Muusika keskajal (0)

Sissejuhatus
- Euroopa kultuurilood tahistatakse selle moistega " keskaeg " pikka ajajarku 5-14.saj
- Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid
- Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj
- hariduse ja vaimuelu tõus.
- 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal.
- Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes.
- Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg
- Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline
- Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega.
Gregooriuse laul
- Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur.
- Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates paavst Gregoriuse I-st ehk Gregorius Suurest, kes võttis kasutusele uue liturgiakorralduse.
- Iseloomulikud jooned
* Gregoriuse lauluks nim.iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel
* Lõplikult kujunes välja läänekristlikus kirikus 7-8.saj ning on roomakatoliku kirikus muutustega käibel ka tänapäevalgi
* Alati peamised on TEKST ja SÕNUM
* Laul on ühehäälne ja saateta
* Gregoriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju esitusstiile, žanre ja lauluvorme
* Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse keeleks oli ajalooliselt ladina keel, siis ka gregooriuse laulu tekstid enamasti ladina keelsed
* RÜTM - lähtub loomuliku kõne rütmist, puudub taktimõõt
* MELOODIA - võtab eeskuju kõnest helikõrguste osas ja selle kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lauseid
* Kogu I aastatuhande vältel lauldi valdavalt ühehäälselt
* II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale.
Missa
- Kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on TUNNIPALVUS ja MISSA
- Tunnipalvus eriti kloostrites kindlatel kellaaegadel kuni 8 korda päevas
- Missa ülesehitus põhijoontes ühesugune nii roomakatoliku ku ka luterlikus kirikus
- Jagunevad:
* Sõnaliturgiaks
* Armulaualiturgiaks
- Missa jaguneb kaheks
* laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele
* laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel näit " Kyrie "
Mitmehäälne muusika
- Mitmehäälne muusika tekkis Euroopas hiljemalt 9.saj lõpus gregooriuse koraalile hakati juurde lisama teist viisi
- Hiljem hakkas uus viis muutma üha iseseisvamaks Gr.laul ja pikkades nootides alushääleks ja selle kohal oli rohkete kaunistustega uus viis. Selliseid kahe-kuni neljahäälseid organume kirj . 12.saj lõpus 13.saj alguses
- 13.saj tekkis organumist uus vorm – MOTETT
- Motetis on aluseks varem tuntud viis(algselt kirikulaul , hiljem ka ilmalik meloodia, ülemised hääled on uute sõnad.
- POLÜFOONIA – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega.
Noodikiri
- NEUMAD – erilised märgid, mistähistavad viisi liikumise suunda ja rütmi, kuid mitte helide täpset kõrgust.
- Seoses mitm .häälsusega tekkis vajadus täpsema noodikirja järele
- 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid.
- Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni
- Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia , lüüdia, miksdüüdia
Ilmalik Laul
- Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu
- Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja-prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks)
- Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus .
Pillid
* Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana- Kreekast või Araabiamaadest)
* Näppepillis: LAUTO , HARF, kandletaoline PSALTEERIUM jt.
* Poogenpill FIIDEL(viuuli eelkäia)
* Puhkpillid : erineva kujuga FLÖÖDID, kahekordse lesthuulega ŠALMEID, TROMPETID jm.
* 9-10.saj Ilmusid kirikutesse esimesed ORELID
Sain teada, et
* Keskajast on kirjalikus allikais säilinud peamiselt kiriku muusikat. Kahtlemata oli ka mitte kiriklik muusikakultuur keskajal väga rikkalik, kuid meie teadmised sellest on tänaseks üsna napid
* Keskaegne liturgiline laul(nn Gregooriuse laul) oli ühehäälne ja ladinakeelne. Gr.laul ei tunne regulaarset taktimõõtu ja tema muusikaline rütm lähtub otseselt teksti kõnelemise rütmist.