Kordamine bioloogia KT'ks 9.klass EVOLUTSIOON (1)

Bioloogia KT
OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK
Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega ( bakterid ). Neist arenesid välja keerukamad organismid.
Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks.
Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess.
Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega.
Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast.
Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused.
Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents – toidu, tingimuste, emaste pärast.
Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, kiired liigutused ja kes suudavad kiiremini ning lihtsamini kohaneda tingimustega.
Organismide ellujäämist võivad piirata liigikaaslased (sama toit, elukoht), teiste liikide isendid (sarnased elutingimused), haigused, bakterid, parasiidid , liiga kõrge või madal temperatuur, mittepiisav valgus, kuivus , looduskatastroofid.
Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes kiiremini ja paremini tingimustega toime tulevad.
Kohastumus on liigi säilimist soodustav omadus. Kohastumused on kasulikud ainult neis tingimustes, kus nad tekkinud on (kuumatundlikkuse kohastumus on kasulik ainult kuumas kohas jne)
Kohastumused elamiseks :
Puudel – küüned, ronimisoskus ( N: orav, linnud )
Veekogudes- uimed , ujumisoskus, lõpused (N: ahven, haug )
Avamaastikul – kiired jalad, kaitsevärvus (N: jänes, kits )
Maa- alustes käikudes – kaevamisoskus, nägemine (N: mutt , vesirott)
Jääväljadel – valge värvus, tihe, vett-tõrjuv karvastik , et olla külma eest kaitstud (N: pingviin ,jääkaru)
Metsas – kaitsevärvus, kiirus (N: põder, jänes)
LIIGITEKKEKS ON VAJA ISOLATSIOONI
Isolatsioon takistab ristumist populatsiooni eri osade vahel.
Geograafiline isolatsioon – populatsioon jaguneb üksteisest geograafiliselt eraldatud osadeks, nii võivad tekkida uued liigid.
Tõkked võivad olla veel veekogud,mäed, saared, kanjonid jms.
Kui populatsiooni osad satuvad erinevatesse tingimustesse , tekivad neil erinevad kohastumused ja peagi on nad üksteisest nõnda erinevad, et nad pole enam võimelised viljakaid järglasi andma, st tekib ristumisbarjäär.
Ristumisbarjääriks nimetatakse organismide omadusi, mis takistavad üht liiki organismi ristumast teist liiki organismiga.
Erinevalt arenevatest tütarpopulatsioonidest võib tekkida uusi liike.
Uue liigi tekkele võib aluse panna ka liigi leviala suurenemine.
Hübriidid tekivad eri liiki loomade ristamisel, näiteks emase hobuse ja isase eesli ristamisel on saadud muul, sebra ja hobuse ristamisel on saadud sebroid, kellel on hobuse keha, kuid sebra triibud.
BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID
Tõendeid evolutsiooni ehk elusorganismide ajaloolise arengu kohta on mitmeid :

• Kivistised ehk fossiilid
  
• Eri liiki organismide ehituse sarnasused
  
• Mandunud elundid
  
• Luute varajase arengu sarnasus eri liikidel
  
• Sarnased kehavalgud ja DNA
  

Paleontoloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist.
Kivististe tekkimine : Kaugel minevikus mattusid organismid liiva või mudasse, nende orgaanilised ained asendusid miljonite aastate jooksul mineraalainetega ja tekkisid kivistised.
Eri liiki organismide ehituse sarnasusi võib märgata selgroogsete loomade puhul – nende jäsemed on sarnase põhiehitusega, seega võib eeldada, et nad on arenenud ühisest eellasest .
Nii inimestel kui loomadel on säilinud kehaosi , mis pole nende eluks vajalikud, kuid on olulised teistele loomadele või nende eellastele. Neid nimetatakse mandunud elunditeks.
Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik , mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug.
Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba).
Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja šimpansi DNA’s (ühesugune hemoglobiini tase)
ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON
Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Bioloogide uurimuste kohasel sai elu alguse ürgookeanis, mis oli palju soojem ja madalaveelisem kui tänapäeva ookeanid .
Pidevate maavärinate tõttu sai võimalikuks esimeste elusorganismide teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat magmat ja gaase )
TAIMED
Kõigepealt moodustusid orgaanilised ained, seejärel ürgookeanis umbes 3,5 miljardi aasta eest esimesed 1 rakuga ja tuumata organismid.
Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed algelised maismaataimed , mis sarnanesid tänapäeva sammaldega, aja jooksul kohastusid nad tingimustega, hakkasid tekkima tugevad varred ja tüvid.
Vanaaegkonna keskel katsid Maad hiigelsuured koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Seda niiske ja sooja kliimaga ajastut nimetatakse karboni ehk kivisöeajastuks (nende metsade jäänustest tekkis kivisüsi)
Vanaaegkonna lõpul kliima kuivenes, enamik eostaimi suri välja, need asendusid paljasseemnetaimedega. Need valitsesid Maal mitusada miljonit aastat, kuni kujuneisd katteseemnetaimed ehk õistaimed.
LOOMAD
Esimesed hulkraksed loomad (käsnad ja ainuõõssed) tekkisid aguaegkonna lõpus vees. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad, näiteks ussid ja limused.
Esimesed selgroogsed olid kalad, kelle keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, mistõttu olid nad väga kohmakad. Sel ajal oli maismaa veel paljas ja tühi.
Esimeste maismaataimede abil asusid maismaale elama esimesed loomad, kelleks olid väiksed selgrootud :hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad.
Aeg-ajalt käisid maismaal kopskalade laadsed kalad ((olid mõnda aega võimelised hingama õhuhapnikku), kellele järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased.
Sõnajalgtaimede ajal arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad , hilisemate sauruste eellased. Nad elasid pidevalt maismaal, sarvsoomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest.
AEGKONNAD
Ürgaegkonnas ( 4500 -2500 mln a. tagasi) :

• tekkis Maa (4500 miljonit a. tagasi),
  
• tekkis elu ( 3500 mln a. tagasi) – esimesed elusolendid , kelleks olid bakterisarnased tuumata organismid.
  

Aguaegkonnas (2500-542 mln a. tagasi):

• tekkisid esimesed fotosünteesivad organismid
  
• tekkisid esimesed tuumaga organismid (u 1900 mln a. tagasi)
  
• esimesed hulkraksed organismid (u 1500 mln a. tagasi)
  
• tekkisid esimesed hulkraksed loomad (u 570 mln a. tagasi)
  
• meres oli selgrootute mitmekesisus suur
  

Vanaaegkonnas (542-251 mln a. tagasi):

• tekkisid esimesed maismaataimed (u 400 mln a. tagasi)
  
• seejärel arenesid eostaimed, oli eostaimede valitsemisaeg (350 mln a. tagasi)
  
• esimesed paljasseemnetaimed (270 mln a. tagasi)
  
• tekkisid esimesed selgroogsed (u 500 mln a. tagasi)
  
• esimesed maismaaselgrootud (400 mln a. tagasi))
  
• esimesed maismaaselgroogsed (370 mln a. tagasi)
  
• arenesid roomajad, kaasaarvatud saurused
  
• eostaimede (sõnajalgade) metsad
  
• aegkonna lõpus suri välja palju taime- ja loomaliike - massiline väljasuremine
  

Keskaegkonnas (251-65 mln a. tagasi) :

• tekkisid esimesed õistaimed (140 mln a. tagasi)
  
• valitsesid paljasseemnetaimed, metsades okaspuud , hõlmikpuud ja palmilaadsed puud
  
• esimesed saurused (u 225 mln a. tagasi)
  
• esimesed imetajad (u 200 mln a. tagasi)
  
• esimesed linnud (u 150 mln a. tagasi)
  
• valitsesid dinosaurused , roomajad
  
• kliima oli niiske ja soe
  
• aegkonna lõpus surid välja saurused ja mitmed teised looma- ja taimeliigid
  

Uusaegkonnas (65 mln a. tagasi – tänapäev) :

• õistaimede valitsemisaeg
  
• valitsevad imetajad (u 70 mln a. tagasi)
  
• esimene inimene (u 2 mln a. tagasi)