Taime ja loomarakud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

odt

Vetikad ja samblad

Vetikatest saadakse ka ainet (karrageeni), mis sobib näiteks piimatoodete paksendamiseks. Mõningaid vetikaliike, peamiselt väikseid rohevetikaid, kasutatakse puhastusseadmetes, kus nad toitudes ja fotosünteesides vähenevad vee toitainesisaldus ning suurendavad selles hapniku hulka. 8. Sammalde tunnused. Mille poolest on sammaltaimed vähem arenenud kui teised taimed? Sammaldel puuduvad juured-neil on risoidid . Kuna risoidid ei suuda taime veega piisavalt varustaa, langeb selle omastamise kohustus peamiselt lehtedele ja varrele. Läbi õhukeste lehtede pääseb vesi kergesti taime. Rakukestes puudub puitaine ning juhtsooned, seetõttu samblad tavaliselt üksikult püsti ei püsi ega saa kõrgeks kasvada. Miks samblad kasvavad tihedalt koos ega kasva kõrgeks? Rakukestes puudub puitaine ning juhtsooned, seetõttu samblad tavaliselt üksikult püsti ei püsi ega saa kõrgeks kasvada

Bioloogia

34

pdf

Eesti taimestik

.............................................................................................................................12 Taimed, mida saame Eesti looduses süüa.................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Antud töös keskendume sellele kuidas on Eesti taimestik kujunenud. Vaatleme taime hõimkondasid lähemalt ning lõpetuseks vaatan Eesti taimesid kui söögilaua katjana. 3 Eesti taimestik Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum. Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 583 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi. [taimestik]

Eesti taimestik ja loomastik

34

docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

1.Sammaltaimed (samblad) 2.Sõnajalgtaimed (sõnajalad, osjad, kallad) 3.Paljasseemnetaimed (okast, käbidega) 4.Katteseemnetaimed ehk õistaimed. Taimede tunnused: 1.Toituvad fotosünteesides-toodavad ise orgaanilist ainet. 2.Eraldavad hapniku, tarbivad süsihappegaasi. 3.Ei liigu aktiivselt. 4.Koosnevad taimerakkudest. 5.Kasvavad kogu elu. 6.Lihtsa ehitusega. 7.Pole närvisüsteemi ja meeleelundeid. 8.Elutegevust reguleerivad hormoonid. 9.Taimed taastavad puitunud kestaga rakud. 10.Võivad paljuneda ka kehaosadega. SAMMALTAIMED Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond. Kasv on väike, kasvavad seal, kus õistaimed kasvada ei suuda (vähenõudlikud). Juurte asemel on risoidid- väikesed jätked varre alumisel osal. Lehed on kitsad ja õhukesed-püüavad õhuniiskust ja sademete vett. Nad on veekogujad, toodavad atmosfääri hapniku, kõige lihtsamad maismaataimed, toiduks metsloomadele. Nad paljunevad ja levivad eostega.

Bioloogia

25

doc

Botaanika (süstemaatika)

1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus

Botaanika

52

pdf

Eluslooduse eksam

piirkonnas. IV. TAIMERIIK 1. Vetikad. Kus vetikad elavad? Nende ehitus ja mitmekesisus. Punavetikad, rohevetikad – iseloomustus, näited liikidest. Vetikate tähtsus looduses ja kasutamine inimese poolt. Vetikad elavad peamiselt vees, vaid vähesed neist on kohastunud elama maismaal. Vetikate suurus ja kuju on väga mitmekesine. Suurima osa moodustavad mikroskoopilised üherakulised vetikad. Osa üherakulisi moodustavad kolooniaid, milles rakud on ühendatud limaga. Hulkraksed vetikad on kujult plaadikujulised, niitjad, kerajad, kotjad jms. Nende keha on lihtsa ehitusega: see pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nim talluseks. Rohevetikad - suurem osa elab magevees, kuid neid elab ka meredes. Leidub nii üherakulisi kui ka suuri hulkrakseid maismaataimi meenutavaid liike. Hulkraksed rohevetikad on sageli niidi- või plaadikujulised. ENAMASTI ROHELISED. Näited: juusvetikas.

Loodusõpetus

80

doc

Metsabotaanika

LUUA 2003  EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise koosseisu ja majandusvõtted

Eesti loodus ja geograafia

50

doc

Botaanika Eksam

Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksise erivormid: a.)Partenogenees-viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm.(lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad)). Emasorganismid arenevad viljastamata munarakust. partenogenees- neitsisigimine, isendi areng viljastamata munarakust. Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla ­ obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. b.)Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug

Botaanika

50

doc

Botaanika Eksam

c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda.Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid(sisemised - lihased - ja välimised ­ mis

inglise teaduskeel

Kommentaarid (0)