda ookeanipõhja kuumaveeallikates. (150-250 kraadi) JÄÄKAMBER- elu võis tekkida ca 0 kraadil, kuna mitmed RNA ja DNA nukleotiidid pole kõrgemal temperatuuril pikemat aega püsivad. Hüpotees ei välista temperatuurikõikumisi. St. Miller- tõestas, et nt H2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. • Evolutsiooni tõendid, vastavad teadusharud – teada, kuidas tõestavad evolutsiooni (liikide päritolu ja sugulust) – paleontoloogia, võrdlev anatoomia, molekulaarbioloogia, arengubioloogia/embrüoloogia, biogeograafia, kunstlik valik (selektsioon). Mõisted ja vastavad näited: fossiil, analoogilised ja homoloogilised elundid, vestiigiumid ehk
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest
Kõik kommentaarid