12. ja 13. sajandi ajaloost (0)

Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold , kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida .
Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo . 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu.
Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid . Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 – eestlased suutsid tormijooksuga hõivata linnuse Tartus. 1227 – Sakslased vallutasid Muhu ja Valjala linnused
Allajäämise põhjused: Jõudude vahekord oli ebavõrdne, Relvastus oli ristisõdijatel tunduvalt parem, ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed.
Võõrvõimude poolt jaotati Eestimaa: Põhja-Eesti läks Taani kuninga võimu alla, tekkis Eestimaa hertsogkond, Tartumaa läks Tartu piiskopile, tekkis Tartupiiskopkond. Saaremaa, Läänemaa läks Saare-Lääne piiskopile, tekkis Saare-Lääne piiskopkond .
Iseloomusta läänikorda: Lääni sai igaüks, kes oli piisavalt lojaalne, võitluslik. Moodustus põhiliselt aadlikest, ülikutest.
Kuidas võõrvalitsejad hakkasid kiriklikult eesti ala valitsema ? Alustati kohe kirikute ehitamisega( igasse kihelkonda), Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid , kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada, juhatada.
9 vanimat keskaegset eesti linna: Tallinn(1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251).
Jüriöö ülestõusu käik: 1343a. Jüriööl toimus relvastatud mäss, põletati mõisaid, kirikuid. Tapeti sakslasi ja valiti endi hulgast 4 kuningat. Piirati Tallinna ja küsiti abi juurde. Läänemaalased asusid Haapsalu piirama. Juulikuus puhkes sarnane ülestõus Pöides. Aasta lõpuks õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.
Maaisandate omavahelised suhted olid võitluslikud – käis võimuvõitlus ning jõuti ka kodusõdadeni.
Vana-Liivimaa suhted naabritega : Suurim vaenlane oli Leedu. Taani, Rootsi, Norra sõlmisid Kalmari uniooni , et suurendada Põhjamaade mõjuvõimu Läänemere ümbruses. Moskva mõjuvõim suurenes.
Talurahva olukord enne Jüriöö ülestõusu: Talupoegadel oli isiklik vabadus, õigus pärilikule maakasutusele. Oli palju koormisi. Vabade meeste kohustus oli sõjateenistus . Olukord pärast ülestõusu: Talupoegadel polnud isiklikku vabadust, vaid kuulusid maa külge, mida harisid – sunnismaisus . Suurenesid talupoegadlt nõutavad maksud . Võeti relvakandmisõigus.
Orduajal elas Eestimaal u. 150 000-180 000 inimest. Enamik neist oli talupojad.
Talurahvas jagunes ühiskondlikult: Orjad , adratalupojad, üksjalad , maavabad, vabatalupojad , vabadikud, sulased ja teenijad.
Sunnismaisus – talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Pärisorjus – Talupoegade võõrandamine maast lahus, n-ö kellegi isiklik omand.
Eesti linnasid valitses raad . Selle võim oli väga suur. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid kohustusi kahes vahetuses. Linnaõigused saadi maaisandalt.
Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltsielu ja pakkus häda korral abi ja toetust. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon , mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu, kvaliteeti.
Läbi Eestimaa viidi käsitöötooteid, toiduaineid, nahku, vilja, lina, vaha.
Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi.
Eesti alale rajati Tallinna dominiiklaste klooster, naiskloostrid – Püha Brigitta ordu nunnaklooster ja tsistertslaste naisteklooster Tartus. Ordud : kerjusmungaordud.
Maarahvas võttis omaks katoliku usu jättes oma kõrgjumalad ja hakates austama kristlaste jumalat. (sest vabadusvõitluses oli nende jumal jäänud ristiusu jumalale alla) Asemele tõusid kristlikud pühakud .
Reformatsioon jõudis Eestisse 1523.a.