läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus kergeratsaväena Vabatalupojad · Rikkad · Ostsid ent raha eest lahti adratalupoegade koormistest · Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes · Tavalistest koormistest olid vabad ka : möldrid, kürtsmikud, sepad, puusepad ja mõisaametimehed Vabadikud · Külaühiskonna alumine kiht · Maata või vähese maaga · Palgatööst elatuvad talupojad · Sulased, teenijad Träälid e.orjad · Orjad
suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus koormiste liik teokohustus. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad. Naised olid isa või oma abikaasa eestkoste all. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased. Ühiskond oli korporatiivne. Tekkisid gildid, tähtsaim oli linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild, vallalisi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, käsitöölised
Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise eest vasallidele maatükke. Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuste ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Läänidest said perekonna
rühmadeks. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi. Lisaks olid ka üksjalad, kellel oli maa ülesharimine tunduvalt vaevalisem ning seetõttu olid ka koormised väiksemad, sest koormisi arvestati haritava maa kohta. Maavabad aga olid arvatavasti vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu lääniõiguse alusel ning olid isiklikult vabad, kellel polnud koormisi ning kohustuseks olid vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid need, kes olid end osadest või kõigist koormistest raha eest välja ostnud. Madalamasse kihti kuulusid sulased ja teenijad ning kõige madalamasse träälid ehk orjad. Träälideks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärast vallutust kahjuks talupoja seisund ei paranenud sugugi. Nimelt 15. sajandi teisest poolest tekkis
(protsentuaalne andam) või kohustused hinnus (kindla suurusega andam) kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus sõjateenistus Keskaja teisel poolel talupoegade seisund halvenes: juurdus arusaam, et talupoeg ei ole mitte isiklikult vaba, vaid kuulub selle maalapi külge, mida ta harib, s.t. kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti rida kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata ima isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. Suurenesid teokohustused ja maksud (10%-ilt 25%-le). Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus. Kujunes välja pärisorjus. 3
Lembitu ning paljud teised vanemad hukkusid. 4.Läti Hendrik- Tema teatel korraldati 1210. Surmaretk latgalite alal Ümera lahing . 5.Talurahva õigused ja kohustused: 5.1Õigused: 1.)Õigus isiklikule vabadusele . 2.) Õigus pärilikule maakasutusele. 3.)Õigus sõjateenistusele. 5.2Kohustused: 1.) Pidid maksma vasallidele (viljakümnis) 2.)Tuli maksta kirikule. 3.) Tuli maksta ehitustööde eest (kirikule) 4.)Sõjateenistus. 5.3Nende muutmine: 1.) Talupojad ei tohtinud kanda relva. 6.Teoorjus- Nädalas pidi teomees vähemalt korra käima mõisa jaoks tööd tegemas. (Lõpuks arvasid mõisnikud ,et talupojad on nende isiklik vara.) 7.Sunnismaisus-Talupojad polnud isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad. 8.Jüriöö ülestõusu põhjused +aeg. Eestimaa hertsogkonna valitsemine oli liiga tülikas ja vähetasuv. Nii otsustas Valdemar 4. Eesti Saksa ordule maha müüa
kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja
privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917. aastani. Priviligeeritud seisus - aadel, vaimulikud, kaupmeeskond. Aadel jagunes pärusaadliks ja isikuaadliks. Vene aadelkond kujunes välja 18. saj algul ja oli oma rahvuslikult koosseisult kahepalgeline. Selle põhjuseks oli impeeriumi laienemine ja vallutatud maade eliidi ühinemine Vene 1 aadelkonnaga. Samuti kasvatas aadli arvukust ordenite jagamine, sõjateenistus ning aadlitiitli saamine keisri annetusena. Nende elukorraldus põhines 1785. a aadli armukirjale, mis vabastas aadli kohustuslikust teenistusest, kehalisest karistusest ja maksudest. Aadlik võis samuti omada maad ja talupoegi. Isikuaadel ei saanud neid asju pärandada. Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna arvukust ja muudeti pärusaadli tiitli andmise korda. Vaimulikud ja aadlikud olid ka vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest.
16.saj kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari vabatalupojad) Maavabad - vallutusperioodi ülikute tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast uniooniks. Lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja järeltulijad. Isiklikult vabad, koormistest vabad, lahus. See näitab, et talupoega oli hakatud pidama liitus Poolaga Krevo uniooniks. kohustuseks vaid sõjateenistus kergratsaväelasena. mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja Maad pidid ise harima, neil polnud sõltuvaid kujunenud pärisorjus. talupoegi. Vabatalupojad - osadest/kõigist koormistest raha eest lahti ostnud. Alumine kiht -
Mandri-Eesti lõpuks alistada. Maaisandate omavahelised suhted olid võitluslikud – käis võimuvõitlus ning jõuti ka kodusõdadeni. Vana-Liivimaa suhted naabritega: Suurim vaenlane oli Leedu. Taani, Rootsi, Norra sõlmisid Kalmari uniooni, et suurendada Põhjamaade mõjuvõimu Läänemere ümbruses. Moskva mõjuvõim suurenes. Talurahva olukord enne Jüriöö ülestõusu: Talupoegadel oli isiklik vabadus, õigus pärilikule maakasutusele. Oli palju koormisi. Vabade meeste kohustus oli sõjateenistus. Olukord pärast ülestõusu: Talupoegadel polnud isiklikku vabadust, vaid kuulusid maa külge, mida harisid – sunnismaisus. Suurenesid talupoegadlt nõutavad maksud. Võeti relvakandmisõigus. Orduajal elas Eestimaal u. 150 000-180 000 inimest. Enamik neist oli talupojad. Talurahvas jagunes ühiskondlikult: Orjad, adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased ja teenijad. Sunnismaisus – talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad.
Eestlaste jõukus hakkas hetkeks isegi kasvama, sest hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Paraku tuli aga leppida ka nn ristiusuliste kohustustega sealhulgas suurte koormistega, mis algselt olid mõeldud kiriku ülalpidamiseks, kuid tegelikult vasallide ja maaisandate kukrusse jõudis. Talupojad pidid ehitama ka teid, kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, kus kanti relva, osaleti sõjakäikudel ning maa kaitsmisel. Peale muistset vabadusvõitlust oli talurahva õiguslik seisund väga kindlalt piiritletud ning nende kohustused paigas. Kuna siiski oli tegu ristisõjaga, siis toodi eestlastele ka uus usk, ehk nende endine muistne usund pidi asenduma millegi uue ja võõraga. Maa alistamisel rahvas ristiti ja alustati kirikute ehitamist, enamasti igasse kihelkonda üks. Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid,
5. Tekkis elavjõu puudus 6. Puudus riik, sidemed maakondade vahel 7. Naaberrahvastega koostöö kehv Talurahva õiguslik seisund: 1. Tunnustati isikliku vabadust 2. Õigus pärilikule maakasutusele 3. Palju koormisi (viljakümnis, mis pidi olema kiriku ülalpidamiseks, aga läks maaisandatele ja vasallidele seepärast oli veel palju väikseid koormisi) 4. Jõukus hakkas kasvama suuremate ekspordivõimaluste tõttu 5. Õigus ja kohustus sõjateenistus 6. Kirikute, linnuste, teede ehitamise kohustus (raske, kuna enamik neist rajati 13-14 sajand) 7. Jagati adratalupoegadeks (maa suurus 0,5-5adramaad), üksjalgadeks (adratalupoegade nooremad pojad, asutasid oma väikese talu), vabatalupoegadeks (tasusid koormised rahas, ei käinud teotööl), maavabadeks talupoegadeks (omas talu) Lääniaadli teke: 1. Pärast maade jagamist tuli need keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada 2
- Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana-Kreekast või Araabiamaadest) * Näppepillis: LAUTO, HARF, kandletaoline PSALTEERIUM jt. * Poogenpill FIIDEL(viuuli eelkäia) * Puhkpillid: erineva kujuga FLÖÖDID, kahekordse lesthuulega ŠALMEID, TROMPETID jm. * 9-10.saj Ilmusid kirikutesse esimesed ORELID Sain teada, et * Keskajast on kirjalikus allikais säilinud peamiselt kiriku muusikat
