50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krissukas27
Õppematerjali autor
· Nende vahele jääv Kesk- ja Kaug-Lääs: farmerid, põllumajandus, konservatiivsus, religioossis, vabariiklaste toetajad · ,,Sügav Lõuna": kodusõjas olid konföderatsiooni poolel, eriline identiteet ja kõnemaneer · ,,Piiblivöönd": kristlik-konservatiivne piirkond, mis paikneb lõunapoolsetes osariikides USA Mõju Maailmas I: Majanduslik Mõju · USA kui maailma majanduse vedur · Juba 20.saj. alguses sai USA-st maailma juhtiv tööstusriik · Arengu soodustajad: ettevõtlik vaim, tehnikalembus, ei olnud pidurdavaid traditsioone ja eelarvamusi · Alguseks piisavalt suur sisemajandus. Moodsa tarbimisühiskonna pioneer · Positiivne arenguspiraal: taskukohased tooted, kasvava tarbimine, sisemaj. kasv, ostujõuline elanikkond · ,,The Worlds highest standard of Living" · Eeskuju ülejäänud maailmale · 20. saj
liberalism. Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena. Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson. Tsehhi ajaloo isa Frantisek Palacky, Poolas Joachim Lelewel, kirjutas 20köitelise Poola ajaloo. Venemaal rahvuslik ajaloolane Karamzin, Inglismaal Macaulay. Viktooria ajastu Inglismaal 19. saj. Pärast inglismaa industriaalset revolutsiooni. Toimus ühtlane areng. PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789-1799 moodsa aja nurgakivi Ranke. Sotsiaalne revolutsioon suured ümberkorraldused ühiskondlikus elus. Kuivõrd Pr revolutsioon oli rahvuslik revolutsioon? Üle poole elanikkonnast Prml ei osanud pr keelt. Lisaks keldi, saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani, itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes.
60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine Elisabeth I (1558 1603) võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus
Tõmbavad võrdusmärgi poliitiliste taotluste ja rahvuse vahele. Rõhutavad veel moderniseerumise tähtsust. Rahvus sai võimalikuks alles siis, kui ühiskond moderniseerus. Rahvuse jaoks oli vaja agitatsioon, palju suurem ühiskondlik kooskäimine ja ideede vahetamine. Alles tööstuse areng, linnsatumine, hariduse kasv modernsuse tunnused tegi võimalikuks, et leivisd rahvuse ideed ja propaganada. 18.saj lõpus, 19.saj alguses ttekkis rahvus identiteedina teiste kõrvae(usuline identiteet, klassikuuluvus). Peab ka eestlasi tüüpiliseks rahvuse näiteks, kes tekkisid 19.sajandil. 2. konstruktsionistid (Benedict Anderson) Anderson näitab, et rahvus polegi midagi muud kui ettekujutatud asi, pole midagi reaalset. Inimestel on tekkinud idee, et meie oleme nüüd üks rahvus ja tuntakse ühtse kogukonnana, hoolimataet üksteist ei tunta
Ka kõiki teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks teatud tingimustes üle despootiaks. Seepärast pidi aristokraatia Montesquieu meelest hoiduma pigem demokraatia kui monarhia suunas, monarhia seevastu aga aristokraatia suunas, et vältida türanniaks muutumist. Radikaalset demokraatiat, mis tagaks inimestele ka majandusliku võrdsuse, pidas Montesquieu ohtlikuks, kuna see tooks kaasa kaose ja edasi juba diktatuuri. Inglismaa eeskujul toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusliku initsiatiivi õigust, ning kolmanda võimuna tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt:
kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele ühiskonnale, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Keskaegsete struktuuride
Kuid seaduse tarkus tuleneb kogemustest ja üksikjuhtumistest ning nende läbi tegelikult ei jõuta kunagi selge teadmiseni põhimõtetest. Seadused ja ideaalne riik erinevad üksteisest nagu tavad erinevad loodusest. Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja demokraatiast, kus monarhiline tarkuse põhimõte on ühendatud demokraatliku vabaduse põhimõttega. Platon esitab ka tsivilisatsiooni mütoloogilise kujunemise. Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine. Sparta ja Pärsia näitel ütleb Platon, et isevalitsus/türannia toob hävingu, Ateena näitel ütleb, et ohjeldamatu demokraatia liialdab vabadustega. Lahenduseks on mõõdukus (ehk segavalitsus):
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid