Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus kujutab ideaalset rüütlit. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägidut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust. Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland
Kümnes päev Viies novell Tegelased: proua Dianora ja tema abikaasa, härra Ansaldo Gradense. Udine linnakeses elas parun Ansaldo, kes oli sügavalt armunud proua Dianorasse. Kõik tema palved ja läkitused olid asjata, sest naime ei pööranud talle mingit tähelepanu. Mehe palved tüütasid naist ning otsustas kavaluse appi võtta. Dianora ütles naisele, kes oli nende vahetalitaja, et hakkab meest armastama, kui ta tekitaks eelseisvaks jaanuarikuuks linna lähedale aia täis rohtu ja lilli nagu maikuul. Naine uskus, et mees ei saa hakkama ja jätab ta rahule. Ansaldo aga otsis inimesi, kes sellega hakkama saak. Ta leidis ühe nõiakuntsniku, kes selle suure rahasumma eest teha lubas. Kui Dianora kuulis, et mees oli palve täitnud, tundis ta antud lubaduse pärast kahetsust ning rääkis oma abikaasale kõik ära. Algul oli mees vihane, kuid andis naisele loa oma ...
Antiookia Süürias ja paljud teised. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, saadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikastekodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Silmapaistvamaks zanriks kujunes hellenismiajal luule, mida soosisid Egiptuse jumalad. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleeme üle. Ei kadunud ka teater. Teater oli igas suuremas linnas
sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine, orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud, välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus- silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku probleemide ja hingevajaduste üle, otsiti vastust küsimusele kuidas võiks inimene elu
ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Rüütlikultuur- turniirid(oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud), abielu(eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine), rüütlikirjandus(ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu.) 7.Kirjelda 4-5 lausega keskaegset linnaelu Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu.
Sokratase õpilane Asutas kooli, tema arust mõtlemine, õppimine on kui hing tuletab meelde neid asju, 2 õpetus hingest inimesel on 3 osa 3.õpetus on õpetus riigist 20.a teevad katseid , 50.a võib saada riigi valitsejaks HELLENISMIPERIOOD Linnanõukogud *Igal aastal valiti riigiametnikke *Välisküsimustes allusid linnad suurriigi valitsejale *Rahvakoosolekud *Vallutatud riikidesse paneb Aleksander Suur võimule Kreeka Makedoonia valitsejad Kultuuriga demonstreeriti oma tarkust ja suuremeelsust, Aleksandrist sai hellenismiaja silmapaistvam kultuurikeskus
Edasi levis 19. saj jooksul prantsusmaale, saksamaale, itaaliasse ja mujale, Ideoloogia 19. sajandil IDEOLOOGIA- mõtteviis, suhtumine ühiskonna arengusse, süstematiseeritud kujul, ehk poliitiline õpetus. KONSERVATISM- ideoloogia, kus väärtustatakse vanu traditsioone, püütakse ühiskonda arendada tasapisi. LIBERALISM- Ideoloogia, kus väärtustatakse üksikisiku vabadust. ROMANTISM- Mõtteviis, kus väärtustatakse üksiku kangelase tähtsust, vaprust, suuremeelsust. NATSIONALISM- Rahvuslus, mõtteviis, kus oma rahvast peetakse teistest paremaks. SOTSIALISM- Mõtteviis, kus pööratakse tähelepanu inimeste hakkama saamisele ühiskonnas. Ladina- Ameerika Hispaania koloonia- Kohalikku tööjõudu ja loodust kasutati Hispaania huvides. Elanike kihid: Bürenneelased- Hispaanlased Kreoolid- koha peal sündinud järeltulijad Indiaanlased- kohalik põlisrahvas orjad- neegerorjad aafrikast Vabadusvõitlust mõjutasid:
Novellides käsitletakse paljusid probleeme, mis on seotud varanduslik ebavõrdsusega, armuprobleemidega, valede ja kannatustega. Teos jutustab maapealse elu uutest väärtustest, mis on vastupidised endistele keskaja ideaalidele. Renessansiaja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise soov. Raamatus tõstetakse eriti esile armastust. Armastus on ülevamaid ja loomulikuimaid inimtundeid. Oma armastatu nimel näidatakse välja suuremeelsust, heldust ja ohvrivalmidust. Naerdakse välja neid, kes armusuhteid sõlmivad omakasu eesmärgil. Tauniti abielu, mis põhines majanduslikel kaalutlustel. Nimelt kujutati paljudes novellides ette abielunaisi, kes oma meestele truudust murravad endile armukesi soetades. Samuti rõhutakse teoses seda, et igal inimesl, vaatamata seisusest ja päritolust, on õigus isiklikule õnnele. Laidetakse ühiskondlikku ebavõrdust. Nimelt on kihistumine endaga kaasa toonud
rüütellik pidustus rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,, Rolandi Laul", saksa eepos ,, Nibelungide laul "). Rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n. lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest ).
kahevõitlustega. Ühiskonnasuhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas, kuid pealtvaatajate, kes võitlustele kaasa elasid, seas oli aadlineiusi, kellele rüütlid tahtsid tähelepanu äratada. Kirik tahtis turniiride pidamist keelata, kuna oli palju mõttetut verevalamist, hiljem kui ohvreid oli vähem, tühistas kirik oma keelu. Kujutlus ideaalsest rüütlist sai suurepärase kajastuse rüütlikirjanduses, selles tõsteti esile rüütlite vaprust, ustavust senjöörile, vagadust ning suuremeelsust. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ning armastusluule. Feodaalid olid väga tähtsad, kuna neil oli keskaegses ühiskonnas tohutult erinevaid rolle. Nad olid sõjameesteseisus, nad kaitsesid oma usku, valitsesid riiki ning nad olid rüütlikultuurikandjad. Ma arvan, et feodaalid täitsid väga suurt rolli meie ajaloos ning just nende pärast on paljuski meie ajalugu selline nagu ta on.
Turniiridel olid pealtvaatajad. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2 näidet)? Turniiridel oli võimalus silma paista ( Oli vaja ennast võrmis hoida) Võimalus neidudele silmapaista. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2 tunnust/näidet). Rüütlikirjanduses eristuvad 3 põhilist zanri: kangelaseepos, rüütlitomaan ja armastusluule. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vahadust ja suuremeelsust. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2 näidet)? Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2 tunnusega).
ise, kuidas leivapätsi kätte saab. Nii polegi vist imestada, et vabaduse saabudes kiirelt materialismi kukkusime. See, mis enne tundus kauge, sai ühtäkki kõigile kättesaadavaks, ole vaid mees ja rüga tööd teha, küll siis ka rikkus tuleb. Kahju, et pealiskaudne ja rahaline mõtteviis meie elu saadab. Ma arvan, et Balcaz, raamatus Isa Goriot, seletab ideaalselt lahti ,kui suur on raha võim. Isegi oma enese liha ja veri lööb küüned selga. Tütred kasutasid rikka isa suuremeelsust ja armastust ära, et osta ilusaid asju: riideid, aksessuaare. Neile meeldib elada üle oma materiaalsete võimete,sest naiste mehed ei anna neile kõike,mida ihaldatakse, saades isalt luksust, millal iganes. Tüdrukud nautisid kõrgklassis olemist. Neidudel puudusid tunded, armastasid vaid raha, oma isa, aga mitte. Tõestus on selles, et kui isa lõpuks sureb, siis tütred ei ilmu isegi matusele. Mina usun, et tegelikult
2. Bardid olid laulikud ja esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile 3. Kujunemisajaks loetakse II-VII sajandit 4. Iiri saagasid hakati kirja panema umbes VII sajandist, iiri munkade poolt. 5. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, sageli proosajutustuse vahel olid värsid 6. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn. Neis hinnati väärikust ja suuremeelsust 7. 8. ,,Vanem Edda" on Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik; koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. 9. ,,Vanem Edda" laulud on pärit XI-XII sajandist. 10. Tegelasteks on hiiud ja aasid, vaanid ning alfid, nornidest ja rohkesti muudest müütilistest olevustes 11. Hinnatakse nende tegelaste juures nende puudusi, tarkust, mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikkus ning sõprus. 12. 13
· araabia naistel on otsuste langetamisel üsna suur võim : lapsed, nende haridus, abielukorraldus, majapidamine. Mehed vastutavad materiaalse heaolu eest · traditsioone austavad araablased ei näe piirangutes surveavaldust, vaid loomuse kombekohast austamist Seltskondlikud kombed ja etikett · inimest hinnatakse eelkõige selle järgi, kui kombekalt ta käitub · hea maine saavutamiseks on oluline näidata külaliste suhtes suuremeelsust · araablasel ei ole aeg nii täpselt määratletud ja rangelt ajavahemikeks jaotatud kui lääne inimesel · araablane ei usalda inimest, kes ei näita üles huvi tema kodumaa vastu Usk · Enamik moslemitest araablasi on sunniidid, keda nim ka õigeusklikeks. Liibanonis, Iraagis ja Pärsia lahe ääres on palju siiite. · Muhameedlase kahte harru jagunemise aluseks on vaidlus selle üle, mille pärast prohvet
Ometigi on see ka kaugel ideaalsest. Võrreldes seda, kui suur hulk doonoriks sobivast elanikkonnast teistes Euroopa riikides on ka tegelikult doonorid, siis Eesti näitaja on üks madalamaid. Verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul on meil seetõttu ka verevarud enamasti alumise normi piiril. Inimesed otsekui kardaks midagi doonorluse juures. Ainult mina ei saa kuidagi aru, mida seal karta on. Tihti on tavaolukorras raske leida mõnda situatsiooni, kus välja näidata suuremeelsust. Doonorlus sobib väga hästi selle jaoks! Minu kogemus ütleb, et pärast annetamist tulevad väga paljud küsima enesetunde üle ning ühtlasi kiitma tublidust. Sarnase teguviisiga näidatakse, et inimesel on soe süda. Eesti on mitmete õnnetuste poolest ühe inimese kohta Euroopas esirinnas. Kokku on esialgsetel andmetel käesoleva aasta 10 kuu jooksul Eestis registreeritud 1575 inimkan- natanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 113 ja sai vigastada 2001 inimest
Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineiu tähelepanu ning edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt: pühendunud võitluselt ristiusu eest. a) Rüütlikirjandus. ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste
Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid · Kreekas sõltusid linnad kuningavõimust vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista 4. Hellenistlik kultuur · Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust · Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast · Kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad 1) Keskused · Aleksandria. Rajati Museion muusade tempel, mis funktsioneeris teaduskeskusena, Museioni juures oli vanaaja suurim raamatukogu · Antiookia Seleukiidide tähtsaim keskus
Vasall andis ennast senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Rüütlikirjandus seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust, ülistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Temaatika muistsetest pärimustest, legendidest, tõestisündinud lugudest. Kolm põhizanri kangelaseepos (Rolandi laul), rüütliromaan (Kuningas Artur) ja armastusluule (daamikultus sisuks).Linn ja senjöör - Senjöör koostas linnaõiguse, kus olid määratud mõlema poole kohustused ja õigused, nt feodaalkoormised kaotati, tuli maksta senjöörile makse, linna
Vastasel juhul elab iga järgmine põlvkond samuti peost suhu. Midagi pole võrreldes tänapäevaga muutunud. Võibolla on olukord ehk hullemgi. Puhas ja siiras heategu on haruharv nähtus ning ikka võidab tavaliselt see, kes on ainult iseenda heaolu eest väljas. Siia sobiks hästi ütlus "Jagajale jäävad näpud". Jagamisrõõmu saab endale lubada see, kellel on palju, aga selleks, et palju saada, peab omama kavalust ja vahel isegi julma võiduhimu. Alati leidub inimesi, kes lahkust ning suuremeelsust ära kasutavad ning kui on juba selge, et kuskilt saab, siis istutakse jagajale päris kiiresti lihtsalt pähe. Et mitte liiga kibestunult kõlada, mainiksin siiski ära, et ma ei usu ainult nendesse kahte äärmusesse. Tark ja tubli inimene oskab elada ka ilma teistele liiga tegemata või ennast nöörida laskmata, aga ka selleks on tänapäeval vaja soodsaid eeltingimusi. Teisiti on kujutatud naisi novellides "Lodjavahi surm" ja "Armuleib".
Vaga. Usutavalt on Velazquez jäädvustanud tasandiku kindlustustega, avara maastiku, mille kohal hõljuvad veel suitsupilved. Hollandlaste leeris on näha üksikuid haavatud sõdureid, odavarte ebakorrapärast kõikumist. Hispaanlaste summ hoiab end tihedalt kokku, kõrgub võimas liikumatu piikiderida. Teose sõlmpunktiks on võtme üleandmine. Kindral Spinola käeliigutuses, kui ta Hollandi väejuhi õlale patsutab, on nii suuremeelsust kui ka üleolekut. Breda kindluse võtit üle andva hollandlase alandlikkust rõhutab kummardus, kuid alistamatuteks ei saa hispaanlasi pidada juba seetõttu, et nad on lasknud viltu vajuda oma võiduka ruudulise lipu. Vastandlikud on ka maali kaks pealkirja: hollandlasi alandav "Breda kindluse alistamine" ja hispaanlasi ülendav "Las Lanzas" ehk "Piigid". Velazquez lepitab oma maalil vaenulikke vägesid võrdväärsete gruppide portreena.
-sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle
kõnestiile, nii kõrgema kui ka madalama klassi omi. Ta valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio usub, et inimese tulevik on tema loomulike võimete ja annete vabas arendamises. Sageli määrab tegelase elu saatuse juhus, mingi imepärane seik. Boccaccio õigustab armastuses loomulikkust ning näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega. Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio ülistab looduse suurust, loomulikkust, arukust ja samastab inimlikkust loomulikkusega. „Dekameronist“ saab välja lugeda Boccaccio loodusfilosoofiat, mis õigustab loodust ja kõike seda, mis loodusest on inimesel antud – anded ja võimed. Boccaccio poolehoid kuulub neile, kes on looduse poolt. Looduse vastu olemine on silmakirjalik, mis on
Loovutamise juures ei tohi olla kohta kaastundel ja lohutamisel, seevastu tuleb tunnustada eneseületamist. Selline tunnustamine õpetab märkama ümbritsevate inimeste vajadusi ja neile õigel ajal abi osutama. Lapse head käitumist saab toetada, vajaliku tegutsemise põhjuste selgitamise kaudu. Lapsele peab jääma teadmine oma käitumise õigsusest, vajalikkusest teise heaks, samuti loobumisrõõm, tunnustus ja tänu. Loovutamine aitab kasvatada vastutulelikkust ja suuremeelsust ning püüdu kaasinimestele rõõmu valmistada. Kinkimine On materiaalsed, sõnalised (laul, luuletus, kõne) ja tegevuskingid. Harilikult tehakse kingitusi tähtpäevadeks ja need on juba varakult ette teada. Kinke ostetakse, valmistatakse, harjutatakse jne. Kinkimine koosneb kingituse ettevalmistamisest ja kinkimisest. Olulisel kohal on saladuse hoidmine ja heameele tegemine. Kinkimine on seotud üllatusmomendiga ning on oluline, et saaja
See kõik ei tähenda, et esimesest juhisest kinnipidamine eeldab ainult teatud asjade tegemist või mittetegemist. Vägivallatus ja armastus on põhimõtted, mille rakendusvõimaluste arv ei oli piiratud. Kellegi käitumine pole nii oskuslik, et sellest printsiibist juhindumine ei võiks seda veelgi paremaks muuta. Varjupaika mineku kõige otsesema manifestatsiooni järgi on vägivallatuse ja armastuse potentsiaalid piiratud. 3.2 Teine käitumisjuhis heldemeelsuse printsiip Heldust või suuremeelsust on nimetatud budismi põhiväärtuseks. Andmine on vahetu moodus avardamaks seda kitsast ja valulist fookust, mille keskmes on ihad. Seda saavad praktiseerida ka need, kel pole piisavalt aega formaalsemate harjutustega tegelemiseks nagu mõtluslaagrid või meditatsioon. Just sel põhjusel näevad mitmed traditsioonilised budistlikud koolkonnad heldemeelsuse arendamist vaimse tee esimese olulise etapina. Samas on heldemeelsus ka
teismelisteraamat "Britt-Mari puistab südant", mis võitis Rabéni & Sjögreni kirjastuse 1944. aastal korraldatud lastekirjanduse võistlusel teise koha. Edu tiivustas teda kirjutamist jätkama ja nii võttis ta ja töötas "Pipi" käsikirja üsna põhjalikult ümber. Ta jättis välja episoode ja repliike, mis pakuksid rohkem huvi täiskasvanutele. Samuti mahendas Pipi häbematust täiskasvanutega suhtlemisel. Lõppvariandis rõhutatakse rohkem Pipi suuremeelsust ja vähenõudlikkust. Raamat sai konkreetsema, ühtlasema ja südamlikuma mulje. Pipist on saanud süütu looduslaps. Lõpliku käsikirja stiil on selgem ja keel muutunud lastepärasemaks. Ka keeleline energia ja anarhistlik ohjeldamatus on vähenenud. Hiljem kui "Pipi" raamat ilmus, oli tal publikule silmategev tagakaas, mis püüdis ära hoida nende kriitikat, kelle arvates Pipi oli ikkagi ohtlik eeskuju. Pipi Pikksukk teeb
Samuti egoistlik on karjäärihimuline vaimulik Rakitin, tal ei ole ei kaastunnet ega usku heasse ning ülevasse (A.Meiessaar 1935:16). Naistegelasist on tähtsamad Kateriina ja Grusenka. Esimene on Dimitri mõrsja, kaunis ja uhke. Olnud enne külm ja kõrk Dimitri vastu, on ta sunnitud rahahädas pöörduma tema poole. Dimitri annab talle oma viimased 5000 rubla. Ja kohtleb teda väga aupaktlikult. See hämmastab, kuid ühtlasi alandab neiut, tema uhkus ei luba tasumata jätta seda suuremeelsust. Kui ta on tasunud oma võla, pakub ta end Dimitri naiseks, kuigi ei armasta teda. Ta püüab Dimitri suuremeelsust üle trumbata iseenda omaga. Kaudselt aitab ta nii hukutada Dimitrit. Tegelikult armastab ta Ivani (A.Meiessaar 1935:16). Grusenka on vaene, aga väga ilus. Noorelt on teda petetud ning vanemate poolt kodust minema kihutatud. Ta elab nüüd Karamazovite juures, vana Karamazov kohtleb teda esialgu väga hästi
pingutusi. Kuid selline toimimine oli nõutud, idealiseeritud ning ainuvõimalik. See ei pidanud süvendama lastes julmust ja hävitama inimlikke tundeid, vaid kasvatama neis külmaverelist rahu ning kontrolli oma tunnete viha ja hirmu üle. Tõeliselt vapper inimene on alati rahulik, kuid teda ei saa kunagi miski tabada äkki ning miski ei suuda teda tasakaalustatud sisemisest rahuseisundist välja viia. Armastust, suuremeelsust, halastust, kaastunnet on alati peetud suurimateks voorusteks. Luuletamine oli samuti kasvatusvahend, et saavutada säärane hingehelluse aste. Jaapanlastel kehtis väga detailselt läbimõeldud etikett, mis võimaldas õpetada noori, kuidas õigesti käituda seltskonnas ja sotsiaalses keskkonnas. Äärmise täpsusega õpetati ja õpiti, kuidas tuleb teisele inimesele kummarada, kuidas istuda, pöörduda. Lauakombed muutusid tõeliseks teaduseks.
26 Kuid kas siin ei kerki õhku järjekordne probleem tegelikkuse ja reeglite vahel? Naine pidi abielus olema ju see osapool, kes oli truu, korralik ning kelle hea maine pidi kaugele silmapaistma. Mehe kohta see ei kehtinud. Kõige paremaks näiteks selle kohta, kuidas on omavahel seotud daam, rüütel ja erootika näitab järgnev tekst. Keegi daam, kelle abikaasa ei pea palju võitlusest, kuid muidu on täis üllast suuremeelsust, saadab kolmele rüütlile, kes teda armastuses teenivad, oma särgi, et nad turniiril, mille korraldab ta mees, kannaksid seda relvakuuena ilma soomurüü või muu katteta kui vaid kiiver ja jalakaitsed. Esimene ja teine rüütel kohkuvad selle ees tagasi. Kolmas, kes on vaene, võtab särgi öösel käte vahele ja suudleb seda kirjlikult. Turniirile ilmub ta särgi kui relvakuuega, ilma turviseta selle all; särk rebitakse puruks ja rüütli veri teeb sellele plekid, ta
· Pergamon Väike-Aasias. · Kreekapärastumine. Templid, teatrid, gümnaasiumid, sammaskäikudest piiratud väljakud, staadionid. · Kaubanduse elavnemine. Orjapidamise suurenemine. · Linnanõukogud. Valiti riigiametnikke, rahvakoosolekud. · Võimuorganite volitused piirdusid enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes alluti suurriigi valitsejatele. · Linnad sõltusid kuningavõimust. Kultuur: · Demonstreeriti oma tarkust ja suuremeelsust (hellenistlikud valitsejad) · Egiptuse kuningad pöörasid kultuurile suurt tähelepanu. Aleksandria kui hellenismiaja silmapaistev kultuurikeskus. Museion ,,muusade pühamu", seal tegutsesid poeedid ja õpetlased. · Museioni raamatukogu kogu kreeklaste kirjasõna, mida koguti, korrastati, ümber kirjutati jm. Erastosthenes juhatas raamatukogu. Geograaf, ajaloolane, astronoom. Maaümbermõõdu arvutaja. · Teine suur keskus Pergamon.
tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Keskaegne ühiskond KESKAEG 8 c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood
Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja
* Taevasinine Need inimesed on sageli innukad ning neil on võime teisi, mõnikord ka iseennast, rahustada. Üldiselt on selle kiirguse mõju ausus, hoolivus ja head vokaalsed omadused (lauluhääl). Taevasinine on hea kiirgus enesedistsipliini arendamiseks ja nendele, kes teise eest paluvad, eriti tervise eest palujatele. Kasvamine ja tasakaal * Roheline See värv on kasvamise, tasakaalu ja muutuste sünonüüm. Heledam roheline näitab suuremeelsust ja lahkust ning suurt sisemist rikkust, mis ei pea ilmtingimata seostuma materiaalse rikkusega. Pigem iseloomustab see inimesi, kes tunnevad end elus mugavalt ja kindlalt. * Kollane ja õunaroheline Need värvid näitavad üldiselt tasakaalukat ja väga loomingulist isikut või omadusi, sageli kaasneb intuitiivusus selle sõna parimas tähenduses. Need inimesed on suure südamega ja omavad tõelist elutunnetust,
sisse mõnda toksilist ainet.4 Eeltoodust võib järeeldada, et teoreetilisel tasandil on tahtmatu joove võimalik, kuid praktikas raskesti hinnatav. Süüvõimelise isiku süü puudumine, kui isik ei saa aru teo ebaõiglusest või saab aru oma teo keelatusest aga loobub vabatahtlikult süüteo katsest- süüd välistavad asjaolud võivad välistada sellise isiku vastutuse, kes on küll pannud teo toime süüvõimelisena, kuid asjaoludel mille esinemisel rik on otsustanud näidata üles suuremeelsust ning vabastada isiku vastutusest viitega süü puudumisele. Esimesel juhul on tegu süü puudumises ettevaatamatuse korral. Antud juhul on tegu kahe keelueksimusega, nimelt ettevaatamatuse ja tahtlusega. Teatavasti vastutab isik ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje eest siis, kui oht õigushüvele oli ettenähtav ning situatsioonis tuli tavapärasest kõrgema ohu fooni tõttu näidata üles hoolsuskohustust. Kars
butafooria pidi näitlejate poolt kehastatama - puud, müürid, aiaaugud. Theseus on humanistlikele põhimõtetele kohaselt in-dividuum oma kahtluste, nõrkuste ja pahede, aga ka tugevustega - ta on valgustatud ja õiglane, tugev valitseja, samal ajal vägivaldselt "haavu lüües" vallutanud oma mõrsja Hippolyta käe ja armastuse. Lubades noortel siiski oma südant järgides abielluda ning näidates üles suuremeelsust endast alamasse ühiskonnakihti kuuluvaisse käsitöölistesse kehastab ta renessanslikke humanistlikke väärtuseid. Taoline tegelaste mitmekihilisus polnud tavaks varasemale klassikalisele antiikkomöödiale, kus sisuks oli inimloomuse pahupoole naeruvääristamine ning tegelasteks vastavalt reeglina madalast soost negatiivsed kangelased. 13. Kuidas mõjustab "Suveöö unenäo" tegevust metsaruum? Mis toimub tegelastega, kuidas muutub nende iseloom, välimus, käitumine
