Vana-Liivimaa valitsemine ja talupoegade olukord keskajal (0)

1. Territoorium ja riigid
Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist.
Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa haru. (67 000 km2)
Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 000km2)
Tartu piiskopkond (9600 km2)
Valdused killustatud - Saare-Lääne piiskopkond ( 7600 km2)
Vaeseim ja iseseisva poliitikata - Kuramaa piiskopkond ( 4500 km2)
2. Läänisuhted
Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks.
Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund muutus järjest kindlamaks. Taani vasallidel alates 1315 pärandatavad läänid, pojale. 1329, tütrele. Teistel hiljem. Tartu 1450 ja Saare-Lääne 1524.
Maaisanda õigused nt kohtuvõim talupoegade üle läks vasallidele 14. saj. Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe = formaalsus. " Vasall " kadus käibelt, omaette seisus. Läänistamata maad - ametkonnad (mitu kihelkonda. keskuseks ametimõis) → vakused (4-6 küla).
4. Maapäev
1420 . hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid Valgas , vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Liivimaa ordumeister , Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud oli 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Ei muutnud kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks, kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, aga huvid ei pruukinud alati ühtida.
3. Liivimaa sisesuhted
Sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu juures ulatusid 13. saj algusesse , mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata.
Vana-Liivimaa valitsemine ja talupoegade olukord keskajal
Ptk.9-10
6.Mõisad ja põllumajandus
Mõis - maaisandate ja vasallide majapidamised, kuhu koguti andmeid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. Viljahind hakkas 15.saj tõusma, viljaeksport. Eramõisate rajamine, keskaja lõpul Eestis ~500 mõisa. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegae tööjõudu ja töövahendeid, uus koormiste liik - teokohustus . Põllumajanduses suurt kvalitatiivset hüpet ei toimunud. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus. Tööloomad - härjad, hobused . Sagedased viljaikaldused, näljahädad. (1315, külm võttis ära rukki, odra ja muu vilja)
5. Liivimaa välissuhted
Kõige aktiivsem Saksa ordu. Püha sõda paganatega.
Alistati Liivimaa, Preisimaa , siis Leedu. Kõige rohkem kannatasid Läti alad. Ulatus ka Eesti aladele . Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga.
14.saj lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks.
7. Talupoegade kategooriad
Adratalupojad - Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. (1 adramaa = u 10ha).
Üksjalad - adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid, kuna isakodus ei jätkunud elatist. Uute maade ülesharimine oli vaevaline, tunduvalt väiksemad koormised .
Soodsamas olukorras nn vabad (maavabad ja vabatalupojad ) Maavabad - vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Isiklikult vabad, koormistest vabad, kohustuseks vaid sõjateenistus kergratsaväelasena. Maad pidid ise harima , neil polnud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad - osadest/kõigist koormistest raha eest lahti ostnud. Alumine kiht - vabadikud - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ja teenijad , kes müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe eestkoste all. Orjad - träälid.
8. Talupoegade õiguslik seisund
Talurahva õiguslik seisund halvenes. Sunnismaisus, vaid linnad keeldusid. Põgenenud talupoegade väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtu amet. Liikumisvabaduse säilitasid vaid vabatalupojad. Koos teokohustuse kasvuga suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad maksud. Kümnis suurenes, talud jäid mõisale võlgu. 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast lahus. See näitab, et talupoega oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus.