rahaliselt toetavat perekonda siis on väga raske ülikooli üldse saada. Tahe õppida tuleb enda seest aga kui puuduvad hoolivad õpetajad, oled vaesest perest, siis kahjuks see teekond katkeb. Selleks, et seda ei juhtuks, oleks vaja kõigile luua võrdne süsteem, pluss õpetajate toetus koolist on väga oluline. Ma tahan ka astuda ühte kindlasse kooli, kahjuks on se4al minu jaoks vaid tasulised kohad, see pole õiglane. 2) väljakutse: Väike rahvaarv ja negatiivne iive, vaesus probleemi olemus: Suur osa noori rändab mujale, vähene sündide arv. lahendus: Noored enamjaolt, kes lõpetavad koolid suunduvad mujale, sest meil ei ole tööd või pole piisav tasu selle eest. Näiteks arstid, õed, nende tasud Norras on tuhandeid eurosid suuremad. Meie elu kallidus sunnib noori lahkuma, sest mujal on kergem hakkama saada, samuti lahkuvad suured pered, sest ka toetused on seal suuremad. Norras saab lapse sünni
• Septakord on neljast helist koosnev akord, mille äärmisteks helideks on intervall septim. • Septakordi akordi helid on priim, terts, kvint ja septim. • Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. • Septakordidel on neli kuju: - põhikuju - kvintsekstakord - tertskvartakord - sekundakord Dominantseptakord • Mažoorkolmkõla + väikse terts – dominantseptakord (ehk väike mažoorseptakord ehk väike duurseptakord) • Priimi ja septimi vahe on väike septim. - Väike terts - Väike terts - Suur terts • C7 Suur mažoorne septakord • Mažoorkolmkõla + suur terts • Priimi ja septimi vahe on suur septim - Suur terts - Väike terts - Suur terts • Cmaj7 • CM7 • CΔ • Laul Väike minoorne septakord • Minoorkolmkõla + väike terts • Priimi ja septimi vahe on väike septim - Väike terts - Suur terts - Väike terts
joonista mulle lammas“. Alguses ei saanud ta üldse aru kes temaga räägib. Ta kargas kohe püsti ning hõõrus oma silmi ja siis ta märkas üpris iseäraliku mehikest kes kordas kogu aeg: „Ole nii hea, joonista mulle lammas.“ Lendur joonistaski lamba kuid kogu aeg oli midagi pildil valesti . Lõpuks aga joonistas ta kasti ja ütles: „See lammas on seal kasti sees.“. See, kellele ta selle pildi andis, oligi muinasjutu peategelane ehk siis väike prints. Väike prints elas asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal oli kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuli välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Kuid väike prints tahtis leida midagi paremat ning ta läks reisima. Esimesel astroidil kohtus ta kuningaga, kes uskus et on kõige ainuvalitseja ning tahtis et prints jääks talle alamaks. Teisel asteroidil kohtus ta uhkeldajaga, kes arvas, et ta on kõige ilusam
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
lad Ursa Major taeva põhjapoolkera laiaulatuslikemaid tätkujusid Suur Vanker Veomees lad Auriga Simatorkav tähtkuju Linnutee vöös Seal asub varjutusmuutlik viisiktäht, mille üks komponent võib olla must auk * Must auk- ülikompaktne taevakeha, mille gravitatsioonipotentsiaal on nii suur, et keha ümbrusest ei pääse välja ükski osake. Veomees Väike Lõvi lad Leo Minor Väike tähtkuju Suure Karu all Eestis nähtav kevadtalvel. Väike Lõvi Väike Karu e. Väike Vanker lad Ursa Minor Taevapoolust ümbritsev laiaulatuslik tähtkuju Seitsmest tähest koosnev kujund Väike Vanker Eestis olulises osas loojuvad tähtkujud, mille suurem osa jääb taevaparalleelide +30 ° ja -30 ° vahele. Sellesse vahemikku jääb loomaring. Ambur lad Sagittarius Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva lõunapoolkera Linnutee vöös Päike asub Amburis talvisel pööripäeval. Ambur Berenike Juuksed lad Coma Berenices Väga heledate tähtedeta tähtkuju taevapõhjapoolkeral
Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida." "Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse," ütles rebane. "Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Kui tahad endale sõpra, siis taltsuta mind!" "Mis tuleb selleks teha?" küsis väike prints. "Tuleb olla väga kannatlik," kostis rebane.
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. ...
Väike-lehelind Väike-lehelind tegutseb vilkalt toitu otsides puuvõrades ja ka madalal põõsastes, napsates osavalt okstelt putukaid. Väljaspool pesitsusaega paistab ta silma mängleva riiakusega, kuna jälitab alailma mõnda teist lindu. Kord olla üks väike- lehelind ühest aiast minema kihutanud terve salga rasvatihaseid ning korduvalt on nähtud teda suurt-kirjurähni jälitamas. Pisilinnu säärane jultumus ajas rähni suurde segadusse ja ta kilkas ühtesoodu ärevalt. Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Isaslinnud saabuva...
"Väike prints" A.De Saint-Exupery Minategelasel juhtus kõrbes õnnetus, tema lennumasin purunes ning ta pidi seda parandama hakkama. Seda tehes kohtas ta väikest inimest, keda kutsuti väikeseks printsiks. Väike prints oli tulnud kaugelt teiselt planeedilt. Väike prints jutustas minategelasele oma planeedist, kus oli kolm vulkaani. Esimesed kaks olid kustunud vulkaanid, aga kolmas oli tegutsev, mille peal ta tegi hommikusööki. Igal hommikul pühkis prints kõik kolm vulkaani puhtaks, et need purskama ei hakkaks. Väikese printsi planeedil olid ka ahvileivapuud, mis olid üsna salapärased. Nimelt pidi neid iga päev kitkuma, sest muidu kasvasid nad hirmsa kiirusega ning planeet millel ta elas, võis puruneda.
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediak...
aastal. Tema esimene jutustus oli "Lõuna post". Tuntuimad teosed on "Öine lend", mis sai kirjandusliku preemia, "Inimeste maa", "Sõjalendur", "Tsitadell" jt. Omapärase erandi moodustab teos "Väike prints", mis on üks tema viimaseid teoseid, kirjutatud 1943. aastal. Teose pealkiri: "Väike prints". Väikese printsi järgi on oma nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. Sellega seonduses võis ka teos oma nime pärida. Zanriks on jutustus. Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal ja Aafrikas. Selles raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide. Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade e
Väike konnakotkas Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on nii Eestis kui mujal Euroopas üks arvukamaid kotkaid, aga kuulub siiski ohustatud liikide hulka. Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased. Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väi...
3. Mille röövis kahe esimese joonistuse ebaõnnestumine raamatu autorilt? Mida ta otsustas peale seda tegema hakata? Kahe joonistuse ebaõnnestumine röövis autorilt julguse midagi joonistada. Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule? Väike Prints jäi rahule pildiga, kus oli kujutatd kasti, mille sees lammas elas. 6. Milline oli Väikese Printsi kodu? Kirjelda! Väikese Printsi koduks oli asteroid, mis oli pisikene. 7. Miks ajas mõte elevandikarjast Väikese Printsi naerma? Mõte elevandikarjast ajas Väikese Printsi naerma, sest ta kujutas ette neid üksteise otsa laotuna. 8. Mis võis Väikese Printsi planeedil juhtuda ahvileivapuu seemnetega?
Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane, keda prints kõrbes kohtab. Väike prints elab asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal on kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mis ka loomuliku asjade käigu puhul juhtuks. Ta kohtub uhkeldajaga, kes näib elavat vaid selleks,
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas.
Nende loss ja merepõhja elu oli väga ilus ja värviline, suursugune. Igal tütrel oma lilleaed. Väikese Merineitsi aias oli valgest marmorist poisi kuju, mis laevahuku järel merepõhja sattus. Oma viieteistkümnendal sünnipäeval, vanaema poolt kaunilt ehituna, esma- kordselt veepinnale ujudes, märkas toredat purjekat, seal peeti kauni printsi sünnipäeva. Öösel tugeva äikese tormil purjed purunesid, laev murdus pooleks. Väike Merineitsi nägi palju vaeva, et selle risu seest prints päästa ja kaldale viia. Maapeal olid ilusad mäed, loss, kirik. Rannale jooksis noor tüdruk, leidis sealt printsi, tulid ka teised tüdrukud. Prints ärkas ja naeratas neile, nad lahkusid. Kurb Merineitsi palus merenõialt abi, et pääseda printsi lähedusse. Tee nõiani oli väga hirmus ja täis raskeid takistusi. Nõid kuulas ta soovi ja ütles, et kui prints sind ei
Elas kord üks väike laps Kes oli muidu virk ja kraps Kuid ta ei uskund imedesse Ega päkapikkudesse Kuid ükskord vaiksel talveööl Siis kui pikud olid tööl Ärkas lapseke unest üles Ning avastas et keegi tema süles See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi Kes lastele teeb üllatusi päkapikud
Vaadates selle raamatu peale tundub et see on kirjutatud lastele, kuid tegelikult on autor seda pühendanud suurtele. See raamat räägib meile inimeste omadustes ja iseloomust, nende suhtumist asjadesse ja kiindumusi. Selle raamatu mõte arusaamisene on isegi suurtele päris keeruline, kuid samas ise raamat on päris kerge ja selle läbi lugemine ei nõua suurt vaevu. Enda mõte edastamiseks on autor kirjutanud meile juttu ühest väikesest poisist keda nimetati Väike Printsiks kuna tal oli enda planeet. Ta elas planeedil, mis oli vaevu maja suurune. Seal oli kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, mida väike prints armastas. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mida on võimalik täita. Ta kohtub
Väike Nõid - O. Preussler Põhitegelased: Väike Nõid Kaaren Abrakas väikese nõia lind Piksenõid Rumpumpel väikese nõia tädi Ülemnõid nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama Ja teised nõiad Lühikokkuvõtte: Elas kord üks väike nõid. Ta oli alles sada kakskümmend seitse aastat vana ja see ei pole nõia jaoks veel kellegi vanus. Ta elas nõiamajakeses, mis seisis üksildasena sügaval metsasüles. Kuna väike nõid elas seal majakese üksi polnud see maja eriti suur. Maja tagaküljele oli juurde ehitatud leivaahi. Väikesel nõial oli ka oma lind, nagu nõidadele kohane. Teda kutsuti Kaaren Abrakaks. Lind oskas ka rääkida. Kord tuli jälle Walpurgi öö, kuhu tahtis väike nõid väga minna aga kaaren ei olnud sellega nõus. Väikest nõida ei huvitanud kaareni arvamus ja läks ikka öösel Blocksbergi mäele. Seal olid kõik nõiad juba koos ja tantsisid. Väike nõid
Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane, keda prints kõrbes kohtab. Väike prints elab asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal on kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mis ka loomuliku asjade käigu puhul juhtuks. Ta kohtub uhkeldajaga,
· Majanduslikud- infrastruktuur, teenindusasutused, kultuuriasutused, väljapääs merele · Sotsiaalsed- töökohad, elamistingimused · Poliitilised- riigi toetus, tagakiusamine 3) Demograafilise ülemineku etapid: suremus, sündimus, loomulik iive, vanuseline koosseis, eluiga, näited riikide kohta Näitajad Traditsiooniline Plahvatus Vananemine Kaasaegne Suremus Suur Väike Väike Väike Sündimus Suur Suur Väike Väike(suurem kui suremus) Loomulik iive 0; - 20-30%. Suur 0; -; väike 1-2 %. Vanuseline Ülekaalus Ülekaalus Palju Vanad ja koosseis noored noored vanemaealisi noored võrdselt
