Symbian (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Keeled - Inglise keel

5 VÄGA HEA

17.12.15
1
14. TUDENGIST  INSENERIKS
14.1. Esimesed  päevad
 Vaatamata sellele, et värskelt diplomi saanud
tavaliselt on kindlad, et nad on hästi ettevalmistatud
iseseisvaks tööks, esimesed päevad ja kuud pole
sugugi nii lihtsad. Seda protsessi sageli nimetatakse
– sisenemine reaalmaailma. Täiskoormusega
inseneri töö on väga erinev tudengi õppimisest.
 Paljud märgivad, et ajakava muutub rohkem
kriitilisemaks. Tudengipõlves ajakava oli rangelt
reglementeeritud teiste poolt (millal loeng, millal
mingi seminar , millal mingi referaadi või arvestuse
tähtaeg; eksami tähtaegu saab sageli valida).
17.12.15
2

 Tööl on aga tihti fikseeritud vaid töö esitamise
lõpptähtaeg. Kõik vahepealsed etapid ja nende
tähtajad peab insener ise omale määrama.
Projekt võib kesta aasta või isegi mitu ja mõnes
firmas keegi sind vahepeal ei kontrolli.
 Paljudes firmades uuele insenerile määratakse nn
treeningprogramm , mille käigus temal on mingi
juhendaja . Kuid paljudes firmades talle antakse
kohe iseseisev töölõik ja vaadatakse, kuidas ta
sellega tuleb toime.
17.12.15
3
 Seoses sel ega siin on toodud mõned soovitused
värskele lõpetanule kuidas toimida uuel kohal esimeste
nädalate jooksul ja need oleks järgmised:
• Tegutse nagu professionaal.
• Riietu hoolikalt ja sobivalt.
• Ole valvas, kuid mitte pingul.
• Ole külmavereline, kuid mitte ärakülmunud.
• Ära esita lõpetamata tööd.
• Ole hoolas. Kontrolli oma tööd.
• Ära löö kartma keerulisi ülesandeid.
• Õpi lihtsalt kirjeldama mida teed ja väljendama seda
lihtsalt.
• Osta õigekeelsuse sõnaraamat ja ära loe seda paljuks
kontrollida enda kirjatööde õigekeelsust.
• Vali omale eeskujuks edukaid ja kompetentseid insenere .
17.12.15
4
 USA-s läbiviidud uuringud, mis olid tehtud 7 suures firmas
umbes 200 uue inseneri kohta, keda juhtkond pidas
edukamateks, näitasid, et neil olid järgmised omadused:
• nad võitsid teiste poolehoidu, austades nende arvamust,
• nad oskasid tähelepanelikult kuulata, esitades asjalikke
küsimusi ,
• nad ei läinud keema, kui nendega ei oldud nõus ja ei tõstnud
nina kui neid kiideti,
• nad kogusid rohkem infot enne oma idee väljaütlemist,
• nad taipasid paremini millal tasub näha vaeva ja mil al mitte,
keda informeerida ja keda kontrollida.
17.12.15
5
 Kokkuvõtteks: ülikoolide lõpetajad, kes asuvad oma
esimesele tööle, peavad arvestama kohanemise
perioodiga.
 Nad peaks arvestama sellega, et sõbralik suhtumine,
viisakas käitumine, mõningate möönduste tegemine
alluvate suhtes, mis tulenevad nende
iseloomujoontest, võivad tuua tihti suurt kasu –
töömeeleolu saab sõbralikuks ja kolleegid muutuvad
liitlasteks ja toetajateks.
17.12.15
6
14.2. Treeningprogrammid
 Paljud firmad omavad spetsiaalseid treening programme
mida peavad läbima värskelt ülikooli lõpetanud enne, kui
neid lastakse iseseisva töö juurde.
 Need programmid omavad tihti mingeid teoreetilisi
kursusi, aruannete kirjutamist ja eksamite sooritamist.
 Põhirõhk nendel kursustel on asetatud
töökorraldamisele just selles firmas (alluvussuhted,
dokumentide liikumise teed jne).
17.12.15
7
 Kuid sellesse terminisse (treeningprogramm) tuleks
suhtuda ettevaatlikult, kuna mõnedes firmades selle all
mõistetakse õpetamist kohapeal - see on õppimine oma
töökohal tehes reaalset tööd ja pärides oma juhendajalt
nendel juhtudel, kui on tekkinud mõned probleemid.
 Küsitlused näitavad, et just see teine liik meeldib
värskelt ülikooli lõpetanutele rohkem, kui puht
teoreetiline programm. Põhipõhjuseks peetakse seda, et
ollakse juba tüdinud loengutest ja tahetakse midagi
praktilisemat ja võimalikult kiiresti juba iseseisvat tööd.
17.12.15
8
14.3. Töökohaga tutvumise strateegiad
 Küsitlused on näidanud, et põhilistes USA ja Kanada
firmades kasutatakse järgmisi uue töökohaga tutvumise
strateegiaid :
 1.Upu ja uju – värskele lõpetanule antakse iseseisev
projekt, minimaalselt õpetust ja teda hinnatakse
lõppresultaadi järgi
17.12.15
9
 2. Negatiivne kogemus – värskele lõpetanule
näidatakse seadme  skeem, mis tema teoreetiliste
teadmiste järgi ei tohiks töötada; siis temale näidatakse
ka seade, mis selle skeemi järgi siiski töötab ja mida
lastakse selles firmas välja juba pikka aega.
 Uus töötaja satub täielikku segadusse , kuid peale
sellest toibumist, ta on valmis vastu võtma infot, et
mitte kõik, mida temale on teoreetiliselt ülikoolis
õpetatud ei vasta alati tõele. Et tuleks ka oma
teadmistele läheneda kriitiliselt.
17.12.15
10
 3.Treening tööga – uuele töötajale antakse mingi väike
iseseisev ülesanne, mis vastab tema kogemuste
tasemele ja see töö viiakse läbi järelvaataja vahetul
õpetusel
 4.Töötamine treenides – töötajaga tehakse teoreetilist
formaalset treeningut (mängitakse läbi erinevaid
situatsioone jne), kuid samaaegselt antakse väikeseid
reaalseid projekte, mis on seotud tema tööga. Toimub
kokkupuude paljude erinevate aladega.
17.12.15
11
 5.Täismahuline treening – kujutab endast formaalset
teoreetilist klassitööd, erinevate ülesannete
lahendamist. Ta käib ja vaatab, mida teised teevad,
millistel tingimustel milliseid otsuseid vastu võetakse.
Tema enda osavõtt on minimaalne.
 6.Integreerivad strateegiad – uuele töötajale antakse
reaalne tööülesanne ja saadetakse samas ka
teoreetilise treeningule.
17.12.15
12
 Kahe esimese strateegia puhul töötaja lülitatakse
väga kiiresti produktiivsesse töösse. Arvatakse, et
esmased ülesanded peaks olema nii vastutusrikkad,
kui vähegi võimalik. See olevat kasulik nii firmale , kui
ka töötajale endale, kuigi siin on olemas ka mingi risk.
 Vaatamata sellele riskile arvatakse, et on võimalik
saada suurt võitu , kui kasutada ära töötaja
maksimaalset potentsiaali ja suurt kaotust, kui
kasutada teda teda minimaalsel potentsiaalil.
17.12.15
13
 Teiselt poolt formaalne treening aitab värskel
lõpetanul leida endale “ sobivat kohta” firmas. Sageli
võib selleks osutuda töö, mis tugevalt erineb sellest,
milleks ta oli ennast algselt ette valmistanud.
 Sellise programmi järgi puututakse kokku erinevate
ametitega , iga ametiga umbes kuus kuud, otsides
nendest kõige sobivam töökoht selles firmas.
17.12.15
14

14.4. Algajate  probleemid
 USAs on tehtud palju küsitlusi algajate inseneride hulgas,
milliste probleemidega nad puutuvad enam kokku oma
uuel töökohal?
 Toome siin enam levinud probleemid (esinemise
sageduse järjekorras):
• Kohanemine firma tavadega, kommetega (teiste sõnadega
kehtiva praktikaga),
• Aeglane (või ebaselge ) li kumine ametiredelit mööda,
17.12.15
15

• Aeglane (või ebaselge) li kumine ametiredelit mööda,
• Vajadus tegeleda rutiinse tööga,
• Sel est arusaamine, mida sinult oodatakse ,
• Oma nišši leidmine,
• Ebarealistlikud ambitsioonid,
• Algatusvõime puudumine,
• Seltskondliku heakski du saamine,
• Spetsialiseeritud kursuste puudus,
•   Tunnustuse puudumine.
17.12.15
16
 Esimest probleemi saab vähendada või isegi
elimineerida firma treeningprogrammiga. Probleemid
4,5,8 vähenevad aja möödudes , kui uus töötaja
kohaneb firmaga (tema harjub firmaga ja firma temaga).
Ülejäänud probleemid on raskemad nende
lahendamiseks.
 Noori insenere on tihti kritiseeritud, et nad ei ole
piisavalt algatusvõimelised (p.7) ja samas on liiga
ambitsioonikad (p.6). Neile tihti öeldakse, et neil ei ole
piisavalt teadmisi tähtsate asjadega tegelemiseks ja
antakse neile palju rutiinset tööd.
17.12.15
17

 Entusiasm on üks hinnatum noore inseneri omadustest,
samas liigset entusiasmi tihti võetakse kui agressiivsust
ja põhjendamatuid ambitsioone.
 Pidevate tagasilöökide tulemusena võib entusiasm
kahaneda miinimumini.
 Kui rutiinsetele ülesannetele läheneda oskuslikult,
tehes neid kiiresti, siis võib jääda palju rohkem aega
huvitavate probleemide lahendamiseks.
 Sel viisil võib tihti sattuda juhtkonna tähelepanu alla, mis
omakorda võib tähendada edutamist ja võimalust
tegeleda huvitavate asjadega.
17.12.15
18
14.5. Tööandjate konstruktiivsed  sammud
Peale seda, kui insener on kohanenud firma
tööga, näidates oma oskusi, hoolsust, algatusvõimet
ja entusiasmi järgmised sammud peaks tegema ka
tööandja . Inseneri ülesanne on teha hästi oma töö.
Firma juhtkonna ülesanne on selles inseneri igati
aidata.
See, mis aitab asjale kaasa ja millega on alati
mõlemad pooled päri on head suhted inseneride ja
firma juhtkonna vahel.
17.12.15
19
 Selleks peaks insenerid omama informatsiooni firma
üld-strateegiast ja eesmärkidest. Eriti tähtis on
informatsioon, mis võiks mõjutada inseneride
projekte.
 Teiselt poolt paljude firmade juhtkonnad ei kiirusta
noori insenere selle strateegilise infoga varustama,
kuna nad kardavad, et noored insenerid võivad iga
hetk minna firmast ära ja sellel moel see info võib
sattuda konkurendi kätte. Seega täielikku
avameelsust on selles küsimuses võimatu
saavutada, kuid alati tuleb püüelda selle poole
nendes piirides, mis on kasulikud mõlemale poolele.
17.12.15
20
 Teine küsimuste ring on seotud palgaga ja
edutamisega. Puht teoreetiliselt ollakse nõus, et palk
peaks peegeldama inseneri tegelikku panust. Kuid
küsitlused näitavad, et tihti see nii sugugi ei ole.
 Palk sõltub tihti tööjõuturust, ehk kuivõrd vajalik see
inimene firmale antud momendil on. Küsitlus näitas, et
umbes 23% USA firmadest maksab noorele insenerile
vastavalt tema panusele.
17.12.15
21
 Samuti tähtsaks inseneri töö juures on head
tööriistad, seadmed ja  vahendid (näiteks
koopiamasinad, faksid , korralik telefoniühendus; arvutid
koos korraliku tarkvaraga, korralik arvutivõrk jne)
samuti nagu ka abitööjõud (sekretärid, informistid,
raamatukogu töötajad, kullerid jne).
17.12.15
22

 Küsitlus, mis oli korraldatud USA noorte inseneride
hulgas aastal 1987 järjestas nende töö motivatsiooni
järgmiselt (valik tuli teha paaris oleva kahe tunnuse
vahel):
 huvitav töö on tähtsam, kui prestiiž ja tunnustus (100%),
 tehnilised ülesanded on tähtsamad, kui
juhtimisülesanded (87%),
   mitmekesine töö on tähtsam, kui kontsentreerumine
ühele kindlale projektile (80%),
17.12.15
23
 töö oma idee kallal on tähtsam kui teadmine, mida
sinult oodatakse (76%),
 isikliku teostamise tunne on tähtsam kui head
juhendajad ja töökaaslased (68%),
 Töö grupis on tähtsam, kui iseseisev töö (67%),
 Hea palk on tähtsam, kui tunnustus, et töö on hästi
tehtut (64%),
 Liikumine ametiredelit mööda on tähtsam, kui töö
turvalisus (61%).
17.12.15
24
14.6. Professionaalse   teenistuse  määrustik
inseneridele ja teaduritele
 1973 a. ilmus raamat “The Guidlenes to Proffessional
Employment for Engineers and Scientists” mis on
kasutuses nii USA-s kui ka Kanadas.
 Määrustiku ilmumise põhjus oli selles, et sellel
momendil kehtivad eetikakoodeksid olid mõeldud vaid
inseneridele erapraktikas ja vahest sellest ei piisanud
inseneridele, kes töötasid tööstuses, haridussüsteemis ja
juhtimis- organites . Kümne aasta pärast tehtud küsitlus
näitas, et enamus firmasid juhinduvad oma tegevuses
sellest määrustikust.
17.12.15
25
 Seal on juhiseid väga erinevates küsimustes, kuid
enamus neist käsitleb tööandja tegevust erinevatel
juhtudel. Kui öelda mõne sõnaga, siis:
 töötajalt selles määrustikus eeldatakse lojaalsust
tööandja eesmärkidele, ühiskondliku heaolu tagamist,
konfliktide vältimist ja professionaalse arengu taotlemist;
 tööandjalt oodatakse töötajate informeerimist firma
eesmärkidest ja poliitikast ; sellise palgasüsteemi
olemasolu, mis arvestaks inimeste panust (mis
stimuleeriks töö tegemist), pensionide garanteerimist,
õigeaegne teavitamine koondamistest, abistamine uue
töökoha leidmisel selles firmas koondamise tõttu jne
17.12.15
26
15. INSENERID ERAPRAKTIKAS
15.1. Insenerid  konsultandid
 Insenere, kes pakuvad oma teenuseid laiemale
üldsusele kas eraisikuna või läbi mingi konsulteeriva
firma, nimetakse insenerideks erapraktikas või
konsulteerivateks insenerideks või insener-
nõustajateks.
 Selliste inseneride tööpõld on väga lai. Nende töö on
seotud väga suure vastutusega (kuna otsene kontroll
nende töö üle  praktiliselt puudub). Nad peaks juhtima
oma tegevust üldsusele kõige kasulikumas suunas.
17.12.15
27

 1989 aastal oli Kanadas 800 inseneri või firmat , mis
kuulusid assotsiatsiooni nimega: ACEC ( Association
of Consulting Engineers of Canada ), mis tegeleb
konsultatsioonidega inseneri valdkonnas.
 Samas oli Kanadas umbes 135 000 professionaalset
litsentseeritud inseneri, kes sinna assotsiatsiooni ei
kuulunud.
17.12.15
28

 Iga litsentseeritud insener ei tohi oma teeneid insener-
nõustajana välja pakkuda. Selleks on vaja:
• omada assotsiatsiooni luba tegeleda erapraktikaga (ehk
ta peaks omama vastavat tunnistust)
• vähemalt viie aastane töökogemus litsentseeritud
insenerina (see on lisaks nendele kahele aastale, mis
olid vajalikud, et saada litsentseeritud inseneriks: seega
2+5=7 aastat)
• tal peab olema Professionaalse Usaldatavuse
Kindlustus , s.o. tõend sel e kohta, et tema poolt
pakutavat teenust võib ühiskond usaldada .
17.12.15
29
15.2. Konsulteerivate inseneride
organisatsioonid
 Nii Kanadas kui ka USA-s on loodud kohalikud
(osariigis ja provintsis) organisatsioonid, et
abistada ja nõustada insenere selles töös. Nende
organisatsioonide eesmärgiks on kaitsta
inseneride huve erinevates küsimustes. Kolm
põhilist ala on:
• publitseerimine
• kommunikatsioon (ehk suhtlemine )
• Esindamine .
17.12.15
30
 Publitseerimine tähendab seda, et iga
organisatsioon avaldab infokataloogi (infoatlased),
milles  on toodud seltsi liikmete nimed,
tegevusvaldkonnad ja liikmete poolt pakutavad
teenused. Need infokataloogid on igaühele
kättesaadavad kohalikes raamatukogudes.
17.12.15
31
 Kommunikatsiooni ehk suhtlemise all mõistetakse
infovahetust erinevate institutsioonide vahel nii
professionaalsel, kui ka avalikul ja valitsuse tasandil.
 Esindamine tähendab oma liikmete esindamist
õiguslikes küsimustes kui selleks tekib vajadus
(näiteks kohtus jne)
 Kohaliku organisatsiooni liikme staatus tähendab
automaatselt ka ACEC–is (Association of
Consulting Engineers of Canada) liikmeks olemist
(ehk teisisõnu – temal ei ole eraldi oma
liikmeskonda).
17.12.15
32
 Liikme staatus on täiesti vabatahtlik ja on mõeldud
eeskätt nendele inseneridele ja firmadele, kes
tegelevad teenuste pakkumisega laiemale üldsusele.
 ACEC on mittetulunduslik organisatsioon , mis
asutati 1925 aastal eesmärgiga luua ja arendada
paremaid suhteid inseneriteenust pakkuvate isikute ja
firmade vahel ühelt poolt ja nende klientide vahel
teiselt poolt. Samuti on üheks tähtsaks ülesandeks
laialdane infovahetus.
17.12.15
33
 USA-s vastav organisatsioon omab sama lühendit
ACEC, kuid natukene teise tähendusega – American
Consulting Engineers Council (nõukogu).
  Mõlemad assotsiatsioonid , nii USA, kui ka Kanada
oma on rahvusvahelise föderatsiooni (FIDIC –
International Federation of Consulting Engineers)
liikmed. See föderatsioon on asutatud 1913 aastal ja
temal on liikmeid rohkem kui 50 riigist.
17.12.15
34
 Sarnaselt üksikute riikide assotsiatsioonidega on ka
ühisel föderatsioonil olemas oma infoatlas, mis
sisaldab infot inseneridest ja nende poolt
pakutavatest teenustest; kuid ainult rahvusvahelisel
tasandil.
17.12.15
35
15.3. Konsulteerivate inseneride poolt
pakutavad  teenused
 Inseneride poolt pakutavate teenuste ampluaa on väga
lai. Uute klientide ligimeelitamine sunnib firmasid
laiendama oma teenuste valikut, et rahuldada klientide
nõudmisi ja kindlustada oma positsiooni teenuste turul.
 Insenerid peavad olema valmis konsulteerima kliente
igas projekti staadiumis ja kõikides võimalikes
esilekerkivates küsimustes.
17.12.15
36
 Põhilised insener-nõuniku funktsioonid kuuluvad
järgnevasse kuute kategooriasse:
 Insener-tehnilised nõuanded: kujutavad erinevaid
soovitusi ja nõuandeid, mis on vajalikud väga
spetsiifiliste probleemide lahendamisel. Sisaldavad
endas järelvalvega, testimisega, projekti juhtimisega
jne seotud küsimusi.
 Ekspertotsused: sageli kaasatakse insenere
kohtuvaidlustes, mitmesugustes komisjonides jne,
andmaks oma eksperthinnangut erinevatele
asjadele, muu hulgas ka projekti hinnale, tähtajale
jne.
17.12.15
37
 Teostatavuse analüüsid: siinkohal mõeldakse antud
tegevuse all ekspertide kaasamist projektide
algstaadiumis , analüüsimaks projektide teostatavuse
võimalikkust, sellega seonduvate kulude hindamist
jne.
 Konsultandi nõuannete ja analüüsi tulemuste järgi
langetatakse otsus, kas antud projekt läheb käiku või
lükatakse ta tagasi, sest pole ju mõtet palgata
personali ja sõlmida mingeid lepinguid ennem, kui
pole kindel see, kas projekt on üldse teostatav või
mitte.
17.12.15
38
 Detailne ettevalmistus: inseneridel tuleb ette
valmistada üksikasjalikult kõik dokumendid , joonised,
spetsifikatsioonid ja muud lepingu dokumendid.
 Spetsiaalne ettevalmistus: see tähendab seda, et
insener peab oma tööd tegema iseseisvalt või
koostöös tellijapoolse inimesega. Seda tehakse väga
konfidentsiaalsetel juhtudel, näiteks materjalide
ettevalmistamisel patenteerimiseks või leiutise
juurutamisel .
17.12.15
39
 Projekti juhtimine: selle all mõistetakse inseneride
poolt teostatavat järelvalvet kas siis osale projektist
või kogu projektile. See võib sisaldada endas projekti
väljatöötamise faasi, tootmisfaasi vms.
 Kokkuvõtteks võib öelda, et inseneridel tuleb
tegeleda väga erinevate probleemidega, mis nõuavad
professionaalseid inseneri oskusi.
17.12.15
40

15.4. Lepingu sõlmimise protseduur

 Kui kliendil on vaja leida head inseneri, kes võtaks
anda peale projekti väljatöötamise ja selle protsessi
juhtimise, on klient silmitsi probleemiga millist
inseneri või firmat eelistada selle töö jaoks?
 Inseneriteenuse ostmine ei ole sama, mis osta
toormaterjali või võtta vastu ehituspakkumine, kus
eesmärgiks on madalam hind või soodsam
pakkumine. Soovitav on lepingu tehnilised aspektid ja
tasustamise küsimused hoida teine teisest lahus.
17.12.15
41
 Vaatleme lepingu sõlmimise protseduuri erinevaid
etappe sellise skeemi järgi, mida soovitab ACEC
(kliendi vaatevinklist):
 etapp – Võimalike konsultantide valik Tavaliselt
koostatakse potentsiaalsetest konsultantidest nn pikk
nimekiri, et siis pärast selle läbitöötamist leida parim
ja soodsam pakkumine. Selleks saadetakse
väljavalitud firmadele järelpärimine nende
kvalifikatsiooni ja eelneva töökogemuse kohta
samalaadsete projektide kallal
17.12.15
42

 Päringule võib olla lisatud nimestik nõutavatest
teenustest. Pärast seda, kui on juba esimesed vastused
saabunud võib juba teha esimese valiku antud
dokumentide põhjal.
 Valiku kriteeriumid võiks olla järgmised:
• personali kvalifikatsioon ja kogemused
• firma eelnev kogemus samasuguste projektidega
• hetkel käsil olevad tööd
• firma võime mobiliseerida oma töölisi ja vahendeid
alustamaks ja lõpetamaks projekt plaanipäraselt
• olemasolevad tehnilised vahendid
• kohalike protseduuri-reeglitega kursis olemine
17.12.15
43
 Sõelale jäänud firmadelt võiks küsida konkreetsemaid
andmeid, et teha juba lõplik valik.
 Etapp – Ettepanekute päring.
 See on dokument milles on üksikasjalikult ära
kirjeldatud projektile esitatavad nõuded, oodatavate
teenuste skaala ja ajakava, mille jooksul lepingu
tingimused täidetakse. Samuti nõutakse insenerilt
metoodika ja spetsiifiliste lahenduste kirjeldamist
teatud küsimuste lahendamiseks.
17.12.15
44

  Lisatud peaks olema ka projektiga tegelevate
meeskonna-liikmete individuaalsete kogemuste
register, mis peaks sisaldama tõendit selle kohta, et
spetsialist on tuttav kohalike oludega ja milles on
paika pandud kontrolli ning aruandluse
mehhanismid .
 Kuigi päring ei näe ette läbirääkimisi töö tasumise üle,
on hinnapakkumine läbirääkimiste keskne teema.
Mida väiksem on hind – seda väiksem on huvi antud
projekti kallal töötada ja seda madalama
kvalifikatsiooniga inseneri saab. Seega läbirääkimiste
käigus hind võib muutuda.
17.12.15
45

 Etapp – Pakkumiste järjestamine
 Kui pakkumiste tähtaeg on kukkunud võetakse nad
kokku ja hakatakse neid omavahel võrdlema
tehniliste- ja organisatsiooniliste näitajate järgi.
Järjestamiseks võib kasutada punktisüsteemi, kus
igat aspekti hinnatakse teatud punktidega ja lõpuks
summeeritakse kõik punktid. Tulemuste järgi
langetakse lõppvalik.
17.12.15
46
 Etapp – Lepingu läbirääkimised
 Kõige kõrgema reitingu saanud firmaga alustatakse
läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimised peaks
kõigepealt paika panema kogu teostatavate tööde
ulatuse ja järjekorra. Peale selle hakatakse vaidlema
hinna üle ja jõutakse välja selleni,  mis rahuldaks
mõlemaid osapooli.
17.12.15
47
 Tavaliselt võetakse aluseks kehtivaid hinnakirju või neid,
mida soovitab provintsiaalne assotsiatsioon (näide teksti
tõlkimise hinna kohta Eesti Tõlkijate Seltsis).
 Juhul, kui esimese firmaga ei jõuta kokkuleppele lepingu
tingimustes, siis katkestatakse läbirääkimised ja
alustatakse järgmise firmaga, millel oli järgmine reiting.
Kui kordub sama lugu teisega – siis võetakse ette kolmas
jne.
 Eesmärgiks on parima hinna ja kvaliteedi vahekorra
saavutamine.
17.12.15
48
16. INSENERI KOHUSTUS TEATADA
16.1. “Vilistajad”
 Inglisekeelne whistleblower – “vilistaja” - omab
vastet koputaja, pealekaabaja, teataja . Seega
ilmse halva varjundiga. Ameeriklased väidavad, et
nende “vilistaja” on hea varjundiga. Nendel see
vilistamine on üldse väga levinud ja väga
teretulnud.
17.12.15
49

 Vilistaja definitsioon: “Vilistajad” on inimesed, kes
usuvad, et nende organisatsioon on ohtlik, juhid on
ebaeetilised või tegutsevad seaduse vastaselt ja
selle tõttu nad (vilistajad) avalikustavad oma kahtlusi ,
olles edutult püüdnud parandada olukorda
firmasiseselt.
 Kaks põhilist erinevust, mis eristavad “vilistajat”
tavalisest tülitekitajast on:
• nende inseneride poolt kasutatavad meetodid ja
vahendid
• vilistamise motiiv – kaitsta tarbijaid ja kogu ühiskonda
17.12.15
50
 Insener peab siinkohal vastutama tema poolt käivitatud
protsessi eest. On olemas elementaarsed erinevused
nn. “info lekkimise” ja “vastutava avalikustamise”
vahel.
 Esimene on eriti salajane, anonüümne ja
omakasupüüdlik, ilmselge kättemaks; teine on avalik,
konkreetne, tulenev tarbijate ja ühiskonna huvidest ja
enesest mõistetavalt nõuab insenerilt oma nime
avalikustamist.
 Insener peab arvestama sellega, et asjasse võib
sekkuda Inseneride Assotsiatsioon ja ka laiem
avalikkus ja ka sellega, et see kõik võib ohustada
teda ja tema karjääri.
17.12.15
51

16.2. Teavitamise  protsess
 Professionaalsete Inseneride Kohalik
Assotsiatsioon tavaliselt võtab oma peale
vahendaja ja lepitaja rolli, kuna inseneril üksi on
raske võidelda (eriti endast ülespoole hierarhias )
 Ta aitab inseneril määratleda seaduslikkuse ja
eetilisuse piirid, mida on inseneri arvates firma mingi
insener või keegi juhtkonnast või isegi klient rikkunud,
nõustab inseneri, annab juriidilist konsultatsiooni ja
seda kõike väga erapooletult ja esialgu
maksimaalse konfidentsiaalsusega.
17.12.15
52
 Edasi mõned näpunäited ühest Kanada kohaliku
Professionaalsete Inseneride Assotsiatsiooni
eeskirjast:
 Insenerid peaks konsulteerima oma kohalikes
assotsiatsioonides kõikides küsimustes, mis
puudutavad firma teise inseneri või tema ülemuse või
kogu juhtkonna ebaeetilisust.
 Põhjuseks võib olla ka konkreetse töötaja
ebakompetentsus või kogemuste puudumine
 Enne kui käivitada protsess peaks omama piisavalt
tõendeid väidetava probleemi või süüdistatava kohta
17.12.15
53
 Peaks tõsiselt vaagima distsiplinaarsete vahendite
vajalikkust ja tulemuslikkust eriti tema alluva suhtes,
kui ei ole tegemist ohtlikkusega tarbija või ühiskonna
suhtes.
 Kuid, kui on ikkagi otsus panna asi käima, tuleks
algselt arutada olukorda hierarhias järgmisel astmel
oleva töötajaga, et selgitada fakte ja kontrollida, kas
on olemas pehmendavaid asjaolusid.
17.12.15
54
 Eirates ebaprofessionaalset ja ebaeetilist käitumist
kas otstarbekuse puudumise või kaastunde pärast
võib kaudselt ohtu seada tarbija.
 Tahtliku kõrvale hiilimist “vilistamisest” inseneri poolt
peetakse sama ebasündsaks, kui kaasa aitamist
selles teos. Seega “vilistamist” peetakse inseneri
pühaks kohustuseks.
 Enamuses Assotsiatsioonide koodeksites on need
punktid mingil kujul sees, kuid näiteks Ontario
Assotsiatsioon on lausa punkt-haaval pannud asjad
kirja, kuidas tuleks toimida.
17.12.15
55
 Enne kui “vilistama” hakata tuleks ikka proovida
endal kõik vahendid läbi, kui see aga ei aita, siis
kirjutada või helistada oma Assotsiatsiooni
vastavale ametnikule. Insener peaks olema valmis
ennast identifitseerima ja kui tekib vajadus olema
nõus astuma avalikkuse ette ja isegi esinema kohtu
ees.
17.12.15
56
 Assotsiatsiooni ametnik ootab teavitamisel järgmisi
andmeid:
• aA) inseneri nimi, kes olukorrast teavitas
• b) klientide /tööandja firmade nimed, kes on
juhtumiga seotud
• c) selge ja detailne avaldus inseneri murest, toetatuna
tõenditele ja võimalikud tagajärjed, kui midagi ette ei
võeta.
17.12.15
57
 Assotsiatsiooni ametnik töötleb kogu infot nii
konfidentsiaalselt, kui vähegi võimalik.
 Assotsiatsiooni ametnik kontrollib juhtumi fakte ja
uurib kliendi/tööandja poolseid seletusi . Ka seda, kas
“vilistaja” on ikka ise üritanud võtta ühendust
kliendi/tööandjaga ja asja lahendada?
17.12.15
58
 Kui ametnikul on põhjust uskuda , et tegu on juhtumiga,
mis võib ohustada kliente või ümbritsevat keskkonda,
siis ta võtab ette ühe või mitu alljärgnevatest
tegevustest:
• a) teavitab olukorrast vastavaid asutusi ja/või provintsi
( osariigi ) munitsipaal- või föderaalseid võime;
• b) kus vajalik, palub analüüsida olukorda ühel või enamal
sõltumatul inseneril, et saada teavet potentsiaalsest ohust
klientidele ja soovitavaid vastumeetmeid;
17.12.15
59
• c) nõuab, et klient/tööandja võtaks kasutusele
meetmed mis hoiaks ohu ära;
• d) võtab ette mingi muu  sarnase tegevuse vastavalt
asjaoludele;
• e) jätkab tegevust seni, kuni kõik osapooled kinnitavad,
et olukord on lahendatud . Säilitab kõik andmed, kirjad,
vastused, eksperti sid, dokumendid ja üldse kõik
materjalid, mis asjasse puutuvad.
17.12.15
60

 KOKKUVÕTTEKS

Assotsiatsiooni kaebuste osakonna vastav
ametnik teeb koostööd iga inseneriga, kes teavitab
olukorrast, mis võib olla ohtlik tarbijate tervisele ja
ohutusele.
 Ta hoiab infot konfidentsiaalsena, nii kaua, kui see
on võimalik.
 Assotsiatsioon rõhutab inseneride kohustust
teavitada ja avalikustada ja avaldab kiitust igale
insenerile tema kohustuste täitmise eest juhul, kui
Assotsiatsioon on kindel, et insener käitus õieti.
17.12.15
61
 Insenerid on keskkonna valvurid, kas nad tahavad seda
või mitte, kuna nemad on projekteerinud
tööstusettevõtted, millest me sõltume, hooned, milles
me elame, masinad , mis lihtsustavad meie tööd ja vee-,
gaasi-, elektrivarustuse, heitvee töötlemise, kõik
infrastruktuurid, mis on kriitilise tähtsusega meie
elukvaliteedile.
 Vaadates teavitamise protsessi, mis oli töötanud välja
Alberta ja Ontario Assotsiatsioonid, raamatu autoritel
on siinkohal väike kommentaar:
17.12.15
62

 Mitteametlik lahendus: On äärmiselt oluline, et insener
püüaks lahendada probleeme mitteametlikult ja
seesmiselt oma firmas. Enamikel juhtudel on
avameelne jutuajamine kõik, mis probleemi
lahendamiseks vaja. Ametlik teavitamine oleks viimane
abinõu.
 Konfidentsiaalsus : Isegi, kui on vaja teavitada mõnest
üksikisikust, kolleegist või tööandjast, tuleb teavitada
asjakohast organit, aga mitte meediat. Eesmärgiks
on lahendada probleem, mitte aga häbistada
üksikisikut. Ehkki täielik avalikustamine võib vahel
vajalik olla, ei ole see esimene samm teavitamisel.
17.12.15
63
 Kättemaks: Äärmuslike juhtumite korral, kus on olnud
vajalik teavitada ebaeetilisest, illegaalsest või ohtlikust
tegevusest avalikke organeid, võib tööandja üritada
kätte maksta vallandades inseneri.
 Sellises olukorras Inseneride Assotsiatsioonid astuvad
tavaliselt välja inseneri kaitseks ja kui asi jõuab
kohtusse, siis võtab enda kanda kohtukulutused.
 Kohtuprotsessi kaudu on tavaliselt insener võetud
tagasi tööle, temale on kompenseeritud kõik: palk ja
muud hüvitised.
17.12.15
64
17. AJALOO  ÕPPETUNNID
 Seitse ajaloo õppetundi, millest me siinkohal räägime,
on tegelikkuses juhtunud eetilised konfliktid, kus
ühiskonna heaolu oli ohus. Igal juhtumil on omapärased
tunnusjooned ja erinevad tulemused.
 Juhtumid kirjeldavad sündmusi, mis toimusid USA-s ja
endises NSV Liidus  ja mis olid kõigile teada.
 Need vastuolud, mis enamuses tekkisid
seitsmekümnendatel, ajendasid välja töötama ja üle
vaatama eetika seadusi ning tekitasid palju diskusioone
eetikast ja teavitamisest eriti.
 Need õpetused, mis nendest juhtumitest võib välja
lugeda, kehtivad tänapäevalgi paljudes riikides.
17.12.15
65
 Juhtum1.
 Vilistamine: The Bay Area Rapid Transit (BART)
juhtum
 1975. aastal Oaklandis, Californias 3 inseneri algatasid
kohtuasja  nende tööandjaga firmaga BART nende
val andamise vastu.
 Insenerid olid seotud arvutite süsteemide
projekteerimisega, mis pidid kontrol ima ja juhtima uut
BARTi transpordi süsteemi. Inseneride arvates see
projekteeritav süsteem oli inimestele ohtlik ja
tõstatasid sel e küsimuse firma juhtkonna ees ülesse.
 Nad olid kohe vallandatud, loomulikult val andamise
põhjused olid toodud kõigile mingid teised.
17.12.15
66
 Nad algatasid kohtuasja, et saada tagasi oma
töökohad ja rahalist kompensatsiooni .
  Neid toetas ka IEEE (Elektri ja Elektroonika
inseneride Instituut) – see on üks suuremaid USA
inseneride seltse.
  IEEE taotles kohtus, et oleks võetud vastu otsus, et
“insener on kohustatud kaitsma tarbijate ohutust ja
ühiskonna turvalisust”.
 Seda soovi põhjendas IEEE sellega, et see kohustus
on sees peaaegu kõikide inseneride seltside ja
assotsiatsioonide eetika koodeksites.
17.12.15
67

 Selline kohtuotsus oleks mõjukas pretsedent
juhtimaks tulevikus inseneride ja tööandjate  vahelisi
suhteid.
 Kuid selleni asi ei läinud, kuna firma andis oma
nõusoleku võtta mehed tagasi tööle ja maksma
neile ära kõik kompensatsioonid, kui nad võtavad
tagasi oma kohtukaebuse.
 Seda nad ka tegid ja klaarisid oma pretensioonid
kohtuväliselt.
17.12.15
68
 Juhtum 2 – Huvide konflikt
 Veetaseme juhtum või firma HYDROLEVEL juhtum
 American Society Of Mechanical Engineers (ASME)
Ameerika Mehaanika Inseneride Liit 1975. aastal sattus
ebaeetilise käitumise objektiks , mis tulenes huvide
konfliktist ja millele järgnes kauplemise keeld.
 Juhtumisse, mida tuntakse, kui veetaseme juhtum, või
firma Hydrolevel`i juhtum, oli segatud ASME juhtkond.
 Kaks firmat, kes tootsid soojavee katlaid ja boilereid olid:
Hydrolevel ja McDonnel & Miller (M&M). Nad olid tõsised
konkurendid.
 Soojavee katelde ja boilerite automaatika sisaldab
andurit , mis paneb kinni kütuse ventiili, kui veetase
katlas langeb alla lubatud piiri.
17.12.15
69

 Mingil hetkel Hydroleveli firma oli varustanud
oma katlad uue elektroonse veetaseme
sulguriga, millel oli peal ka taimer, mis ei
lasknu sulguril käivituda igale väikesele
veetaseme muutusele (turbulents jne).
 See Hydroleveli täiendus katelde automaatikas
hakkas M&M firmat turult välja suruma .
17.12.15
70

 Kuna selle firma mitu inseneri töötasid ASME
(American Society Of Mechanical Engineers) komitees,
mis töötas välja normid ja standardid nende katelde
kohta ja ka inspektsioonis, mis kontrollis toodangu
vastavust standartidele,
 siis nad organiseerisid nii, et see standardite komitee
oma järjekordsel koosolekul võttis vastu sellise
täienduse standardisse, et veetaseme langus peab
põhjustama momentaalse klappi sulgemise (ilma
viiteta).
17.12.15
71

 Seega Hydroleveli katlad oma uuendusega sellele
standardile enam ei vastanud.
 ASME standardite komiteelt M&M tellis ka vastava
seletava kirja, millele tema müügimehed pidevalt
viitasid, seletades, et Hydroleveli katlad on halvad.
 Hydroleveli toodangut ei hakatud enam ostma ja ta
läks pankrotti.
17.12.15
72

 Hydrolevel kaebas kohtusse korraga mitut firmat:
M&M, Aurukatelde Inspektsiooni ja ka kogu ASME
(American Society Of Mechanical Engineers).
  Kaks esimest hagi lahendati väljaspool kohut (M&M
maksis 750.000$, teine summa ei ole teada), kuid
ASME vastu hagi jäi Ülemkohtu lahendada ja on
teada, et mõisteti 4.75 miljonit $ Hydroleveli kasuks.
17.12.15
73
Juhtum 3  –  tagasilöök maakonna
inseneridele (altkäemaksu-lugu)
 Allan Kammer oli 32 aastane noore konsultatsiooni-firma
juht. Ühel päeval tuli tema juurde maakonna insener ja
pakkus väga kasulikku projekti maakonna kiirteede
kohta, kuid nõudis endale 25% selle eest, et projekti
tegijaks määratakse just Kammer (seega ilmne
altkäemaks).
 Kammeri konkurendid nõudsid uurimist , kuidas selline
kasulik projekt sattus just Kammeri kätte.
17.12.15
74

 Kui asi jõudis kohtusse Kammer ei hävitanud asja tõendeid
tema ja selle maakonna inseneri vastu (nii nagu too oli
soovitanud), vaid hakkas tema vastu ise tunnistama.
 See maakonna insener pandi 5. aastaks vangi ja maksis
veel 10.000 $ rahatrahvi.
 Kuid Kammer ei saanud tagasi oma altkäemaksu raha (mis
oli nelja aasta jooksul 100.000$).
 Kuna kohtuasi kestis üle 7 aasta, siis tema firma selle aja
jooksul sulas kokku.
 Inseneride assotsiatsioon peatas tema tegevuse 1 aastaks.
17.12.15
75
 Juhtum 4 – ebaõnnestunud teavitamine
 Challengeri katastroof
 28. jaanuaril 1986 aastal süttis kosmosesüstik
Challenger. Hilisem juurdlus näitas, et juba pool aastat
enne seda katastroofi olid insenerid, kes projekteerisid
kanderaketti, löönud häirekella, kuid asjatult .
 Ööl enne starti samuti oli üks järjekordne kiri nende
poolse pöördumisega, kus seletati, et kütusepaagi
tihendid ei pea sellele temperatuurile vastu (oli –8C
ja tihendid peavad kuni –2, - 3), kuid juhtkond ei teinud
sellest välja.
 Seega ilmsed eetilised probleemid: kus maani tasub
riskida ja millega.
17.12.15
76
 Juhtum 5 - pealekaebamine
 Goodrichi pidurite juhtum
 Seda juhtumit peetakse üheks kuulsamaks pealekaebamise
juhtumiks. Temast sai juhtiv peatükk raamatus: “Kasu nimel”.
Ta läks kõikidesse insenerieetika raamatutesse.
 1967.aastal firma B.F.Goodrich Co (üks kuulsaim lennuki
rattapidurite alane firma) võitis konkursi hävituslennuki A7D
jaoks pidurite projekteerimiseks ja valmistamiseks. Lennukeid
valmistav firma Ling-Temco-Vought (LTV) eelistas konkursil
Goodrichi firmat, kuna ta pakkus välja neljakettalist pidurit
varem kasutusel olnud  viiekettalise asemel.
17.12.15
77

 See  idee oli loomulikult tõsine  läbimurre, kuna ratas
muutuks kompaktsemaks ja kergemaks, kui varem
kasutusel olnud viiekettalise piduri puhul, mis on eriliseks
eeliseks hävituslennukitel.
 Noor insener Searle Lawson pandi läbi viima
atestatsiooni katseid uute piduritega ja Kermit Vandivier –
vastavat aruannet kirjutama.
 Katsete käigus stendil selgus, et temperatuurid ulatasid
1100 C ja kettad hakkasid sulama. Goodrichi juhtkond
lootis sobiva pidurimaterjali leidmisel probleemi
lahendada. Kuid tähtaeg lähenes, lahendust aga ei olnud.
17.12.15
78

 Vandivieri sõnul peale 13 ebaõnnestunud katset Vandivierit
hoiatati, et järgmine 14 katse on viimane ja ta “peab
õnnestuma !”. Siis ta võltsis andmeid, kartes vallandamist.
 Samuti heade tulemuste saavutamiseks oli rikutud katsetuste
metoodikat (pidureid jahutati katsete ajal, võeti lahti ja
parandati katse käigus jne). Vandivier esitas 200 leheküljelise
aruande graafikute ja tabelitega, millest suurema osa oli ta
võltsinud.
 Kui pidurid läksid tootmisesse ja hakati pidama katselende
hakkasid probleemid piduritega. Kord sulama hakanud
pidur põhjustas lennuki külglibisemise.
17.12.15
79
 Kui Vandivier sai sellest teada läks ta FBI-sse ja rääkis
kõik ära. Mõne päeva pärast tegi seda ka Lawson. Ja nad
mõlemad lahkusid firmast.
 Samal ajal asendas Goodrich omal kulul kõik
neljakettalised pidurid tagasi vana viiekettalise variandiga.
 Asja uuriti nii FBIs, kui ka Senati vastavas komisjonis,
kuid Goodrich seletas asja nii, et 4-kettaline variant oli
katsetuslik. Kui see aga ei õnnestunud, siis mindi üle 5-
kettalise peale, kuna tähtaeg ei võimaldanud edasi
uuringuid jätkata.
17.12.15
80
 Et lennukeid tootev firma LTV oli sellest teadlik (ka vastav
kiri oli arhiivis olemas, kus LTV andis oma nõusoleku
vanale variandile üleminekuks) ja see, et Vandivier võltsis
andmeid oli tema oma algatus , keegi teda seda tegema ei
sundinud .
 Mängiti sellele, et Vandivier ja Lawson teadsid ainult oma
töölõiku ja neil puudus ülevaade tegelikust olukorrast
kogu firma ettevõtmistest ja plaanidest.
 Vandivier ja Lawson olid veendunud, et nad tegid õieti, kui
informeerisid FBI-d ja tõepoolest tegid nad seda, mida nad
oleks pidanud tegema insenerieetika kohaselt:
”informeerida võimuorganeid ja lõpetada oma osalus
projektis ”.
17.12.15
81
Juhtum 6 – võimetus teatada, ehk DC10-ne
juhtum
 DC10-ne juhtum on suurepärane näide juhtumist, kus
ohtu märgati, aga sellest ei teatatud vastavatele
võimuorganitele.
  3.märtsil 1974. aastal 9 minuti pärast peale õhkutõusmist
Pariisist läks lennukil DC10 lahti üks lastiruumi luuk .
Selle tulemusena tekkis lasti sektsioonis dekompressioon
ja kabiini põrand vajus kokku.
 Kuna DC10-ne juhtimissüsteemide juhtmed lähevad
kabiini põranda alt, siis kadus põranda kokkuvajumise
tulemusena kontroll tüüri ja tiibade üle. Lennuk kukkus
alla. Hukkusid kõik, kes olid pardal.
17.12.15
82

 Juhtum pöörleb ümber lastiruumi luugiriivide
konstruktsiooni. 1968 aastal McDonnell Douglas –
DC10-ne tootja kirjutas alla lepingu General Dynamicsi
Convair osakonnaga lennukikere detailide tootmiseks, sh
ka lastiruumi luugid .
 Esialgselt kasutati hüdraulilisi seadmeid luugi
sulgemiseks, kuid Douglas ütles Convairile,et nende
asemel tuleb kasutada elektrilisi seadmeid, sest need
on kergemad.
 Hüdrauliliste ja elektriliste riivide vahe on siinkohal
tähtis, sest kui mingil põhjusel riivid ei lähe pesadesse,
siis keresisene normaalne rõhk suruks hüdraulilised
riivid lahti.
17.12.15
83
 See juhtuks juba madalal kõrgusel ja väikese välis- ja
kabiinirõhkude vahe juures ja selle tagajärjel toimuv
dekompressioon poleks viinud katastroofini. Lennuk
saaks ohutult maanduda.
 Elektri riividega, kui nad ei lähe korralikult pesadesse, siis
avaneks luuk hiljem, kui on tekkinud suurem rõhkude
vahe. Tekkiv dekompressioon on juba katastroofiline.
 Aasta enne DC10ne liinile laskmist oli 5 juhtumit DC8 ja
DC9 luukide avanemisega. Kuna seal kasutati aga
hüdraulilisi riive, siis leidsid avanemised aset madalal
kõrgusel ja seega väikese rõhkude vahe juures ja
lennukid maandusid õnnelikult.
17.12.15
84

 Asja uuriti, prooviti küll hoiatus -tulesid, küll panna mingi
meeskonna-liige kontrollima, küll tugevdada põrand.
 Riividele lisati käepidemed (et sulgeda käsitsi) ja
vaateaknad, et kontrollida, kas on ikka suletud. Peale
kontrolli pidi mehhaanik panema need vaateaknad
käsitsi kinni. Kuid polnud mingit blokeeringut, seega neid
aknaid sai panna kinni ka luuke kontrollimata.
 Asja uurinud komisjoni kätte sattus palju materjale (sh ka
kirjavahetus nende kahe firma vahel) kus on näha nende
vaheline pikaajaline kemplemine.
17.12.15
85

 Lõpuks oli Douglas juba nõus, et Convair projekteerib
uued just hüdraulilised luugid, kuid tahtis, et ta teeks
seda omal kulul.
 Convair aga oli selle ümberprojekteerimisega nõus,
kuid arvas , et see peaks toimuma tellija , ehk Douglase
rahadest, kuna just nemad nõudsid algselt elektrilist
varianti .
 Nii peale seda pikka kemplemist luugi sulgur ei
tehtudki korda.
 Selle probleemi juurde tuldi tagasi alles peale lennuki
katastroofi.
17.12.15
86
 Kõige kurvem selle loo juures on see, et FAA (USA
Federaalne Lennunduse Administratsioon ), kes oli
asjast informeeritud ja kes peaks olema lendude
ohutuse eest väljas, ei tulnud sellega toime.
 Sellest juhtumist on palju õppida: inseneride vastutust
ohutuse eest, et süsteemi ohutus ei tohiks sõltuda
inimeste tähelepanelikkusest (nagu see igakordne
sulgurite visuaalne kontroll läbi spets akna). See oli
määratud läbikukkumisele. Ohutus tuleb süsteemi sisse
projekteerida
17.12.15
87
 Juhtum 7 – tuumaohutus
 Three Mile Islandi ja Tšernobõli juhtumid
 Tuumaelektrijaamade vajadus, ohutuse probleemid,
katastroofid...
 Ainus hea asi peale neid avariisid on suurenenud tähelepanu
selle probleemi suhtes ja mure ohutuse üle (kuid millise
hinnaga).
 Three Mile Islandi õnnetus juhtus Pennsylvanias 1979 aastal.
Rutiinne korrastustöö põhjustas takistuse ühes peamises
veetorus. See põhjustas reaktori ülekuumenemise ja 8
sekundi pärast lõpetas reaktor oma tegevuse.
 Ülerõhuklapp kiilus kinni ja kahe tunni jooksul radioaktiivne
vesi jooksis süsteemist välja jättes reaktori tuuma jahutamata,
enne kui probleem leiti ja parandati.
17.12.15
88

 Selleks ajaks oli reaktori tuumast kolmandik juba
sulanud ja kukkunud reaktori kesta põhja. Õnneks
protsess sellega lõppes. Samuti õnneks ei lekkinud
sealt palju radioaktiivseid aineid.
 See juhtum ei olnud katastroofiks inimkonnale, kuid
aga omanik-firmale, kuna juba vajalike koristustöid tuli
teha 1miljardi $ eest, rääkimata sellest, et jaam ei
kuulunud restaureerimisele.
 Peale seda juhtumid mitu suurt tuumajaama ehitust
pandi seisma. Mõni neist väga lõppetapil (üks firma
kulutas selleks ajaks juba 2,5 teine 1,7 miljardit $)
17.12.15
89

 Tšernobôlis õnnetus juhtus aprillis 1986. Selle kohta te
olete kindlasti juba palju kuulnud . Seega peatuks vaid
mõnel numbril:
 31 inimest suri kohe (2 operaatorit ja 29 tuletõrjujat)
 ligi 200 inimest said väga kõrge doosi radioaktiivsust ja
neil tekkis kiirgustõbi (suur osa neist sureb selle tagajärjel
palju varem)
 välja lasti atmosfääri ligi 2,4 miljonit küriid tseesium -137,
7 miljonit küriid joodi-131
17.12.15
90

 Põhiline õppetund ikka sama, mis ennem: ranged
ohutus-nõuded ja sellised konstruktsioonid, kus
inimesele ei anta võimalust midagi endal proovida,
katsetada, kaitse-süsteeme välja lülitada. Ohutus ei
tohi sõltuda kellegi tähelepanelikust tööst!
17.12.15
91