47 Eeltoodust võib järeeldada, et teoreetilisel tasandil on tahtmatu joove võimalik, kuid praktikas raskesti hinnatav. Süüvõimelise isiku süü puudumine, kui isik ei saa aru teo ebaõiglusest või saab aru oma teo keelatusest aga loobub vabatahtlikult süüteo katsest- süüd välistavad asjaolud võivad välistada sellise isiku vastutuse, kes on küll pannud teo toime süüvõimelisena, kuid asjaoludel mille esinemisel rik on otsustanud näidata üles suuremeelsust ning vabastada isiku vastutusest viitega süü puudumisele. Esimesel juhul on tegu süü puudumises ettevaatamatuse korral. Antud juhul on tegu kahe keelueksimusega, nimelt ettevaatamatuse ja tahtlusega. Teatavasti vastutab isik ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje eest siis, kui oht õigushüvele oli ettenähtav ning situatsioonis tuli tavapärasest kõrgema ohu fooni tõttu näidata üles hoolsuskohustust. Kars
Muhamed on tema saadik". (Nydell 2002:113) Gamal Abdel Nasser (Egiptuse president 1954-1970.a): Araablane on ükskõik kes, kelle emakeeleks on Araabia keel ning kes tunnistab Araabia kultuuri ja selle tavasid (Dwight 2007:1). 1.1. Kombed, etikett ja perekond Araabia ühiskonnas on seltskondlike kommete ja etiketireeglite järgimine erakordselt tähtis. Inimest hinnatakse selle järgi, kui kombekalt ta käitub. Hea maine saavutamiseks on oluline näidata üles suuremeelsust külaliste ja sõprade suhtes. Araablane eeladab, et kui tema on külas, siis võetakse tedagi külalislahkelt vastu. Mulje külalislahkusest mõjutab suuresti võõrustaja isiklikku mainet ja staatust. Võõrustamine on väga populaarne, kuna aitab rõhutada võõrustaja heldekäelisust ja austust külalise vastu. Araabias on väga populaarne sage sõprade külastamine, külalisi võetakse vastu hoone esinduslikeimas ruumis ning kostitatakse vaid parimaga
levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma.Kreekapäraseid linnu tekkis Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias kui ka Induse ääres.Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle, seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks. Kultuur-hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust, rajati linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsuti oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi, kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad, Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud Museionis(muusade pühamu) tegutsesid ajajärgu silmapaistvaimad poeedid ja õpetlased.Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon ning ka Ateena ei kaotanud oma tähtsust,
-sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle
Machiavelli kui poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Valitseja peab käituma, kui vaja nagu lõvi, kui vaja sis nagu rebane (Iroonia Cicero suhtes). Kohandumine. Pole üleskutse vägivallale! Võim ei võrdu auga. Ka jõhkraid meetodeid võib kasutada hästi või halvasti. Sõda iseenesest pole halb, sest mobiliseerib.Lahkhelid aitavad võimu säilitada. Itaalia humanism pooldab halastust, armu, suuremeelsust, samas kui Machiavelli meelest kui valida nende ja nende vastandite vahel, valiks vastupidised variandid. Mõlema jaoks on oluline au. 1 5. Erasmuse juhised valitsejale Kirjutas valitsejapeegleid. Üheks näiteks "Kristliku printsi kasvatamine", mis on kirjutatud Karl V-le Aragoni troonile astumise puhul. Aforismide kogumik "valgustatud" valitsejale. Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul
" Odysseus on oma sõnumi välja öelnud ning vaikib nüüd. Vaikus kestab kaua, siis vastab Achilleus süngelt: ,,Odysseus, sa rääkisid minuga selget keelt, ja ka mina räägin sinuga sama selget juttu. Mees, kes sind siia saatis, on mulle vastikum kui ükskõik missugune teine inimene maailmas. Ma usaldasin teda, kuid ta ei õigustanud seda; ma olin kinkinud talle oma sõpruse ja ta ei õigustanud ka seda. Ta on näidanud, et temas ei ole ei suuremeelsust ega ausust. Ma teenisin teda ustavalt, vastutasuks aga võttis ta minu käest ilusa Briseise tüdruku, keda ma armastasin. Agamemnon ei suuda mind iial veenda oma meelt muutma. Ta ei saatnud teid minu juurde mitte sellepärast, et ta mõistis, et on valesti toiminud, vaid sellepärast, et talle sai lahinguväljal osaks raske kaotus. Las ta jätkab üksi oma võitlust Hektori vastu. Arvan isegi," jätkab noormees, ,,et sõidan hoopis minema siit
Ei ole kelmiromaanilik, aksent on tegelaste hingelul. Lahendus erineb tavalisest süseest. Ammerikas rikkaks saanud Extremaduurlane naaseb 80-aastaselt Hispaaniasse. Ostab endale noore neiu naiseks (17-18). Hioab teda kodus kinni, et teised mehed tema vastu huvi ei hakkaks tundma, kuid ta vaatab ühel päeval aknast välja ja näeb noormeest ning nad armuvad. Noormees hakkab maja piirama ja otsima kontakti, see läheb ka korda. Kuid vanamees tabab nad. (Lõpus vanamees leiab endas suuremeelsust, sureb, ning peale seda võivad noored abielluda) Erineb tavalisest lõpust. Peale vanamehe surma neiu läheb hoopis kloostrisse ja noormees maailma avastama Ameerikasse. Madame Lafayette "Princess de Cleves", armastusromman, kuid ka selles on testsugune lõpp (noored armastajad saavad vabaks, võivad abielluda, kuid ei tee seda). Intellektuaalne-psühholoogiline narratiiv, millesse kuulub 1 jutustus "Klaasist litsentsiaat" (Licenciado vidriera). Andekas noormees teadustes ja õpingutes. Linna
· AS vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni = hellenismiperiood · Peale AS surma kujunes 3 hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide (Süüria) riik, Makedoonia (Kreeka linnriigid) · Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike-Aasia) uued linnad kreekapärased · Hel valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Kutsuti lähikonda poeete ja õpetlasi kogu hel maailmast · Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule · Kreeklased armastasid endiselt teatrit igas suuremas linnas teater · Filosoofid juurdlesid üksikisikut puudutavate probleemide ja hingevajaduste üle nüüd. o Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, kuna surm tähendab inimese hingeaatomite
Ülimaks eesmärgiks oli reputatsioon, au (gloria). Need käisid käsikäes või kaasnesid riigi õitsengu ja kasvuga. Nad ütlesid, et kõige olulisem tee õitsengu ja kuulsuse saavutamiseni on rahu (pax) säilitamine. Lisaks rahule oli vaja riigis tagada õiglus (iustitia). Vürstivõimu kasvades Itaalias hakati arutlema vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele, eeldati neilt veel kõrgemaid voorusi. Nad pidid üles näitama armulikkust, heldust ja suuremeelsust. Vürstid pidid andma rohkem kui õiglus nõuab. 45. Cicero valitseja kohustustest Cicero raamat esitas voorusliku inimese ideaalpildi. Vooruslikul inimesel (nii tavainimesel kui valitsejal). pidi olemas olema teatud põhilised voorused e kardinaalvoorused. Cicero jaoks olid need: tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus. Õiglus omakorda jagunes kaheks: 1)vältida ebaõiglust mitte kasutada pettust ja vägivalda, riigimees peab sellist tegutsemist vältima; 2)
Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kultuur hellenistlikes riikides Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud Museionis tegutsesid ajajärgu silmapaistvaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased asjatundlikult kogusid, korrastasid, vajaduse korral ümber kirjutasid ja seletustega varustasid. Teise suurema
Boccaccio läheneb I renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust ehk looduspärasest vaatevinklist. Usub, et inimese tulevik on tema loomulike võimete ja annete vabas arendamises. Novellides tegelaste määrab saatuse juhus, mingi imepärane seik. Boccaccio õigustab armastuses loomulikkust ning näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega. Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. 9) Renessansi lüüriline luule (15.16. sajand) Lüürikas toimus renessanslik pööre Lä-Euroopa maades eri aegadel: Hispaanias sonettide mood algas 15.saj keskel, 16.saj
peegeldama Itaalia elu. Boccaccio läheneb esimese renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust, s.o looduspärasest vaatevinklist. Usub, et inimese tulevik on tema loomulike võimete ja annete vabas arendamises. Novellides määrab sagedasti tegelaste saatuse juhus, mingi imepärane seik. Boccaccio õigustab armastuses loomulikkust ning näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega. Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab Boccaccio kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio tõi lühiproosa vormi täiesti uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. Eestist lahkus 1944. aasta sügisel kokku ligi 70 000 inimest, kelle hulgas oli suur osa eesti vaimuinimesi ning majanduslikult kindlustatud isikuid. Kõige rohkem (20 000) jäi eestlasi
oma noorpõlve armastuse. Nüüd astub abiellu väga rikka aadliku tütrega, raha on tema jaoks tunded asendanud. Väga valusalt tabab teda peale abiellumist teade, et Eugenie on Prantsuse üks rikkamaid inimene, 19 miljoni eküü (?) omanik. On oma isa täielik vastand. Indiasse minnes aitas Charlesi, andis talle oma kulla. Kui isa sellest teada sai, pani tuppa vee ja leiva peale. Tema elu armastus see mees, kes ta hülgas, suuremeelsust jätkus nii palju, et maksis kinni kõik Charlesi võlad Pariisis, et saaks oma rikka aadlidaamiga abielluda. Väga realistlik kirjeldus, mis puudutab interjööri. Kui härra Grandet on ihnur, siis on ka kogu tema maja väga kulunud ja katkiseid asju täis, mitte midagi ei tohiks olla uut. ,,Isa Goriot" tegevus toimub ühes Pariisi pansionis ja siin on hästi erinevatest ühiskonnakihtidest inimesi, aga neil ühine mõõde, kõik vaeseks jäänud ja raha puuduses
mõjutada tuleb lapse hingeelu, sest igas inimeses on headuse ja vooruslikkuse alged, mis eraldavad teda loomast. Hea ja kurja tundmise organiks on süüme. Tema otsuste eksimatuse tõestuseks on asjaolu, et kõigi rahvaste juures, vaatamata kommete tohutule erinevusele, esineb sarnane arusaamine õiglusest, heast ja kurjast. Pole olemas ainsatki rahvast, kelle juures sõnapidamist, halastust, heasoovlikkust või suuremeelsust peetaks kuriteoks ning austataks ebaustavat õiglase asemel. Mõistuse harimise ja iseloomu kasvatamise selgepiirilise eristuse leiame ka Jakob Hurdalt (1907), kelle arvates on vaimuvalgusel kaks poolt: /.../ teine pool annab mitmesugust tundmist ja teadmist see on teaduslik haridus, mis mõistuse asi on; teine õpetab saadud tundmisi ja teadmisi õigesti tarvitades kõigis asjus ausaid kombeid kinni pidama ja head sihti silmis
Boccaccio läheneb esimese renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust, s.o looduspärasest vaatevinklist. Usub, et inimese tulevik on tema loomulike võimete ja annete vabas arendamises. Novellides määrab sagedasti tegelaste saatuse juhus, mingi imepärane seik. Boccaccio õigustab armastuses loomulikkust ning näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega. Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab Boccaccio kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio tõi lühiproosa vormi täiesti uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. 16. ÜLEVAADE VÄLISEESTI KIRJANDUSEST Pilet 9 17. W. SHAKESPEARE'I ELU JA LOOMING, ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS 1564-1616 Sündis Stratford-upon-Avonis, isa oli rikas ja hea ärivaistuga
tulevikus. Kes teab, kui ma kord vaba olen, võib-olla rahuldan siis ka teie uudishimu.» «Kas te tõotate sedasama minu armastuse suhtes?» hüüdis d'Artagnan rõõmujoovastuses. «Selles suhtes ei taha ma ennast millegagi siduda, see oleneb tunnetest, mida suudate minus äratada.» «Niisiis, täna, proua ...» «Täna te leiate minus ainult tänulikkust, mu härra.» «Oo, te olete liiga hurmav,» lausus d'Artagnan kurvalt, «ja kasutate kurjasti minu armastust.» «Ei, kasutan vaid teie suuremeelsust, ei midagi enamat. Uskuge mind, on inimesi, kes üksteist uuesti leiavad.» «Teete mind kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas. Ärge unustage tänast õhtut, ärge unustage oma lubadust!» «Olge mureta, meenutan teile kõike õigel aial ja õiges kohas. Minge ometi, taeva pärast, minge! Mind oodati täpselt südaööl. Olengi juba hilinenud.» «Ainult viis minutit.» «Seda küll, kuid teatud olukorras võib viis minutit tähendada viit sajandit.» «Siis kui armastatakse.»
annaabi.ee 