14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika põhivorme. Ordinarium: Kyril (issand halasta), Gloria (au olgu jumalale kõrges), Credo (mina usun ainsasse jumalasse), Sanctus (püha), Agnus Dei (jumala tall) Ilmalik laul Kõige tuntum rüütlilaul (tekkis 11 saj lõpul Lõuna-Prantsusmaal) Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures- tegeledes luuletamise ning laulmisega (teemd: armastus ja sõjateenistus) Tuntuim rüütlilaulik 12 saj inglise kuningas Richard Lõvisüda Noodikirja kujunemine- kirjutati üles neumade abil Neumad- tähistasid viisi liikumist ning rütmi, aga mitte helide täpset kõrgust Mitmehäälsus nõudis täpsemat noodikirja. 11 saj võttis munk Guido Arezzost kasutusele noodijooned ning sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. (jäeti kirjutamata taktijooned) Mitmehäälsuse kujunemine algas 11-12 saj Lääne-Euroopa kirikutest
linnusest. Stensby lahing: Eestimaa hertsogkond(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) Taani kuningale paavsti nõudmisel. Järvamaa andis kuningas tagasi ordule, tingimusega, et sinna ei rajata linnuseid. Talupoegade õiguslik seisund: esialgu tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Koormised: viljakümnis(%) või hindus(kindla suurusega), väiksemad erimaksud kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks. Sõjateenistus(vabade meeste õigus ja kohustus). 15. sajandi II poolest sunnismaisus, suurenesid maksud, 1507 kaotati relvakandmise õigus, Liivimaal pärisorjus. Läänikord: vasallid rajasid sõjateenistuste eest jagatud valdustele eramõisad, kus nad haarasid võimu ning kindlustasid enda õigusliku seisundi muutes pärandamisõigust. Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.
Valdav osa kohalikust Eesti rahvast taandati uutes oludes talupojaseisusesse. Esialgu oli talupoja õiguslik seisund küllaltki hea vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Kuid leppida tuli siiski paljude koormistega, millest üheks tähtsaimaks oli viljakümnis või hinnus. Üldiselt olid siiski Eesti talupoegade kohustused küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustuseks oli sõjateenistus. Vanema riimkroonika sõnul olid eestlased nii mitmelgi korral valmis ilma palumata ,,rõõmselat retkele asuma" ning tihti rööviti vana kombe kohaselt ka ohtralt sõjasaaki. Usun, et eestlastel oli ääretult raske kohaneda sellega, et nüüd on keegi, kes otsustab tähtsamad otsused nende eest ning seepärast ma ei imesta, miks mõned mehed olid nõus vabatahtlikult võtma ette üha uusi sõjaretki.
1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvallutajate võimu alla? Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. 4. Millal algas ja millal lõppes keskaeg e. Orduaeg e. Vana-Liivimaa aeg? Keskaeg algas peale muistset vabadusvõitlust aastal 1227 ning kestis 1560nda aastani, kui liivi sõjas Hoomuli e. Härgmäe lahingus purustati Liivi ordu vene vägede poolt. 5. Millisteks väiksemateks üksusteks jagunes orduala? Ordu ala jagunes väiksemateks haldusüksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks. 6. Milline oli kirikukorraldus keskajal?
1) Kiriku positsioonide tugevdamine, kaupmeeste huvid(turvatunne kirikliku võimu all, avas teed läänemere kandis), soov lisada juurde maad, ristiusu levitamine paganlikes maades 2) Pingestuvad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga. Eestlased kurnatud. Katku puhkemine. Halb väljaõpe. Halvad sidemed maakondade vahel=halvas ühist vastupanu. 3) Leppida tuli paljude koormistega. Viljakümnis. Sunnismaisus. Sõjateenistus. 5) Võitluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule hea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt kingitustena suuri väljaminekuid, et kiriku kõrgematelt võimukandjatelt soodsaid otsuseid välja meelitada. 6) 1420. aastatel korraldama hakatud regulaarsed Liivimaamaaisandate ja seisuste kokkusaamised.
Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid
jagamisel järelandmisi? Sest neil oli Riia piiskopiga kokkulepe, et 2/3 vallutatud aladest jääb piiskopile ja 1/3 vallutatud aladest läheb ordule. 3. Milles oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane Lääne-Euroopaga, milles see erines? Valdused ehitati Euroopa mudeli järgi. Eesti 4. Arutlege, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuste järel? Oluliselt ei muutunud, kohati isegi kasvas turul. Kohustus oli sõjateenistus ning koormised. 5. Miks rajati kirikud sageli eestlaste pühapaikadele? Lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist: igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt. 6. Mis põhjustas alates 13. Sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu? Mitu linna oli keskaegses eestis? Kaupmehed, kauplemiskohad. Asukot tähtsamad sõlmpunktid. 10 linna 1
Erinevalt Ateena ja Rooma naistest kellel polnud praktiliselt peres mitte mingit õigust kaasarääkida. Ateena ei olnud nii sõjale keskendunud riik kui Sparta vaid keskendus rohkem enda kodanike harimisele ja enda kultuuri elu arendamisele nad ei olnud nii sõjale orienteeritud kui Sparta ega neil polnud nii ranget disipliini ja korda. Muidugi polnud Ateena nii sõjakas riik, neil polnud ka nii palju orje keda nad pidid ohjades hoidma. Ateena kodanike jaoks oli sõja ajal sõjateenistus ka kohustuslik iga kodanik pidi iseenda varustuse muretsema, vaesem suutis lihtsalt kilbi, oda ja kiivri lubada kui rikkam suutis endale lubada täis turvise. Ateena oli tegelikult riik mis keskendus enda mereväe peale rohkem. Tänu sellele pidid ateenalased enda kodanike baasi laiendama et leida mehi kes mehitaksid laevad. Ateena riigis oli kodanikel kõige rohkem õigus võrreldes teiste linnriikide ja Roomaga aga kodanikud said ainult olla mehed.
- laulatamine - armulaud - pihtimine - vaiimulike ametisse pühitsemine - viimne võidmine *13. saj hakkasid Eestis välja kujunema linnad käsitöö-ja kaubanduskeskused *linnaõigus õigusnormide kogu, mis reguleeris elu linnas *Eestis oli 9 linna Algul oli Talurahva õiguslik seisund hea. Kirik võis nõuda 1/10 kristlaste tööviljast. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Osaleti maakaitsmisel ja maaisandate sõjakäikudel. Kehtestati erimaksud. Teede, kirikute ja linnuste ehitamise kohustus. Koormised. Talupojad säilitasid isikliku vabaduse. Jüriöö ülestõus 1.Ülestõusu põhjused Võimuvahetuse õhkkond. Valdemar IV Atterdag otsustas Taani valduse Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada
Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal. Täht
Võõrvõimude omavahelised suhted- ei saadud eriti läbi, loodi küll vaherahusid, kuid siiski olid suhted ebastabiilsed 3.Talupojad pärast vallutajate tulekut mis muutus seoses vallutajate tulekuga ? Maksud, kümnis, hinnus Lepingud alistatud rahvastega Kohtumõistmine feodaalide kätte Kaubandus ja meresõit sakslaste kätte Teotöö algselt mõned päevad aastas Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus 4.Jüriööülestõus (23.aprill 1343): Allikad Johann Renneri, Balthasar Russowi,Detmari Lübecki, Bartholomäus Hoenekese kroonikad Põhjused- Põhja-Eesti alad otsustati Taanile maha müüa, selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust Tagajärjed- Taani müüs oma alad Eestimaal Liivi ordule, algas maarahvast laialdane karitamine, nende õigusi ignoreeriti peaaegu täielikult 5
Kümnis 10% Kümnis umbes 25% Maksud mõisnikule ja saagist, kümnis saagist, maksud kirikule, kirikule, ehituskohustus. kirikule, ehituskohustus, 1507.aastal võeti kohustused ehituskohustused, relvakandmisõigus ja talupoegadel ära relva- relvakandmisõigus sõjateenistus, kandmisõigus, teotöö ja sõjateenistus. teotöö(perioodiline, muutus korraliseks talgute sarnane) nädalatööks. 8. Talupoegade kihistumine. mõiste seletus Trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. Adratalupoeg Talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis koormisi.
Vasallid muutusid siin elades peagi sõltumatuks maa-aadliks, pärandasid maad. Võimu teostamise üheks osaks oli suhete korraldamine põlisrahvaga: algul lepinguliselt, hiljem sellest loobuti. Jüriöö ülestõusu majanduslikuks tulemuseks oli: teoorjusliku majandussüsteemi juurdumise algus, millest hiljem kujuneski pärisorjus. Talupoegade kohustused: paljud koormised, tähtsam neist viljakümnis (protsentuaalne andam) või hinnus (kindla suurusega andam); õigus ja kohustus sõjateenistus. Talupoegadega peetud ühised söömaajad vakusepeod. Riiklikud moodustised Eesti aladel: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa Ordu Liivimaa haru, Eestimaa hersogkond. Vana-Liivimaa oli AINULAADNE poliitiline ühendus Euroopa ajaloos varauusajal. V-L'd on nim konföderatsiooniks (riikide ühendus, milles on iseseisvad riigid ja ühtset riigipead pole). Suurimale võimule pretendeeris peapiiskop.Kuulsaks on saanud Tartu piiskop Damerow.
· Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. · Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. · Eestlaste jõukus hakkas kasvama. · Hansakaubanduse edenemine(?). · Leppida tuli paljude koormisega, millest tähtsaim oli viljakümnis (protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam). · Enamus raha läks siiski maaisanda ja vvasallide kukrusse(algselt oli mõeldud kiriku ülalpidamiseks) · Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus. · Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndal aastal. · Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte sõjakäikudel ja maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud. · Osaleti sõjakäikudel venelaste, kurelaste, semgalite, seelida ja leedulaste vastu, teisalt asuti aga vastu venelaste ja eelkõige leedulaste korduvatele röövretkedele.
Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused : *isiklik vabadus *õigus pärilikule maakasutusele kohustused : *koormuste kandmine ( kümnis, hinnus,) *kirikute, teede, linnuste ehitamine *sõjateenistus *vakuste pidamine *vahiteenistus linna müüril tornides Jüriöö ülestõus Taani võimsuse kahanedes muutus Eestimaa valitsemine kuningatele liialt tülikaks ja vähetasuvaks. Seepärast otsustati oma valdused Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue tugevama maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343 alustasid harjulased relvastatud
-palju inimesi sai surma, Lembitu surma, linnused hävitati +ehitati uusi kaasaegseid linnuseid, toodi uusi relvi eestisse, elu arenes veidi Üleminek muinasajast keskaega 1224.sõlmisid kokkulepe, et kes missuguse maa-lapi saab Lääni-aadli teke Lasti ehitada linnused, sinna pandi elama läänimehed, kellel lasuski maa kaitse. Talurahva õiguslik seisund Õiguslik seisnud oli üsnagi hea, jõukus hakkas tasapidi taastuma, kuid siiski oli palju koormisi (viljakümnis ja hinnus), ning sõjateenistus. Kirikukihelkondade loomine Maa alistamisel rahvas ristiti ja hakati kirikuid ehitama, igasse kihelkonda ehitati kirik, preestrid seati ametisse, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada ja rahvast kiriklikus vaimus õpetada. Linnade teke Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu jne. Jüriöö ülestõus
Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas. Läänistama maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13.saj kujunes Põhja-saksa väikeaadlikud, Taani kuninga alamad, Piiskopide alamad. Linnus ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed. Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö) Dorpat Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg - Rakvere Jüriöö Ülestõus 1343.a. 23.aprill
Eestlaste jõukus hakkas hetkeks isegi kasvama, sest hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Paraku tuli aga leppida ka nn ristiusuliste kohustustega, sealhulgas suurte koormistega, mis algselt olid mõeldud kiriku ülalpidamiseks, kuid tegelikult vasallide ja maaisandate kukrusse jõudis. Talupojad pidid ehitama ka teid, kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, mis koosnes sõjaretkedest ja maa kaitsmisest. Peale muistset vabadusvõitlust oli talurahva õiguslik seisund väga kindlalt piiritletud ning nende kohustused paigas. Kuna siiski oli tegu ristisõjaga, siis toodi eestlastele ka uus usk, ehk nende endine muistne usund pidi asenduma millegi uue ja võõraga. Maa alistamisel rahvas ristiti ja alustati kirikute ehitamist, enamasti igasse kihelkonda üks. Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid,
Järvamaa ja Virumaa). Kes ja miks hakkasi maid läänistama? Maid läänistasid maahärrad, kes jagasid neid sõjaväeteenistuses teeninud läänimeestele, et saada endale sõjavägi kaitseks. Näiteks Taani kunn, Saare-Lääne ja Tartu piiskop. Mis jäi talupoegade elus endiseks: 1)Isiklik vabadus. 2)Õigus pärilikule maakasvatusele. Mis muutus talupoegade olukorras: 1)Pidid hakkama maksma koormisi. 2)Avanes suurem turg ja toomine. 3)Vabade meeste õigus ja kohustus: sõjateenistus. Miks muutus Saaremaa osatähtsus Eesti ühiskonnas pärast vallutamist? Majanduslike ja poliitiliste olude muutus. Mererööviga seotus majanduse lahkamine. Eesti lülitumine rahvusvahelisse kaubandusse. Kuhu ja miks ehitati kirikuid? Kirikuid ehitati kihelkonna keskpunkti, mne vana linnamäe või pühapaiga lähedusse. Millised olid preestri ülesanded: 1)Palvetamine;jumalateenistuse pidamine. 2)Sahramentide jagamine. 3)Rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada.
haru. Eestimaa hertsogkond- Tallinn rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Lääniaadli tekemaaisandatel tuli ruttu oma valdused üles ehitada, rajati kiiresti linnused, linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed, lääni võis saada igaüks kes oli lojaalne, tuli välja osta, mõis vasalli elupaik. Kohaliku rahva olukordvaldavalt talupojad, isiklik vabadus, pärilik maakasutus, jõukus hakkas kasvama, koormisteks: viljakümnis või hinnus, kirikute, linnuste ja teede rajamise kohustus, sõjateenistus, relvakandmisõigus kaotati 1507. Koormised Lepingud Linnade tekeLiivimaale esimesed linnad, Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Vilajndi, Uus-pärnu, Haapsalu, linnaõigise andis maaisand, linlasteks olid saksa kaupmehed ja käsitöölised. Suhted vallutajate vahel Jüriöö ülestõus(põhjused, käik, tulemused)kuna timus võimuvahetus Taani ja Saksa vahel, 1343 alustasidki eestlased mässu, põletasid mõisaid, kirkikuid, tapsid sakslaseid, piirasid Tallinna, abipalve
2. Nimetan talupoega 1) õigused(3); 2) kohustused(3). Õigused: Relvakandmise õigus, isiklikvabadus, maakasutus õigus Kohustused: Kümnis, linnuste, kirkute, teede ehitamine, sõjateenistus 3.Nimetan talupoegade liigid, lühiiseloomustusega. 1) adratalupojad- perede vanemad pojad, kes said talu omale (pärandus) 2) Ükssälk talupojad- Perede noorimad pojad, kes ajasid oma talud ääremaadele 3) Talupoeg-
Sealt on tulnud ka nende nimetus. · Vabatalupoeg talupojad, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes. · Maavaba talupoeg tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustuslik oli vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena. · Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all. · Trääl sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 1424.a võttis maapäev vastu otsuse, et ühtki kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus. Mõisted:
Itaalia valdusi haldas ordu Saksamaa meister. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus. Ordu territoorumi haldasid foogtid ja komtuurid, kes juhtis ka foogt- ja komtuurkondi, mille keskusteks olid linnused. Linnuste meeskond koosnes rüütelvendadest, vaimulikest, sõduritest, teenritest. Saksa ordu peaeesmärgiks oli kaitsa Liivimaa kristlasi ja sõdida “paganate” vastu. Sõjateenistus polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted Saksa ordu ja Riia peapiiskopi suhted olid reguleerimata. Esimeste maadejagamiste agesed dokumendid väitsid, et ordu on omal maal iseseisev valutseja, kuid ta peab piiskopile kuuletuma. Liivimaa piiskopid hakkasid 14.sajandi alguses väitma, et ordu on saanud
• Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud • Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond • Läänid polnud ordu alal pärandatavad, rüütelkondade aladel olid • Vasalli-senjööri läänisuhe formaalsus
Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23
ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Konstantini isa soovis lastele paremat haridust pakkuda ning seepärast koliti Pärnu lähedal asuvasse Raeküla alevisse. Noore Pätsi haridustee jätkus seal asuvas Nikolai koolis. Järgmine kooliaste viis Konstantini eesti eemale, Riia vaimulikku seminari. 1894. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning pärast selle lõpetamist järgnes aastane sõjateenistus Pihkvas. Noor jurist abiellus gümnaasiumipäevalit tuttava naise Helma Peediga ning asus 1900. aastal elama Tallinnasse ning hakkas elatist teenima advokaat Jaan Poska abilisena. Poliitikasse pürgiv Päts taipas peagi, et ühendamaks eesti edumeelsemat seltskonda tuleb rajada ka pealinna oma ajaleht. Aastal 1901 hakkaski Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". Siit sai alguse Tallinna ja Tartu lehtede aastatepikkune vaidlus, kas Eesti
Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962), Prantsuse kuningriik: Karl II Paljaspea, Itaalia kuningriik: Lothar 4. Feodaalsuhted Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus Senjöör kaitse nii kohtus, kui ka maadel Mõlemal omad õigused ja kohustused Väljakujunemise põhjused: 1. Sõjaväeorganisatsiooni teke 2. Stabiilne võimusüsteem läänipüramiid (kuningas kuni väikevasall) "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall!" Domeen kuninga valdused Allood täisomanduses maa-ala Investituur vasallisuhete sõlmimise akt
1222-1223 eesti taas vaba va Lindanise linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud eesti vallutati tagasi va. Ugandi. Maade jagamine: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse. Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt. Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Hansakaubandusega linnade tähtsus tõusis
* läänimehed oma valdusi edasi ei läänistanud Maa kindlustamiseks rajati linnused, sinna pandi läänimehed. Ordu maid ei läänistatud. Talupoegadega ühised söömaajad vakusepeod. Asutati esimesed eramõisad. Talupoja õiguslik seisund 13.sajandil Seisund hea vallutajad tunnistasid isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele, lubati kaubitseda. Tuli leppida paljude koormistega viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kohalik rahvas osales sõjakäikudel ja maa kaitsmisel. Saaremaa kõige parem olukord, kuna kauplesid õigused välja, seal levis hinnus. Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist. Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida. Igasse kihelkonda ehitati kirik, neile lisandusid väiksemad kabelid. Kirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli
Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid.
Kümnise õiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett, õlgi, karja- ja verekümnist (seda tuli anda karja juurdekasvu pealt). Hiljem asendati viimane rahamaksuga igalt varsalt või vasikalt. Lambakümnist ei nõutud. Kümnis oli algselt kirikumaks. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati uued maksud: kihelkonnapreestri vajaduseks tuli maksta preestrivilja ning piiskopile nn. sinodivilja. Feodaalseks koormiseks kujunes ka sõjateenistus. Eestlasi kohustati abiväena või voorimeestena osa võtma mitte ainult maa kaitsmisest võõrvägede vastu, vaid ka sakslaste sõjakäikudest. Mõisate rajamisega seoses hakati talupoegi kasutama mõisapõldudel. Kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki. Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik. Mõisatalgute puhul
vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343
lepinguni, millega Frangi riik jagati kolmeks, mis panid aluse tänapäeva kolmele riigile 1. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 2. Ida-Frangi riik (Saksamaa) 3. Lõuna-Frangi riik, mis ulatus Põhjamereni välja (Itaalia) FEODAALSUHETE KUJUNEMINE · Feaodaalsuhete kujunemise põhjused o Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. o Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Vasalli kohustused senjoori ees: o Sõjateenistus. Vasall pidi senioori väes teenima40 päeva aastas o Osalema senjoori nõukogus+ erakorralised abikohustused · Senjööri kohustused vasalli ees: o Kaitses vasalli · Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks
endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Põhja-Eesti saatus pandi paika 1238.a Stensby lepinguga. Valdav osa kohalikust rahvast taandati talupojaseisusesse. Esialgu oli see seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste vabadust ja õigust maakasutusele. Leppida tuli aga paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus( kindla suurusega andam). Kõikide vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Liivimaale hakkasid tekkima peale ristisõda linnad ja seda enamasti tänu saksa kaupmeeste toetusele ja aktiivsele kauplemisele. Linnade asukohaks valitigi muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Vana- Liivimaa suurim ja tähtsaim linn oli Riia. Eesti suurimaks kujunes Tallinn ning edasi hakkas tekkima veel linnu, näiteks: Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- ja Vana-Pärnu, Paide, Haapsallu
aadelkond, kes koosnes võõramaalastest: Baltisakslased · Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine võiduristimine · Samas, Eesti seoti LääneEuroopa kultuuriruumiga: kirikud, koolid, euroopalik 3
Pärismaalastest maapidajate kõrvale hakkas vähehaaval uus liik inimesi sigima, n. n. laenumehed ehk vasallid. Tasuks sõjalise või muu teenistuse või teenete eest anti vabu maid laenumeestele laenuõiguse alusel või anti neile kasutada teatavad maaisandale kuuluvad maksud, mida teatava maa-ala pärismaalased olid kohustatud maksma, kuigi paavst Gregorius IX 12. II. 1236 oli ära keelanud kümnist laenuks anda (nec infeudentur decimae, U. B. 144). Laenumehe kohuseks maaisanda vastu oli sõjateenistus (hervart) ja õueteenistus (hovevart, hofvart; v. A. v. Transehe- Roseneck, Zur Geschichte des Lehnswesens in Livland, I, 1903, lk. 33 jj.). Mõni piiskopp mõtles vasalle ära kasutada ka kiriku ja piiskopi poole hoidjate vastristitute kaitseks paganausuliste ehk paganausu poole hoidjate vastu, andes neile asukoha maaalal mõlemate vahel. Ka Innocentius IV manitseb vasalle 1245 3. IX. (U. B. 186), et nad kaitsku
*Vastaste relvajõud oli tugevam *Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud *Vastastel oli rohkem sõjamehi *Vastastel oli parem organiseeritus ja kindel sõjaplaan Eesti keskaeg (muistse vabadusv lõpp-Liivi sõda ehk 13.saj IIveerand-16.saj 2. pool) Maa kindlustamiseks rajati linnused. Läänimeestel lasus maa kaitse. *Talupoegade õiguslik olukord halveneb *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad *Kohustuslik sõjateenistus *Talurahva majanduslikud tingimused muutsid kitsamaks: kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks *Talurahva koormised kümnis ja hinnus *Pidi ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid *Teotöö kohustus *Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine Läänistamine maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest Mõõgavendade ordu Liivimaa tugevaim relvastatud jõud Riia piiskopkond Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja
annaabi.ee 
