Lisaks ristiusustamisele oli aga veel rängem eestlaste jaoks see, et enne vabadusvõitlust olime vaba rahvas, peale seda aga jäid Eesti alad võõrvõimu alla. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob paremad võimalused kauplemiseks. Paganausku inimeste vähenemise tulemusena segunesid muinasusu traditsioonid kristlikega ja seetõttu kadus ka osa eestlastele omastest kommetest. Olles ristiusustatud, läksid mõned eestlased ka vastaste poolele üle ning sõdisid edaspidi omade vastu. See oli kindlasti vale samm, aga on ka mõningal määral mõistetav, sest võitlus oli raske ja kestis kaua ning kõik ei suutnud vastu panna
Eestlased ei suutnud vastu hakata saksa jõududele. Vaenlasi oli palju rohkem ning rüütlite taktika oli hästi välja töötatud. Eestlased olid selgelt nõrgema sõjalise tasemega ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Sakslaste selja taga oli tolle aja kõige tugevam jõud Euroopas. Katoliku kiriku toetus muutis vabadusvõitluse võitmise eestlaste jaoks peaaegu võimatuks. Katoliku kirik soosis sakslaste tegevust, kuna oli huvitatud eestlaste ristiusustamisest. Samuti oli eestlaste oma poolele saamine vajalik, et mitte lasta vene õigeusul tungida Eesti aladele. Katoliku kirik oli vastu hakkamiseks liiga tugev vastane. Eestlaste kaotus vabadusvõitluses oli ilmselt vältimatu. Nad jäid tugevalt alla sakslastele. Suureks probleemiks olid sidemed naabritega, mille hoidmisele olid eest- lased seni vähe mõelnud. Eestlastel puudus ühtne sõjavägi ning seetõttu ei suutnud nad ka ristisõdijatele vastu hakata
Eestlased ei suutnud vastu hakata saksa jõududele. Vaenlasi oli palju rohkem ning rüütlite taktika oli hästi välja töötatud. Eestlased olid selgelt nõrgema sõjalise tasemega ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Sakslaste selja taga oli tolle aja kõige tugevam jõud Euroopas. Katoliku kiriku toetus muutis vabadusvõitluse võitmise eestlaste jaoks peaaegu võimatuks. Katoliku kirik soosis sakslaste tegevust, kuna oli huvitatud eestlaste ristiusustamisest. Samuti oli eestlaste oma poolele saamine vajalik, et mitte lasta vene õigeusul tungida Eesti aladele. Katoliku kirik oli vastu hakkamiseks liiga tugev vastane. Eestlaste kaotus vabadusvõitluses oli ilmselt vältimatu. Nad jäid tugevalt alla sakslastele. Suureks probleemiks olid sidemed naabritega, mille hoidmisele olid eest- lased seni vähe mõelnud. Eestlastel puudus ühtne sõjavägi ning seetõttu ei suutnud nad ka ristisõdijatele vastu hakata
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
Aastatel 1941-1991, 50 aastat rasketes okupatsiooniaja tingimustes teenis kogudust August Villem Laumets. 1991-1993 oli diakoniks Teet Korsten, 1991-1996 hooldusõpetajana Enn Kivinurm ja 1996-2002 Tauno Teder. 2002-2009 teenis kogudust Ahto Mäe. Alates 1. septembrist 2009 on koguduse hooldajaõpetajaks Enn Salveste. EELK Simuna püha Siimona ja Juuda kogudus Simuna kirikukihelkond on kujunenud vähemalt 1220.-ndail aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast Pudivirust. Antud piirkonna ristiusustamisest(tõenäoliselt rahumeelsest) on aga märkmeid juba Liivimaa Henriku kroonikas ja need seonduvad 1219. aastaga. Võib arvata, et esimene puukirik ehitati aastatel 1221-1225. Esmakordselt on kirikut mainitud 1346. aastal, mil Taani kuningas Valdemar IV Atterdag annab selle Tallinna Toomkiriku patronaadiõiguse alla. Kirikuküla algsest nimest Katkuküla saab Simuna seda kiriku pühitsemise tõttu apostlite Siimoni ja Juuda nimele. Esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. saj. algul
mõju alt. Slaavlaste riigid üritasid luua oma iseseisvat kirikut (autokefaalne peapiiskopkond e patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku (lääneslaavlased) ja kreekakatoliku (idaslaavlased) riikideks, kuuluvad slaavlased alates ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid. Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks.
kes eeskätt oma eriala aktuaalseid küsimusi käsitledes andsid sellest ajaloolise ülevaate, olgu selleks siis kiriku-ja usu, talurahva-, omavalitsus või haridusküsimused. Agraarküsimust uurisid Ivan Lutsitski, V. Vladislavlev, Nikolai Bordonos. Õigeusu ajalugu uurisid I.S.Listovski, I.Beljajev, Jüri Truusmann. Viimane lõeptas Peterburi Vaimuliku Akadeemia kirikuajaloo osakonna magistriväitekirjaga Liivimaa ristiusustamisest. Võttis kokku kõik, mis tolleks ajaks oli Liivimaa ristiusustamise kohta kirjutatud. Üleküllustatud faktidega. Ka Aleksander Värat, Lihula preester kirjutas Balti oludest. Kooliajaloo küsimused. Suunad 1) venestuspoliitika järjekindel õigustamine 2) liberaalne suund Kirjeldused eestlastest. Valdavalt on kirjeldused positiivsed. Balti kubermangudes elavaid rahvaid tutvustati Venemaal populaarsetes väljaannetes.
maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi. Peloponnesose sõda (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg 2. Ristiusk ja kirik Ristiusu kujunemine. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku teke. Ristiusu kujunemine- 1.saj pKr Rooma võimu all olevas Palestiinas judaismist. Ristiusk levis Euroopas väga pika ajavahemiku jooksul. Kõigepealt leidis kristlus pooldajaid nendel aladel, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu (Hispaania ja Prantsusmaa), seejärel kaugemates piirkondades. Viimasena ristiti Euroopas Läänemere idakalda rahvad Suur kirikulõhe- Lõhenemise eeldused tekkisid 398.aastal seoses rooma impeeriumi
mis toodab mõisale väärtust. Vald tähendas algselt ühe mõisa talupoegi. 20. sajandil, kui mõisad kaotasid oma tähtsuse hakati valdasid järjest kokku liitma. Setomaa On ajalooliselt olnud hoopis teistsugune kui muu Eesti. 13. sajandi alguses, kui enamik Läänemeresoome alasid vallutati Taani ristisõdijate poolt, siis see Setomaad ei puudutanud, kuna oli juba Vene all ning olid vürstide alamad. On olnud Eestist lahus kuni 1920. aastani. Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir. Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel. Hiline „rahvuslik ärkamisaeg“ Setomaal toimus alles 1990. aastatel. Setomaa rahvausundi eripärad:
baltisakslaste poolt tehtud ajaloo uurimise mõjul. Kes alustasid ajaloolase tööd, pidid nende teoseid tundma õppima. Mõjutusi ka Saksamaal tehtavast ajaloo uurimisest otseselt. Nt saksa ajalookirjutust otseselt vahendanud Hans Oldekop, pärit Tallinnast. Sel ajal (1905 paiku) Tartu Ülikool, kui ülikool vene keelne. Siis läks jätkama õpinguid Saksamaal. Keskendus keskajale, nii Viinis kui Saksamaal õppinud. 1909 kaitses doktorit Põhjamaade ristiusustamisest. Vene armeesse I maailmasõja ajal, Vabadussõja algul sõdib terve Vabadussõja soomusrongil dessantväe komandörina. Vabaduse risti sai. 1919 TÜ rahvusülikoolina, siis iga eesti soost teaduse mees kulla hinnaga. 1919-1924 üldajalooprofessor Hans Oldekop. Lühidalt, kuna sõjas kaotas tervise. Aga aja jooksul üsna aktiivne Ajaloolise Ajakirja toimetamine jne. Tutvustas Saksa ajalookirjutuses toimuvat oma loengutes. Vene ajalooteadus, enne revolutsiooni oli mitmekülgne. Esindatud
948 Havelbergi, Brandenburgi ja Oldernburgi piiskopkonna asutamine 966 Poola vürsti Mieszko ristimine 968 Otto I asutab Magdeburgi piiskopkonna 973/976 Praha piiskopkonna rajamine 983 slaavlaste ülestõusu tõttu hävitatakse kristlik misjon 988 Kiievi suurvürst Vladimiri ristimine Slaavlased üritavad luua oma iseseisvat kirikut. Ristiusu vastuvõtmisega tõuseb slaavlaste kultuurne tase, ühtlasi aitab ristiusk kaasa ka erinevate rahvaste kokkusulamisele. alates ristiusustamisest kuuluvad slaavlased Euroopa kultuuriruumi. Iiri kirik - Kristlasi oli Britannias juba kolmanda sajandi alguses. Kõiges hoolimata aga eristus kirik Britannias tugevasti mandri omast. Varabritannialiku kiriku kõrvale kerkis ka tugev iirlaste kirik oma tuntuima kaitsepühaku Püha Patriciusega. Iiri Keltlik kloostrikirik ja kristlus olid rajatud neljanda sajandi Britannia kristlusele. Seetõttu peeti seal kinni mandril juba loobutud endisest liturgiavormist ning kaua aega
pärimuskultuurist, mis läänepoolsetel soome-ugri rahvastel on elavast traditsioonist kadunud. Setumaa ehk Setomaa eripärad, võrreldes Eesti teiste piirkondadega, sh läänepoolse Võrumaaga, ilmnevad arheoloogilises materjalis juba 1500 aastat tagasi. Setud erinevad oma läänenaabritest (võrokestest) usulise kuuluvuse ja kultuuritavade, osaliselt ka keele poolest. Idanaabritega (venelastega) seob setusid eelkõige ühine usuline kuuluvus: alates ristiusustamisest on Setumaa kuulunud õigeusu kiriku valdustesse. Setud on määratlenud end rahvana VI Seto Kongressil 9. oktoobril 2002. aastal. Setumaa ajalugu ning üldist arengut on mõjutanud ligikaudu 1000 aastat tagasi alanud idast ning läänest lähtuvate erinevate kultuuriliste, usuliste, sõjaliste, poliitiliste, majanduslike mõjude ja huvide kohtumine ning võitlus. Selle tulemusena on praeguseks setude põline eluala jagatud de facto Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel.
annaabi.ee 
