Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väike ja suur algustäht (0)

1 Hindamata
Punktid

Väike ja suur algustäht


1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega.
  • Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed)
  • Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka)

b) kokku ( Suurbritannia , Valgevene)
c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi)
2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega.
  • Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president )

b) koos nimega (Sõrve säär)
3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides („ Libahunt ”, Tõde ja õigus”)
4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte.
  • Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus)
  • Nimetuse kandja ainulisuse rõhutamisel (Roheline Manner – Austraalia , Suur Pauk – universumi tekke põhjus)
  • Nimetuse kandja erilisuse esiletõstmisel (Aasta Naine) NB! ei tasu liialdada

5. Ametlikkuse reegel: juriidiliste isikute, riikide ametlikud nimekujud kirjutatakse
läbiva suurtähega
  • Kasutatakse, kui asutusel polegi nime vaid kasutatakse nimetust ( Taru Ülikool, Tallinna Piimatööstuse AS, Rootsi Kuningriik )
  • Kui asutuse nimega kaasneb nimetus ( Starman Kaabeltelevisioon AS, Stuudio Väike Muusik )

NB! Tava kasutuses kasutatakse siiski väikest tähte
6. Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega (Esimene maailmasõda,
Vabadussõda)
  • Kui ajaloosündmusel on nimi kasutatakse läbivat suurtähte ( Verine Pühapäev)

  • Üritusi ei loeta ajaloosündmusteks ning kirjutatakse väikese tähega. Üritused on olümpia-
    mängud, üldlaulupeod, maailma karikavõistlused, kongressid ja konverentsid , istungid,
    messid , päevad, laagrid .
    • Kui üritusel on kujundlik nimi kirjutatakse see läbiva suurtähega (Valge Daami päevad)
    • Kui nimi järgneb nimetusele kasutame jutumärke (iludusvõistlus„Inetu pardipoeg”)

  • Väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend, kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust
    • tallinlane, taoism, robinsonaad jne.
    • eesti keel, prantsuse köök, inglise kirjandus jne.
    • väikese tähega ka taimesortide ja loomatõugude nimed (hiina roos, orlovi traavel )

  • Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral jutumärkidesse panna
    (ajakiri Keel ja Kirjandus = ajakiri „Keel ja Kirjandus”, tütarlastekoor Lilleke =
    tütarlastekoor „Lilleke” )
    • kui väljaandel nimi puudub, siis jutumärke ei kasutata (Tartu Ülikooli aastaraamat)

    9. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetused
    • Läbiva suurtähega kirjutame paikade, taevakehade, tähtkujude nimed (Suur Vanker, Kaksik, Patkuli trepp )
    • Erandid: a)luulelised ümberütlevad nimed kirjutame väikese tähega (tõusva päikese

    maa- Jaapan)
    b)juhuslik kohanime täiend kirjutatakse lahku ja väikese tähega (tsaari
    Venemaa)
    10. Rahvuse rõhutamisel kasutame väikest algustähte, riigi (asukoha) rõhutamisel suurt
    (saksa kirjanik- saksa rahvusest kirjanik, võib elada ka mujal; Saksa kirjanik- Saksamaal
    elav kirjanik)
    • Erandid: murded ja murrakud kirjutame alati suure algustähega ( Mulgi murre, Jõelähtme murrak)

    11. Isikute ja teiste olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega (Ivan Julm, Karl XII-
    Karl Kaheteistkümnes, Julk-Jüri)
    • Ümberütlevates nimedes kasutame väikest tähte (Emajõe ööbik, ajaloo isa- Herodotos )

    12.Isikunime täiendina kasutades kasutame suurt algustähte (Marshalli plaan)
    • Erandid: a) nimi on muutunud mittenimeks, väiketäht (amper, barbi , toomapäev)

    b) väikesega ka loomatõud ja usundid (orlovi traavel, muhamedi usk)
    13. Asutuste nimed: nimi suure- täiend väikse tähega, ametlikult läbiv suurtäht
    • Alati kirjutame Eesti Panga ja Üliõpilaste Seltsi kui asutuste nimed läbiva suurtähega, et ei tekiks kahemõttelisust.

    14. Riikide ja osariikide nimed
    • Ametlikult läbiv suurtäht (Eesti Vabariik, Ohio Osariik )
    • Nimetustes esisuurtäht (Läti vabariik, Kalifornia osariik)

    15. Teoste pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja pannakse jutumärkidesse
    • Teatritükid, filmide -, raamatute-, sarjade-, kunstiteoste-, jt teoste pealkirjad.

    16. Taimesortide nimed kirjutatakse jutumärkidesse ja esisuurtähega (kartul „Jõgeva
    kollane”)
    • Taimenimes jutumärke ei kasutata ja kohanimelise täiendi võib kirjutada esisuurtähega (Eesti pirn, Paide taliõun)

    17. Autasude nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus ja järgumärge (Nobeli
    Preemia, Auleegioni ordeni III järk)
    • Erandid: autasu nimetamisel asutuse, ürituse, väljaande või millegi muu järgi kasutatakse algustähe reeglit (Eesti Teaduste Akadeemia aastapreemia )

    18. Kaupade nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus (liköör Vana Tallinn)
    • Isiku- ja kohanimelise esiosaga kaubanimedes kirjutatakse isiku- või kohanimi suure algustähega ja liigisõnast lahku, liigisõna kirjutatakse väikese tähega (Tallinna kilud )
    • Registreeritud kauba nimed kirjutatakse nii nagu on registreeritud (WordPerfect)

    19. Sõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus (õhupall „Saladuslik
    Saar”, Ford Mondeo )
    20. Väikese tähega kirjutatakse kuude, nädalapäevade, pühade, tähtpäevade ja aastate
    nimetused (juuli, küünlakuu, isadepäev, võidupüha, roti aasta jne.)
    21. Väikese tähega kirjutatakse ametinimetused, auastmed , aunimetused ja
    teaduskraadid (linnapea, seersant , professor, leedi jne.)
    22. Tiitlid kirjutatakse läbiva suurtähega (Tema Kõrgeausus, Sir, Tema Pühadus jne.)
  • Väike ja suur algustäht #1 Väike ja suur algustäht #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor soovaim Õppematerjali autor
    Lihtne ja arusaadav kokkuvõte õigekirjast.

    Sarnased õppematerjalid

    Ortograafia - väike ja suur algustäht
    11
    doc

    Ortograafia - väike ja suur algustäht

    ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2

    Eesti keel
    Suur ja väike algustäht
    3
    pdf

    Suur ja väike algustäht

    Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan)

    Eesti keel
    SUURE JA VÄIKE ALGUSTÄHT
    7
    docx

    SUURE JA VÄIKE ALGUSTÄHT

    SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT ISIKU- JA OLENDINIMED Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.  isikud: Juhan, Charles Darwin, Johannes Paulus II; Suur Tõll  isikutüübi nimetused: Andresed ja Pearud. Kus on meie tulevased Jobsid ja Gates’id? Poisid tundsid end saarel Robinsonidena.  isikute ümberütleva nimetustes on suurtähelised üksnes nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula);  isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ja sidekriipsuga: Pläralära-Leenu, Julk-Jüri, Kupja-Prits, Karja-Eedi, Sauna-Madis.

    Kategoriseerimata
    Eesti keele väljendusõpetus-Algustäht-arvsõnad-lühendid
    18
    docx

    Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

    SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer;

    Eesti keele väljendusõpetus
    Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine
    10
    wps

    Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine

    *Traditsioonireegel: väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend,kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(nt.robinsonaad,eestlus,luterlik) *"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt

    Eesti keel
    Algustähereeglid
    4
    doc

    Algustähereeglid

    Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda,

    Eesti keel
    Suure ja väikse algustähe kasutamine
    12
    docx

    Suure ja väikse algustähe kasutamine

    Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 Sissejuhatus

    Eesti keel
    11 klassi tasemetöö
    8
    doc

    11 klassi tasemetöö

    (president, kass) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.(,,Kõrboja peremees") Erireeglid: 1. Sümboli reegel: a) kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus.(Tüdruk ­ tegelase nimetus) b) kui rõhutakse nimetuse kandja ainulisust.(Suur pauk ­ universumi tekkemoment) c) kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust.(Aasta Naine või Suur Algustäht) Kui nimetust kasutatakse nimena, siis võib ta kirjutada läbiva suurtähega. 2. Ametlikkusereegel:a) kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi.(Tartu Ülikool, Eesti Vabariik jne.) b) kui asutuse nimega kaasneb ka nimetus.(Starman kaabeltelevisioon AS, Stuudio Väike Muusik). Juriidiliste isikute ametlikud nimekujud kirjutatakse läbiva suurtähega. 3

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun