Rauast, tsingist, vasest, naatriumist peab rääkima, et miks tarvis jne. Seleen Seleeni on pärmis palju, tuleb leiba süüa, et hoida seleeni tase organismis normi piires. Seleen on rakusisese ensüümi glutatioonperoksüdaas koostises. Ta muudab rakkudes rasvhapete oksüdatsioonil tekkinud radikaalid alkoholiks. Seleeni puudus põhjustab noorloomadel ( talledel, vasikatel) valgelihastõbe. Söötmisõpetus loeng 07.10.08 Vats kui ökoloogiline süsteem · Vats on anaeroobselt töötav fermentaator ( mikroornismide poolt toodetavad fermendid hakkavad lagundama sööta) · Vatsa-võrkmiku kontraktsioonid 1,6...1,7 X min · Vatsavedeliku pH kõigub piirides : 5.0...7,5 · Vatsa temperatuur on vahemikus 38...42°C · Vatsa satub ca 100 ml hapnikku ööpäevas · Fakultatiivsed aeroobid ( aderentsed bakterid, kes toituvad surnud epiteelirakkudest)...
Samas on vask kasutatavuselt metallide hulgas peale rauda teisel kohal. Leidb looduses ka ehedalt, kuid siiski enamjaolt eksisteerib ta ühendeis. Vaske võib leida ligikaudu 200 mineraali koostisest. Mulla keskmiseks vasesisalduseks arvestatakse 20mg/kg, kuid see näitaja kõigub väga suurtes piirides. Vaserikkad on punased ja kollased mullad, aga ka mustmuld sisaldab palju vaske. Vaske leidub vähesel määral aga soomuldades ning turvasmuldades. Samuti leidub seda mikroelementi vähe ka karbonaatsetes leetmuldades. Taimed saavad kätte väga väikese osa mullast leiduvast vasest. Eestis vasevaeseid muldi 40%. Taimede ja söötade vasesisaldus ning seda mõjutatavad tegurid. Vask soodustab fotosünteesi protsessi, suurendades klorofüllisisaldust. Samuti soodustab ta lämmastiku omastamist ja valkude sünteesi ning tärklise omastamist taimede poolt. Üheks positiiv...
Eesti Maaülikool Loomakasvatus II Kaja Tuisk Protekteeritud (kaitstud) proteiin mäletsejate söötmisel Juhendaja: O. Kärt Tartu 2012 Sissejuhatus Sõna proteiin tuleb kreekakeelsest sõnast proteus - esimene või esmane. Põllumajandusloomade söötmise seisukohalt peame proteiini rakendus bioloogiliseks mõisteks, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid. Pikka aega ei pööratud mäletsejaliste söötmisel söödaproteiini koostisele ja bioloogilisele väärtusele suurt tähelepanu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadmised mäletsejate seedefüsioloogiast aga niivõrd kasvanud, et on üles kerkinud vajadus ka praktika tarbeks seni kasutusel olnud proteiini hindamise süsteem üle vaadata. Proteiin söödad on piima tootmisel kõige kulukamad, sellepärast on ka tähtis tea...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5 Ca: 688,37/0,09=61,95 ...
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
