Mesopotaamia- Konspekt (0)

Mesopotaamia
Looduslikud olud: Tigrise ja Eufrati jõe vaheline ala. Vihma sadas vähe. Lõunas oli põlluharimine võimalik vaid kunst niisutusega. Leidus palju savi, pilliroogu. Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega . Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste.
Sumeri linnriigid : Kasutusel kiilkiri . Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem.
Akadi suurriik : Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon . Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim.
Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu , mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud.
Assüüria impeerium : Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitati ka Babülon, mis hiljem taastati.
Uus- Babüloonia riik: Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babülooni Assüüriast lahku ning purustas liitlaste abiga. Valitses Nebukadnetsar 2. Korraldas Babülonis ehitustöid ja muutis selle suurimaks ja silmapaistvamaks linnaks. Linna rajati kuninga loss, rippuvad aiad, templid ja nn Paabeli torn.
Riik ja ühiskond. Sumereid võib nimetada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Lõid kiilkirja , panid aluse linnaelule.(Ratta leiutajad ). Linnriigi keskel Tsikuraat kaitsejumalale. Linnriikide vahelised sõjad ja lõpuks jõuti Akadi, Assüüria, Babüloonia suurriigini. Riigi eesotsas Kuningas. Võim piiramatu, kuid arvestas suurnike soove. Kuningas oli jumalate esindaja. Loodi asevalitsejad, kes kogusid piirkondades andamit ja mõistsid kohtut. ja kutsel koguti sõjaväge. Ei olnud nii suurt korda nagu Egiptuses. Käsitöölised ja kaupmehed tegutsesid vabalt ja ka talupojad olid vabad, kuid pidid siiski valitseja korraldusi täitma.,
Hammurapi seadused: Babüloonia kuningas. Seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse. 3 seisust . Vabad kodanikud, Sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatanu oli samast seisusest, siis kehtis põhimõte "silm silma, hammas hamba vastu". Pereisal oli suur võim kodakondsuse üle. Abielu lepinguga. Mehel võis olla mitu naist. Lubatud abieluväljased seksuaalsuhted. Naisel ainult oma mehega.
Linnad: Suurem osa elas maal. Linna oli poliitilise, religioosse, majanduse keskus. Sumerite linnriigid olid sõltumatud. Elati üksteise kõrval tellistest lamekatuselistes majades . Linnu kujunes välja järk-jägult ja ehitati pikka aega aga Babülon ehitati kuningas Nebukadnestari ajal plaani järgi ristkülikukujuliste kvartalitega, müüridega piiratud.
Sõjavägi: Kaasikud , soomustatud raskeratsavägi, vabade talupoegade jalavägi. Ohu korral kutsuti kokku, rahu saabumisel mingi laiali. Assüüria kuningad moodustasid riigi hiigelajal alalise armee. Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal.
Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid . Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust.
Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu( taevajumal ), Enlil (jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad.
Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames . Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes .