Taime ja loomarakud (0)

Taime- ja loomarakud
1.Oskab nimetada 4 erinevust taimede ja loomade vahel.
1)Toitumine: Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest.
2)Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad.
3) Taimerakk erineb loomarakust.
4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel.
2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda .
1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole.
2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega.
3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm).
1) Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3) Punavetikad
4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust).
1)
2)
5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid.
Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel.
6.Oskab võrrelda sammalde ja sõnajalgade ehitust.
Sõnajalad on arenenumad kui samblad . Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud , aga sammaldel pole.
7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik).
8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid.
Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena.
Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin).
9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde tuua ühe iseloomuliku tunnuse (mida teistel ei esine/mis teisi ei iseloomusta).
Kollad - Nad on igihaljad .
Osjad - Nende varred on seest õõnsad.
Sõnajalad – Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed.
10.Oskab nimetada 3 okaspuude kohastumust, mis aitavad neil hakkama saada külmas ja kuivas kasvukohas.
1)Nad ei vaja palju vett.
2)Nad on igihaljad
3)Neil on okkad.
11. Oskab tuua näiteid okaspuude tähtsusest looduses ja inimese elus(2 looduses ja 2 inimese elus – iseloomulikud just okaspuudele st ei piisa sellest, et toodavad hapnikku).
Looduses: 1)Mägedes ja liivasel mullal on nad sageli peamised erosiooni takistajad. 2)Okaspuude seemned on talvel tähtis toit oravatele, käbilindudele, rähnidele, kakkudele.
Inimesele:1)Ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine , küttematerjal.
2)Noori vitamiinirikkaid kuusekasve kasutatakse rahvameditsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses.
12.Teab mis eristab katteseemnetaimi teistest taimedest. 1)Neil on sugulise paljunemise organ õis. 2)õiest moodustuv vili
13. Teab, mida nimetatakse viljaks ja oskab nimetada inimesele tähtsaid vilju (süsivesikute, valkude ja rasvadeallikad; puuviljad , aedviljad; maitsetaimed ; ravimid ; tekstiil - vähemalt üks näide igast kategooriast).
Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega.
Süsivesikud - , Valgud ja rasvallikad – hernes , uba, sojauba , Puuviljad – õunad , pirnid, apelsinid , Aedviljad – tomat , kurk, kõrvits , Maitsetaim – piparde viljad ja seemned, vanill, nelgipuu ja kappari õienupud, Ravimid – arooniamarjad vererõhu alandamiseks, teekummel , saialille-,pärnaõied, Tekstiil – puuvillapõõsa seemnekesta kiud
14. Nimetab viise, kuidas rühmitatakse õistaimi ning teab nende põhilisi eristusviise/ iseloomulikke tunnuseid (ühe- ja kaheidulised taimed, vaata näiteid ka lk 94-95, puit- ja rohttaimed , ühe ning kahe- ja mitmeaastased taimed, omapärase toitumisega taimed). Rühmitatakse kahte suurde rühma: ühe ja kaheidulehelised. (vaata lk 26 erinevusi).
15. Teab, kuidas paljunevad vetikaid, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed.
Vetikad – Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (vaata lk 9)
Sõnajalg –
Paljasseemnetaimed – Käbid on nende paljunemisorganid (vaata lk 20)
Katteseemnetaimed – Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees (vaata lk 24)
16. Tunneb pildilt ära (nimed on etteantud): harilik põisadru , juusvetikas, helvik, harilik karusammal , turbasammal, ohtene sõnajalg, kattekold, aasosi, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik mänd , harilik kuusk , kanarbik (lk 94), hanijalg (lk 94), kollane võhumõõk (lk 95), harilik kerahein (lk 95).