Lääne-Viru Ubja 87 22 125 162 546 4240 1693 Lääne-Viru Uhtna 87 27 128 209 1006 3950 2663 Lääne-Viru Vilde nim. 87 29 127 203 937 4634 5662 Lääne-Viru Vinni NST 87 28 144 279 2869 4856 11282 Lääne-Viru Viru 87 29 207 236 2073 4736 8341 Lääne-Viru Viru-Nigula 87 26 124 230 1235 3892 3400 Lääne-Viru Väike Maarja 87 37 182 351 1412 5468 5863 Lääne-Viru Energia 88 13 174 40 1174 4436 2116 Lääne-Viru Hulja 88 11 129 40 748 4596 5768 Lääne-Viru Ilumäe 88 9 116 23 410 4113 1080 Lääne-Viru Kalevipoeg 88 15 127 56 701 3999 2280 Lääne-Viru Laekvere 88 13 143 49 1870 3860 6083 Lääne-Viru Pōdrangu 88 10 97 30 1229 5000 128
VÄIKE NÕID Otfried Preussler Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga.Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida. Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aast...
KEEVISÕMBLUSE VEAD Aivar Kalnapenkis 25.11.12 1 A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk 25.11.12 aeglane F Keevituskiirus G Keevituskiirus2kiire A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud: -Suur keevitusvool -Vähenda keevitusvoolu
Edwardsi sündroom on seotud raskete hulgiväärarengutega ja sellised lapsed ei ela reeglina kauem kui mõned kuud. Sündroomi tunnusteks on raske vaimse ja füüsilise arengu peetus, pisipealisus, südame ja neerude anomaaliad, lihaste hüpoplaasia ja hüpotoonia ning teised defektid nagu näiteks lühikesed iseloomuliku asetusega sõrmed. Väga oluliseks tunnuseks on ka embrüonaalse arengu mahajäämus, mistõttu ajaliselt sündinud lastel on ebanormaalselt väike sünnikaal. Vastsündinud on nõrgad ja loiud, nende imemisrefleks on puudulik ja hääl nõrk. Vastsündinute füüsiline ja vaimne areng on peetunud ja elujõuetus süveneb kiiresti sünnijärgses perioodis. Levinumad sümptomid: Väike kasv Longus ülemised silmalaud Söötmis-/söömisraskused Kokku kasvanud/väändunud Hingamisraskused sõrmed Arengupeetus Väljaarenemata
on märgitud aastat 9. Anna lahtritele A2;B2;C2;D2;E2;F2;G2 ei ole aastaid tehniliselt kontrollitud.ümberregistreerimata autod. eb.2001/Dialog/Saveshow.asp Registreerimis suurused 0 väike 75 keskmine 90 suur veerg A2:G2 eerg A2:G2 registreeritud veoautode arvud, mis on alla keskmise väärtuse. gistreeritud veoautode ju sõiduautosid, busse,arvud, mis on alla mootorrattaid, keskmise mopeede, väärtuse. haagiseid kokku on
*ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: I II III IV V Algus/Kestvu Pikaajaline XVIII Algab linnastumine nüüdisaegne s Euroopa linnades Sündimus 40-45 pr. suur väheneb saavad väike Suremus 30-35 pr. väike väike võrdseks väike Iive Väike 20-30 pr. Alla 20 pr. 0 lähedal negatiivne Lapsed 10-12 8-10 vähe 1-2 1-3 Kesk. eluiga 40-45 suureneb suureneb 70-75 75-80 Rahvaarvu Rahvaarv Rahvaarv Eakate Ei kasva Rahvaarv
lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind, piksenõid Rumpumpel – väikese nõia tädi, ülemnõid – nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama, rohunõid, soonõid, tuulenõid, põuanõid, tuulenõia õde, vastlanõid Peategelase kirjeldus Peategelane on väike nõid. Ta oli 127 aastat vana ja elas nõiamajakeses. Umbkaudu kuus tundi päevas kulutas ta nõidumise õppimisele. Probleem, mis mulle meeldis
Tähe seltskond Ükskord, mitte väga ammu oli üks pisikene küla (1-2). Küla tipus oli väike maja (2-3-4). Ja selles väikeses majas elas vana mees, ta oli seal väga üksik. Ühel Detsembri õhtul väike vana mees nägi langevat tähte (4-5), Oh kui imeline oleks, kui mul oleks üks tähekene seltsiks. Ütles väike vana mees. Ma lähen ja püüan ühe. Järgmisel hommikul ronis väike vana mees lähedal asuva mäe tippu (6-7). Ta ootas seal senikaua, kui päike läks looja ja kuu ning tähed tulid taevasse. Ta üritas tähtedeni upitada, kuid ta ei ulatunud. Oh kui imeline oleks, kui mul oleks üks tähekene seltsiks. Ütles väike vana mees. Ta jäi magama, tundes ennast kurvana. Ja järgmisel hommikul väike vana mees märkas, et seal kõrval on üks natukene suurem mägi ka. Ta ronis väikesest mäest alla (7-8) ja suuremast mäest ülesse (8-9). Ta ootas mäetipus,
Väike Prints Raamatu jutustaja kohtub Väikese Printsiga esmakordselt pärast lennuõnnetust, mille käigus ta kukkus Sahara kõrbes alla. Ta leidis Väikese Printsi hommikul enda kõrvalt, palumas, et lendur talle lamba joonistaks. Lendur sai aru kui eriline Prints on, kuna tema ainukesena tundis tema lapsena joonistatud pildilt ära boamao, kellel oli elevant kõhus. Pärast lamba joonistamist sai jutustaja teada, et Väike Prints elab ühel väikesel asteroidil nimega B612, kus oli palju ahvileivapuu seemneid, millel ei tohtinud lasta suureks kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta kodust lahkuma. Esimesena külastas Väike Prints planeeti kus elas maailmavalitsejast kuningas, kes rõõmustas väga lõpuks ühte alamat märgates, ning rääkis pidevalt, et võim põhineb mõistusel.
TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel-
Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim liblikaliik Eestis Talvitub valmikuna Põhja-Euroopas väikesed ja tumedad, lõunas suuremad ja heledamad Väike-koerliblikas areneb täismoondega MUNA VASTNE NUKK VALMIK Võrdlus ristämblikuga Erinevused
Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus 1) Suur imikute suremus, madal keskmine eluiga PÕHJUSED: haigused - meditsiin peaaegu olematu 2) nälg 3) kodusõjad III iive - väike, kohati võib olla negatiivne ( Rahvaarvu väheneb) IV Koormusnäitaja Näitab mitu ülalpeetavat tuleb keskmiselt ühe töövõimelise inimese kohta näitaja on väike PÕHJUSED: 1) naiste kulutused on väikesed 2) Vanureid on vähe DONOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE Etapp võib sujuvalt kulgeda või vahele jääda. Etapis on eelkõige Ida-Euroopa riigid: Venemaa Läti Eesti Ungari Tsehhi jne. Põhja - Euroopas : Itaalia TUNNUSED: I sündimus on väga madal
Termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. Karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (vees, õlis). Noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 3 erineva süsinikusisaldusega terast: väike (5tk), suur (1 tk), turvavöö keel (1tk), andmed toodud tabelis. Kõigi katsekehade paksus oli 3mm. Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil C-skaala järgi. Karastamiseks kasutasime ühte ahju 2 korda (800 ºC ja 930 ºC), noolutamiseks oli kasutuses 3 ahju (200 ºC, 350 ºC ja 500 ºC). Jahutamiseks kasutasime toatemperatuuril olevat vett (jahutab algul 600 ºC/s, hiljem 300 ºC/s), õli (jahutab ühtlaselt 150º C/s), ja õhku (jahutab kaua)
Krister Erik Roben 7.A Väike tobias e. nigli · Liiginimi: Väike tobias e. nigli(Ammodytes tobianus) · Suurus: Kala pikkus on 20 cm ja kaal u 50 grammi · Levik: Elab Lääne-Euroopa rannikumeres ja ka Lääne meres · Toitumine: Peamiseks toiduks on planktilised vähid ja tõruvähkide vastsed · Sigimine: Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb
Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Mo...
Demograafiline kriis , rahvastiku vananemine Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt
Planeet maale jõudes sattus ta Aafrika kõrbe. Seal kohtas ta Lendurit, kes väiksena tahtis kunstnikuks saada kuid täiskasvanud võtsid temalt selle julguse. Väike prints oli esimene kes nägi tema joonistusi avarama pilguga ja lendur kinkis talle karbis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta mõistis kui eriline oli see üksainus roos tema planeedil. Rebane seletas talle, et ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Väike prints leiab oma lõpu läbi boa hammustuse, sest ta ütles lendurile, et neil ei jätku mürki teiseks hammustuseks. Tõenäoliselt on ta nüüd taevas kellegi jaoks üks väike täht. Väikest printsi iseloomustab lapsemeelsus. Ta küsis niikaua kuni sai vastuse, hoolimata sellest kas see vastus oli vajalik. Ta oli avatud, uudishimulik ja alati oli tal helisev naer. See on lugu hoolimisest, armastusest, sõprusest, ja surmast.
VÄIKE PRINTS Ühel imetillukesel planeedil elas kord üks Väike prints, kes ei mõistnud suuri inimesi, kes veel kunagi oma elus polnud loobunud küsimustest, mille ta kord oli esitanud ning kes armastas meeletult oma koduplaneedil olevat väikest roosi. See prints polnud sugugi mitte tavaline prints, kes ihkas elas uhkes lossis, seljas kullatud rüü ning peas sädelev kroon. Ta oli tilluke prints veelgi tillukesemalt planeedilt, kus ta valitses oma kahte tulemäge ja roosi, kuid talle piisas sellest, et õnnelik olla. See prints oskas vaadata asju
Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm andis mulle piima Kümme varvast kahel jalal Piima viisin pagarile Pagar tegi mulle kingad · Mina olen Hiinas käinud Kingad viisin pruudile Hiinas palju pilte näinud Pruut andis mulle musi Hiinas seisab väike vaat Musi jätsin endale Vaadi sees on vanataat · Üks helevalge tuvi · Oad herned õitsesid Lendas üle Inglismaa Ahvipojad tantsisid Inglismaa oli lukku pandud Oad herned valmis said Lukuvõti katki murtud Ahvipojad ära sõid Ütle, mitu seppa peavad seda parandama? · Meile toodi titevoodi Titevoodis oli vann
Autor: Antoine de Saint-Exupery Pealkiri: „ Väike Prints“ Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.
dessertkahviga. Kahvli vars jääb vasakule. Lusikavars paremale ja asub kahvlist üleval pool. Kreemide, glacé ja poolkülmunud magusroogade söömiseks piisab väikesest lusikast Värskete puuviljade söömiseks asetatakse lauale väike nuga ja väike kahvel. Noapea jääb paremale ja terav serv allapoole. Kahvel asub noa all, vars jääb vasakule. Puuviljade serveerimisel tuuakse lauale ka sõrmede loputamise kauss külma veega, aga ilma sidrunilõiguta. Ka juustu serveerimisel kaetakse sama viisil, aga ilma sõrmede loputamise kausita.
alternatiivne Brasiilia Venemaa hind väike/madal maastikke Norra Tuumaenergia Elektri tootmiseks Kanada USA Normaalsel tööl Üliohtlikud jäätmed, Taastumatu allveelaevadel USA Prantsusmaa ____ _____ saastus väike. Ehitamine nõuab suurt Traditsiooniline Lõuna-Aafrika Jaapan raha. Tuul Elektri toomiseks Saksamaa Saastust ei teki Ehitamine kallis. Tuul taastuv 20 km/h Taani _____ ____ ____ ebaühtlane piirk.
Planeet maale jõudes sattus ta Aafrika kõrbe. Seal kohtas ta Lendurit, kes väiksena tahtis kunstnikuks saada kuid täiskasvanud võtsid temalt selle julguse. Väike prints oli esimene kes nägi tema joonistusi avarama pilguga ja lendur kinkis talle kastis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta mõistis kui eriline oli see üksainus roos tema planeedil. Rebane seletas talle, et ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Väike prints leiab oma lõpu läbi boa hammustuse, sest ta ütles lendurile, et neil ei jätku mürki teiseks hammustuseks. Tõenäoliselt on ta nüüd taevas kellegi jaoks üks väike täht. ▫Teose põhiteemad. Üksindus, sõprus, armastus ja kaotus. ▫Milliseid probleeme teos esile tõstab ja kas pakub ka lahendusi/teeb järeldusi? Teos räägib sellest, et täiskasvanud ei mõsta laste mõttemaailma. Inimeste hinnangud probleemidele on erinevad. Täiskasvanud hindavad asju rahas, lapsed
2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6. kaupade, toodete nimed (kakao Meie Mark) 7. ürituste nimed (Valge Daami päevad) 8. asutuste, organisatsioonide, seltside ametlikud nimed (aktsiaselts Mulgi Meier, Eesti Heliloojate Liit) * kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (heliloojate liit) 9. riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik) *kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (Eesti vabariik) Väikese algustähega kirjutatakse: 1
Araali mere kõrbestumine Mark Kristian Küttim, 10.b Tallinna Reaalkool 2009 Asukoht Araali meri asub Euraasia mandril, Aasia maailmajao keskosas, Turaani madaliku põhjaosas, Usbekistani ja Kasashtani piiril, parasvöötme mandrilises kliimas. Üldinfo Araali meri on umbjärv Araali meri oli enne kuivama hakkamist üks suuremaid järvi maailmas Järve soolsus oli kunagi kolmandik maailmamere keskmisest Järve Suur-Araali osa jagab kaheks Vozrozdenije (pool)saar Eellugu Nõukogude Liit soovis arendada riisi-, meloni-, teravilja- ning eelkõige puuvillakasvatust. Selleks taheti hakata niisutama Araali mere ümbruskaudseid alasid. 1930.-ndatel hakatigi laialdaselt rajama kanaleid. Kanalid ehitati halvasti, järv hakkas 1960.-ndatel kuivama, kuid sellele vaatamata suurendati vee ärajuhtimishulka. See tegevus e...
Jutt peaks ideaalselt tooma välja selle, et lapsed ei ole tingimata rumalad ja eluvõõrad, tihti peale võivad nad olla isegi targemad ja õilsamad kui täiskasvanud. Samuti peaks see jutt panema sind elu üle järele mõtlema. Tihti tulevad sisse tsitaadid, milles peitubki niinimetatud elutõde. Olen kindel et ,peale selle et teos tuletaks täiskasvanuile meelde kuidas olla laps, muudaks see raamat ka nende mõttemaailma. Loodetavasti paneb just väike prints neid nägema asju mis on silmale nähtamatud. Samuti räägib teos,vähemalt minu arvates, osaliselt armastusest. Kui väike prints nii väga hoolis oma lillest ning teised samasugused roosid panid ta vahepeal kahtlema enda planeedi ainsa lille erilisuses, siis see justkui näitakski armastust. Väikese printsi lille tegi ainult tema jaoks nii eriliseks asjaolu, et tema oli siiski see kes lille eest hoolt kandis ning talle tuulevarju ette pani ning ajapikku
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad / Ekvaatoril käivad üle. 9. Mis on ekliptika? Joon, millel paistab päikes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
