Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes. Kirjandus: Rüütlikirjanduses eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid
Vaarao hauakamber ehitati kõrgem ülespoole ahenev, nii tekkiski püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matmist need täideti ja maskeeriti hoolikalt, kusjuures tapeti kõik, kes olid olnud ehitamise ja maskeerimise juures. Hauakambrist viisid püramiidi välispinnale õhukanalid. Püramiidi kaeti paealt kiviplaatidega Püramiid ei olnud üksikehitis, vaid osa suurest surnute linnast. Vaarao püramiidi läheduses olid tavaliselt suurnike hauakambrid või väikesed püramiidid. Nii kujunesid omapärased surnute linnad. Püramiidide läheduses võib sageli näha inimpea ja lõvikehaga sfinksi. Tihti anti sfinksile vaarao näojooned. Surnute linna täiendasid mitmesugused templid ja hoolikalt sillutatud teed, mida ääristasid väiksemad sfinksid.
kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahulised jne).Erineveust samba ja piilari vahel ei ole.Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.
oleks olnud vaja teistsugust paigutust ja paremat organiseerimist. Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid ümbritsetud puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikkeks kivist kindluskompleksideks, kus keskel asus kindluselamu ning mida piirasid eelkindlused. On tore, et rikkamad rüütlid ehitasid suuri linnuseid, kuna tänu nende säilimisele oleme saanud informatsiooni keskajast. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse keskajal armastatud rüütlikirjanduses. Tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi, lisaks ülistati rüütli truud armastust. Eristusid kolm põhilist zanri:
Korraldas Babülonis ehitustöid ja muutis selle suurimaks ja silmapaistvamaks linnaks. Linna rajati kuninga loss, rippuvad aiad, templid ja nn Paabeli torn. Riik ja ühiskond. Sumereid võib nimetada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule.(Ratta leiutajad). Linnriigi keskel Tsikuraat kaitsejumalale. Linnriikide vahelised sõjad ja lõpuks jõuti Akadi, Assüüria, Babüloonia suurriigini. Riigi eesotsas Kuningas. Võim piiramatu, kuid arvestas suurnike soove. Kuningas oli jumalate esindaja. Loodi asevalitsejad, kes kogusid piirkondades andamit ja mõistsid kohtut. ja kutsel koguti sõjaväge. Ei olnud nii suurt korda nagu Egiptuses. Käsitöölised ja kaupmehed tegutsesid vabalt ja ka talupojad olid vabad, kuid pidid siiski valitseja korraldusi täitma., Hammurapi seadused: Babüloonia kuningas. Seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse. 3 seisust. Vabad kodanikud, Sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatanu oli
Jumala auks või surma läbi osaduse leidmist, mõlemad ühteviisi usuaktid. Lahingus ordurüütlid ei taganenud, vaid eelistasid võidelda viimseni.Teistest erinesid Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, kuna nad tegutsesid mitte Pühalt Maal vaid Ida-Euroopas, võideldes paganlike liivlaste, lätlaste, leedukate ja eestlastega. 3. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. 4.Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid
Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Talupojad Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe
kandsid Itaalias mõrsja ja peig karmiinpunast sametit ja atlassi. Leekivpunasesse kleiti rõivastusid pruudid veel kuni XVIII sajandini. XVI sajandil, kui Euroopas domineeris hispaania mood oma süngete toonidega. Pulmariiete suursuguseimaks materjaliks peeti musta põhjaga kuldbrokaati. Järgmisel aastasajal kuulus elegantseima mõrsjarüü au mustale sametkleidile, mille alt paistis välja punasest siidist alusseelik. Alates XVI sajandist hakkas pruudi riietuses, eriti saksa suurnike perekondades, üha sagedamini esinema hõbebrokaati. Selle põhjusel kujunes valge värvus saksa spetsiifiliseks moeks. Mujal Euroopas levis valge pruutkleit alles XVIII sajandi lõpust. Kunagine leinavärvus valge sai süütuse ja puhtuse sümboliks. Pulmariietuse püsivaimaks aksessuaariks peetakse pärga, mis oli kasutusel juba antiikajal. Rõivalisandid XIII- XIV sajandil olid kasutusel eest nööriga seotavad keebid. Nööbid, valmistati
surma. Bernt Notke (1430/1440-1509). Notke isa oli pärit Tallinnast. Bernt Notke ise tuli Lüübekist Tallinnasse. Tema kõige tähtsam töö: " Püha Jüri võitlus lohega" asub Stocholmi suurkirikus. Suurteos on Tallinnas 7.5 m pikkune "Surmatants" teemaks on kaduvus ja inimese surelikkus. See maal näitab et surm ei vali ohvreid. Maal on maalitud peenmaalitehnikas. Inimeste ja surma selja taga on lüüriline maastik. Säilinud on suurnike osa. Tema üks kuulsaid töid on ka Pühavaimu kiriku kappaltar. Tema tehtud on ka Mustpeade vennaskonna majas olev Maarja altar. 6.sajandist on pärit ka kuulus kiviskulpruut Hans Pavelsi kenotaaf, mis asub Oleviste kiriku seinal. Suure rannavärava kohal on dolomiidist Tallinna vapikivi, mis paigaldati 1250. aastal. 1523.aastal algas reformatsioon ja hakkas levima renessansi kunst.
Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Turniirid said arvatavasti alguse 11 sajandil lahingutreeningutena. Kaks piikidega relvastatud rüütlimeeskonda ründasid teineteist suurel lagedal väljal, mis asus tavaliselt kahe küla vahel. Kui rüütlite piigid murdusid, jätkasid nad võitlust mõõkadega kuni päikeseloojanguni. Turniiridel rüütellikkust eriti üles ei näidatud. Rüütlid tormasid ühiselt teistele rüütlitele kallale ja võeti isegi vange.
suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse oma linnus oli, elasid endiselt tagasihoidlikes tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega, alumisel aga sulased. Sageli piirati sellised linnused paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Peatorni või hoone ümber rajati ringmüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Kogu linnust piiras sageli vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel veel eeslinnus. Selliseid linnuseid võis ühe suurniku valduses olla mitu, nende etteotsa määras ta lossiülemad ehk kastellaanid.
kogu keha. Kuna keskaegsele kunstnikule oli esmatähtis nägu ja selle ilma, siis anatoomia täpne arvestamine polnudki oluline. Seetõttu pole figuurides näha kontraposti jälgimist ning selle kajastusena tekkis S-tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, kõik väljendavad suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirast usutunnet ja kindlust. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva, vaid suurnike pildid hilisgootika ajal nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks saab lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati rohkem tegema tahvelmaale. Suured aknad aga soodustasid vitraazi viljelemist. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Ainult väiksemad detailid kanti värvidega klaasile
Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Sel perioodil esines kõige rohkem protodooria sammast, mis oli 16-tahuline ja vormilt kõige lihtsam. Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. 1954. a leidsid egiptuse arheloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika
kujutab Püha Vaimu väljavalamist. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos- 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud fragmentil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser jt.) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslikud riided kui ka lüüriliselt mõjuv maastik, mis paistab figuuride tagant. Keskaegne kunst aitab hästi mõista Eesti ajalugu. Suurem osa Eesti keskaegsest kunstipärandist on koondunud kirikutesse, kuid erinevalt tänasest ei hinnanud tollased inimesed maalinguid ja skulptuure nende esteetilise väärtuse pärast. Valikute aluseks olid eelkõige kultuslikud ja liturgilised vajadused, ent tihtipeale oli pühakoda ka poliitilise propaganda edastamise kohaks.
seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid
vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis nooren osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Riiki valitses ta kuni 1028. aastani, siis oli ta sunnitud paganausuliste suurnike ülestõusu tagajärjel põgenema Kiievisse oma sugulase vürst Jaroslav Targa juurde. Olav pöördus 1030. aastal kodumaale tagasi, et taastada võimu, kuid langes 29. juulil võitluses Taani kuninga Knut Suure vägede vastu. Ta tunnistati hiljem pühaks ning tema surmapäevast kujunes Norra riiklik püha. Olavi kultus levis Skandinaavias ja ka Eestis ning tema nime kannab Tallinas asuv Oleviste kirik. 4
elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid. Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures majateenijatena. Kuid orje oli ka palju vähem kui talupoegi ja enamus tööd tegi talupoeg. Orjadel ei olnud õigusi. 7. IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU Egiptuses oli peamine ühendustee Niiluse jõgi, mille peal sai sõita papüüruse taimedest tehtud laevadega. Suuri linnu Egiptuses ei olnud. Pealinn Memphises olid vaarao loss, templid ja tähtsate aukandjate majad, lihtinimesi elas seal niipalju kui hädapärast tarvis.
linnriiki kaitsma. Suurriigi ajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks pidevalt toimuvate sõdade puhul alati käepärast võtta. 3. Riiklus/Valitsemine Sumeri linnriiki valitses tavaliselt kuningas , keda peeti jumala asemikuks maa peal. Linnriikide tekkimise alguses valitses kuninga asemel preesterkond. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja. Kuigi kuninga võim oli sisuliselt piiramatu, pidi ta arvestama suurnike soovidega, sest kui ülikutele ei meeldinud kuningas, võisid nad ta võimult kõrvaldada. Kui kuningas valitses korraga mitut linnriiki, siis nagu ka Egiptuses, pani ta seda valitsema oma ülikkonna hulgast asevalitseja. Mesopotaamias oli olemas ka kodanikkond, kes osales teatud määral riigi asjade otsustamisel. Mõjuvõimsama kuninga korral sai kodanikkond ainult kuninga otsust heaks kiita. Mesopotaamia linnriigid ei kontrollinud kõike nii rangelt, kui seda tehti Egiptuses.
Vallutatigi Pärsia ja Bütsantsilt võeti ära Süüria ja Egiptus. Nende maadeelanikud polnud rahul Bütsantsi keisri võimuga ja alistusid araablastele suurema vastupanuga. 6. Iseloomusta Damaskuse ja Badgadi kalifaati. Araablaste riigi pealinnaks sai nüüd Damaskus. ( Damaskuse kalifaat). Kuna varem oli kaliifide eluviis olnud lihtne ja rahvapärane, siis nüüd hakati sinna rajama kohalike suurnike eeskujul uhkeid losse purskkaevude ja iluaedadega ning veetsid elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvastesse suhtuti leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud ja islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised olid aga maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid rahvad peagi islami usku siirduma.
Tutanhamoni haud on kõige väiksem 2 kuninglik haud Kuningate orus. Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud. Tiibhoones ja varakambris olid väiksemad, kuid väärtuslikumad asjad ja esemed. Tema hauast on leitud veel puusüdamikega hõbetrompeteid ja muid kauneid kuldehteid. Söök ja hinnalised esemed olid samuti kuhjatud hauakambri ruumidesse. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. Templite juurde viivat teed palistasid samuti sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise ehk pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees
Mida rohkem oli patroonil kliente, seda suurem oli tema mõju riigiasjade otsustamisel. Patrooni või kliendi kohustuste täitmata jätmist loeti häbiväärseks. Rooma ülemvõimust oli kõige rohkem kasu rikastele, sest linnades olid neil uhkemad majad, maal aga suured ja mugavad mõisad. Kuna riigis valitses kord ei pidanud nad oma vara pärast muretsema. Järjest sagedamini määrati provintside asevalitsejaid ja muid tähtsaid ametimehi mitte itaallaste, vaid kohalike suurnike seast. Nii said rikkad kohapeal oma kodupiirkonna asju korraldada, ning sageli kutsusid ka keisrid rikkaid provintslasi ja määrasid neid senaatoriteks. Kuna Rooma ülemvõim tuli kasuks ka talupoegadele ja käsitöölistele, ei pidanud nad muretsema vaenlaste või röövlite kallaletungide pärast. Kuigi vilja ostjaid oli palju, olid siiski Käsitöölised ja talupojad üsna vaesed. Kuid veelgi vaesemad olid
3. LINNUSED K.Suure riigi lagunemisele järgenud segaduste ajal hakati tähelepanu pöörama oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti künkale või saarele. Linnused ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes. TORNLINNUSED: * Need olid puust või kivist tornid, mille Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega, alumistel korrustel aga sulased ja seal hoiti ka tagavarasid. *Sageli piirati selliseid linnuseid paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindlustuskompleksideks. KINLUSTUSKOMPLEKSID: *Keskset kindlustuselamut piirasid mitmekordsed eelkinlustuste vööndid
erakordsust või selle suurt vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis noorena osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Riiki valitses ta kuni 1028. aastani, siis oli ta sunnitud paganausuliste suurnike ülestõusu tagajärjel põgenema Kiievisse oma sugulase vürst Jaroslav Targa juurde. Olav pöördus 1030. aastal kodumaale tagasi, et taastada võimu, kuid langes 29. juulil võitluses Taani kuninga Knut Suure vägede vastu. Ta tunnistati hiljem pühaks ning tema surmapäevast kujunes Norra riiklik püha. Olavi kultus levis Skandinaavias ja ka Eestis ning tema nime kannab Tallinas asuv Oleviste kirik. Kokkuvõte
Üha enam tähelepanu pöörati linnuse turvalisusele ning elamistingimuste mugavustele. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele.Linnuse suurus sõltus suuresti omaniku jõukusest. Väikerüütlite linnused (kui neil neid olid) olid üldiselt puust või kivist tornlinnused. Torni ülakorrusel elas rüütel koor perega, all aga sulased ning seal hoiti ka varusid. Suurnike linnused kujunesid aga ulatuslikeks kindluskompleksideks, kus keskset kindluselamut piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Suurte linnuste keskmes kõrgus peatorn ja sageli oli selle külge ehitatud peahoone, kus elas lossiisand koos perega ning kaaskonnaga. Pea hoone koos tähtsamate kõrvalhoonetega moodustasid sisemise kindlustusvööndi. Üha kindlamalt kaitsutud linnus sundis pöörama suuremat tähelepani piiramistehnikale. Selles
Eesmärk ei olnud tappa vaid vangistada. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses mees mehe vastu. Kuid liiga sirgjoonile taktika muutis nad üsna haavatavaks., linnuste erinevad tüübidtekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse.Suurus ja tugevus sõltus jõukusest. Väikerüütlid elasid tornlinnustes, need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel perega, alumistel korrustel sulased, need piirati puust taraga. Suurnike liinused oli kivist kindluskompleksid, kus keskset kindluselamut piiarsid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Erinevate linnuste etteotsa määratilossiülemad e.kastellaanid. Õpiti kas. kiviheitemasinaid, müüripurustajaid e. Taraane ja piiramistorne. Bilda e. Vastukatapult. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, turniiridRüütlid panid ennats proovile ja näitasid enda oskust jahiretkedel ja turniiridel. Turniiridel peeti algul väikesedi
Kuningal lastakse oma elusaatuse najal veenduda, et kõik, mida ta enne kõrgelt hinnanud oli, oli tegelikult võlts. Ta ei oska mõista inimesi ega rahva häda. Vanemad tütred Goneril ja Regan saavad teeskluse abil isa poolehoiu osaliseks. Nende noorim õde Cordelia armastab isa siiralt, aga teenib vaid põlgust. Lear annab oma kuningriigi vanematele tütardele ja taipab alles pärast seda oma saatuslikku eksitust. Ta hüljatakse tütarde poolt ja ta satub viletsusse ning saab tunda nii suurnike julmust kui kehvikute viletsust. ,,Macbeth" erineb teistest tragöödiatest oma negatiivse peategelase tõttu. Tegevus toimub Sotimaal. Macbeth usub nõidade ennustusi, kes ütlevad, et ta saab kuningaks ja oma võimuahne naise poolt õhutatuna tapab kuninga. Temast saab uus kuningas, kuni ta lõpuks troonilt kukutatakse. Leedi Macbeth läheb hulluks ja sureb. Shakespeare on kirjutanud ka antiiksest ainestikust lähtuvaid tragöödiaid: ,,Antonius ja Kleopatra",
ruunikivid. 11. Kirjelda romaani stiilis kirikut, nimeta sajand, kiriku tüüp, tunnus, kaunistused, osad, mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta mõni romaani kirik(4)? Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika-pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse k o o r i k s. Pikihoone ja ja transepti lõikumiskohta nimetatakse n e l i t i s e k s. Koori all oli sageli kabel(krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Kiriku põhiplaan läheneb nn ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline, nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) asusid sageli pikiküljel. Lööve eraldasid ü m a r k a a r s e d a r k a a d i d. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Romaani stiil 10-12.saj.
ISELOOMUSTUS Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelikurkne ruummida nim. kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim. nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonestrohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn. ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed (portaal) asusidmõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid
laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja mugavamatele elutingimustele. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse linnus oli, elasid tornlinnustes. Need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel oli rüütel perega, alumisel sulasedja seal hoiti ka tagavarasid. Sellised linnused piirati paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks, mida piirasid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Ühe suurniku valduses võis selliseid olla mitu. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamastikünkale jõekäärdu või saarele. Turniirid-e sõjamängud. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel. Kuigi relvad olid enamasti nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked
fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Sel perioodil esines kõige rohkem protodooria sammast, mis oli 16-tahuline ja vormilt kõige lihtsam. Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. 1954. a leidsid egiptuse arheloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt
sajandil oli Harjus-Virus mõisate keskmiseks suuruseks 12 adramaad, talu tavaline suurus oli üks adramaa. Adramaaks loeti ala, mida talupere suutis harida ühe hobuse ja adraga. Mõisnike kui läänimeeste maid haris talupoeg oma veoloomade ja riistadega. Suuremad linnused ehitati kindlusteks, mille ümber kujunesid linnad ( Tallinn, Tartu, Viljandi jt ). Nende kõrval ehitati Kesk-Euroopa eeskujul tihe võrk kohalikke losse, kaitseks nii põlisrahva eest kui ka teiste maahärrade ja suurnike võimu-ja vallutusihade vastu. Nende ehitamist juhtisid enamikus välismaised meistrid, kuid tegelik töö oli maarahva õlgadel, mis oli üks raskemaid talle pandud kohustusi. Talurahva olukord Nagu muistsel iseseisvusajal, jagunes ka keskaegne eesti talupoegkond mitmeks kihiks. Saksa-Taani valitsusaja alguses esines eestlasi ka läänimeestena, seega võõra aadliga võrdsel tasemel. Viimased peagi saksastusid ja sulandusid ülemkihti
Müstilise stseeni osalised on paigutatud vabalt ja peaaegu olustikulise loomulikkusega. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos, õigemini 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud fragmendil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser jt.) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslikud riided kui ka lüüriliselt mõjuv maastik, mis paistab figuuride tagant. 15.sajandi lõpul seostub Tallinn juba otseselt Madalmaade uuendusliku kunstiga. Seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed, keda kui donaatoreid on kujutatud ka altaril. Selle piduliku teose autor on anonüümne, kuid kuulus nn. Lucia legendi meister, kelle teoseid leidub maailma tähtsaimates kunstimuuseumides
saada. Sõjakavalus puudus oli pigem mees mehe vastu võitlus, seega said ka ristisõdadel moslemitel lüüa, kes olid kiired ja osavad ratsas. Karl Suure riigi lagunemisel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama kaitstud elamutele, hakati ehitama linnuseid, need olid kiviehitised, mida põlvest põlve täiendati. Linnuse suurus olenes jõukusest, Väikerüütlid elasid tornlinnustes, kus üleval oli pere ja all sulased. Suurnike linnused moodustasid lausa kindluskomplekse. Need ehitati tavaliselt looduslikesse sobivatesse paikadesse, küngastele jne. Õpiti paremat piiramistehnikat, kasutati kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ja piiramistorne, püüti ka müüride alt kaevata. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ja sõjakunsti. Neid said nad näidata ka jahiretkedel ja turniiridel ehk organiseeritud sõjamängud. Turniiridel oli palju pealtvaatajaid ja oli tähtis erinevate
*Pikihoone lagi 1) võis puududa 2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme · Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin
õigus. 12. sajandil Vana-Vene riik jagunes iseseisvateks vürstiriikideks ja Venemaal algas feodaalse killustatuse ajajärk. Araabia kalifaat Damaskuse kalifaat. Varsti pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Süürias asuv Damaskus. Damaskuse kaliifide juhitud araabia riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. Kui seni oli kaliifide eluviis olnud üsna lihtne ja rahvapärane, siis Damaskusses hakkasid nad kohalike suurnike eeskujul rajama uhkeid losse purskkaevude ja iluaedadega ning veetsid elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvastesse suhtusid araablased üsna leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud. Ka islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja Süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised seevastu olid maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid alistatudrahvad õige pea vabatahtlikult islami usku siirduma. Bagdadi kalifaat Araabia
aknaid. 5.Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul? Millised ruumid sellele lisandusid? Vaimulikud ja koor koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, oli vaja pikihoonet pikendada teisel poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan sarnaneb rohkem ladina ristile. 6.Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? Sammaste või pilaaride read jaotavad pikihoone pikuti löövideks. Põiguti jaguneb pikihoone kesklööviks, nelitiseks, kooriks ja apsiidiks. 7.Milline on suurim kristlik pühakoda romaani ajastul? Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8
sissetungijate poolt 1595 eKr. Mesopotaamia suurriikide korraldus Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgem seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu ees ja tal tuli alati arvestada mõjuka aristokraatia soovide ja meeleoludega. Nõrka ja edutut kuningat, kes riigi julgeoleku tagamisega toime ei tulnud, võis alati ähvardada suurnike vandenõu ning vägivaldne võimult kõrvaldamine. Kuningavõim seisis Mesopotaamia rahvaste meelest jumaliku kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita ka olulisi religioosseid ülesandeid. Babüloonias näiteks peeti igal aastal üleriiklikke pidustusi, mille käigus kuningas jumala osa etendades rahva ette astus. See ei tähendanud aga veel kuninga enese jumalikustamist. Vaid üksikud Akkadi ja mõned sumeri kuningad nõudsid alluvatelt enda austamist jumalana
Tatari ikkest vabanemist jätkasid nad oma alamate röövimist. Peale tatarlaste ikkest vabanemist võttis Vene tsaar üle ka tatari khaani autoritaarse valitsemismeetodi ja sellega suurenes rahvamasside rõhumine veelgi. Kuna Venemaal olid vaid mõned suuremad linnad, millel polnud sellist vaba ja tugevat positsiooni, kui Lääne- Euroopa suurtel kaubalinnadel, ei tekkinud seal keskajal jõukat ja poliitilist iseseisvat kodanlust, kes oleks võinud tasakaalustada tsaari ja suurnike ülemvõimu. Sellised suhted jäid Vene ühiskonnas ja õiguskonnas määravaks kuni Peeter I valitsemisajani. Umbes aastast 1000 on säilinud 1 õigusallikas Russkaja Pravda (Vene Õ), mis tõenäoliselt oli Vana-Venemaa, mille pealinn oli Kiiev, valitseja poolt välja antud lossiõigus. Oma materiaalse sisu ja jur. tehnilise taseme poolest on see lähedane rahvaste rändamisaja Saksa seadustele. Märgatavad on ka Bütsantsi ja Rootsi õiguse mõjud
Johanniitide ehk hospitalide ordu Templiordu Saksaordu Mõõgavendadeordu 20. Tunnitöö 02.02.2012 Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis keskajal võrreldes vanaajaga? Miks? Karls Suure riigi lagunemise tagajärjel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused. Puit ehitisi hakati asendama kivist ehitistega. Vaesemad inimesed nagu rüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, aga suurnike linnused olid kaitstud mitmekordsed kindlustus müürid ja sageli oli neil määratud ka lossiülemad ehk kastellaanid. Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö'', hakati korraldama turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine. Kirik nõudis abiellumisel mõlema poole nõusolekut ehk oli vastu sunnitud mehelepanekule. Üha enam hakati ka levitama kirjandust, mis jagunesid 3 põhi zanri järgi:
preesterkond kuningale Kodanikkond: talupojad ja käsitöölisedmoodustati sõjavägi Aristrokraatlik vanemate nõukogu + rahvakoosolek, seal võidi valida kuningas, kuninga ja vanemate otsuste kinnitamine Kodanikest allpool: rentnikud ja orjad, keda oli vähe, kasutati kodutöödel Mesopotaamia suurriigid: Esile kerkisid järgemööda Akadi, Assüüria, Babüloonia Kuningas: väejuht, seaduseandja, kohtumõistja, võim piiramatu, kuid kuningal lasus vastutus alamate heaolu eest Tuli arvestada suurnike soovidega Kuningavõim on jumalate kaitse all, kuningas on jumala esindaja rahva ees Sõltlasriigid, ebastabiilsed Riikidel puudus range tsentraliseeritus ja üksikasjaline korraldus Ühiskond vähem reguleeritud Inimeste igapäevaelu oli riigivõimust võrdlemisi sõltumatu Riik piirdus maksude sissenõudmisega, mis ei olnud rängad Hammurapi seadused: Hea allikas M. üh mõismiseks Jagas elanikkonna: vabad kodanikud, sõltlased, orjad
ema Annaga. Maalidel on jutustatud Püha Nikolause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Maalid on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. Notke poolt maalitud on Pühavaimu kiriku altar, temalt on Tallinnas säilinus veel teisigi suurteoseid 7,5 m pikk lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõigi surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslik rõivastus kui ka lüüriliselt mõjuv maastik nende taga. 15. saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga . seda esindab Brugges u 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed. 16. saj alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal
Ajalugu on säilitanud ka selle esimese püramiidi ehitusmeistri - Imhotepi nime. Nemphise lähedal Sakkaras asuv Djoseri püramiid kujutab endast seitset üksteise peale asetatud järjest väiksemat mastabat - siin on arvatavasti tegu olnud järk - järgulise ümberehitusega. Lisaks sellele, et siin on esmakordselt kasutatud püramidaalset vormi, on esimest korda ka ehituse põhimaterjaliks kivi, mitte toortellis. Püramiidi ümbritsesid arvukad templid ja suurnike hauad - mastabad, kogu kompleksi piiras massiivne kivisein. Templite siseruumid olid vooderdatud lihvitud alabasterplaatidega, hauaplaatide seinu katsid aga rohelisest fajansist plaadikesed. Djoseri püramiid oli esimeseks tähiseks uut tüüpi haudehitiste püstitamisel. Enne püramiidi klassikalise vormi lõpplikku väljakujunemist ehitati veel Nedumi püramiid, mille alumine " mastaba " on tõstetud kõrgeks, selle peale ehitatud mastabad aga märksa madalamad. Snofru
Aadlisoost abtiss armastas üle kõige lugusid õukonnast, mis nii harva jõuavad kuningriigi ääremaadesse ja mis nii vaevarikkalt tungivad läbi kloostrite müüride, mille lävel heidab hinge kogu maine kära. Mileedi omakorda oli hästi kursis kõikide aristokraatlike intriigidega, mille keskel ta oli viis või kuus aastat pidevalt elanud. Nii asus ta jutustama heale abtissile prantsuse õukonna kergemeelsetest kommetest, kuninga liialdatud vagadusest ja tutvustas talle suurnike ning õukonnadaa-mide skandaalseid seiklusi, keda abtiss nime järgi suurepäraselt tundis, ning puudutas kergelt kuninganna ja Buckinghami vahelist armastust. Ta kõneles palju, et ka tema kaasvestleja midagi ütleks. Kuid abtiss ainult kuulas ja naeratas, lausumata sõnagi. Nähes aga, et seda liiki lood teda väga huvitavad, jätkas mileedi. Ta juhtis ainult jutu kardinalile. Nüüd aga oli ta suures kimbatuses: ta ei teadnud, kas abtiss oli rojalist või kardinali
annaabi.ee 
