Suitsetamine ja noored (0)

Sissejuhatus
Mina valisin oma referaadi teemaks „ Teismelised ja suits“ kuna leian, et tänapäeval on tubaka tarbimine väga suureks probleemiks ning , et see on laialt levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust.
Suitsetamine ja noored
Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata.
Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des.
Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab .
Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel. Samas oli eriti kurb ka see, et koguni 24% poistest ja 8,7% tüdrukutest olid esimese sigareti proovinud juba 9-aastaselt või veelgi varem. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema vastupanuvõime mürgitamisele. Esimeste klasside õpilasel võib aga tubakamürgitus kiiresti esile kutsuda mõne raske haiguse, mis võib lõppeda ka surmaga. Järgnevatest uuringutest selgus aga see, et umbes kolmandik suitsu proovinud laste vanematest ei usu, et nende laps on seda teinud.
Kurb on ka see, et regulaarsed suitsetajad hakkavad järjest rohkem suitsetama. Regulaarseteks suitsetajateks loetakse selliseid suitsetajaid, kes suitsetavad vähemalt ühe sigareti nädalas. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks “halvemaks” pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Millised aga sünnivad selliste suitsetavate emade- isade lapsed? Ja milline saab olema nende edaspidine elu? Millised võimalused saavad neil elada täisväärtuslikku elu? Need küsimused, ma loodan, jäävad paljusid lugejaid painama .
Suitsetamise ajalugu
Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt.
Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul . Tubakas toodi Euroopasse muide juba Kolumbuse enda laevadega. Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud mõnede autorite arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Maailmas sureb tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3-3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas.
Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka “rahupiip”, mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid . Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI- XVII sajandi vahetusel.
Passiivne suitsetamine
Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse , et passiivne suitsetamine on sama ohtlik või isegi ohtlikum kui aktiivne suitsetamine, sest passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi ja et kopsust väljudes on tekkinud juba erinevad keemilised ühendid . Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Passiivne suitsetamine rikub lapse tervist väga rängalt juba noorest saati. Lastel tekib märkamatult tundlikkus tubakasuitsu vastu. Suitsetavas peres elaval lapsel on tihemini nohu ja põsekoopa-ja kõrvapõletikke.
Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad.
Tervise kahjustused, mida suits tekitab
Suits koosneb väga paljudest mürgistest ainetest. Tubakasuitsus on umbes 3900 keemilist ühendit. Tubakasuitsu koostisosi liigitatakse üldiselt :

• vähki tekitavad ained - näiteks nikkel, kaadmium ,arseen , benseen
  
• sõltuvust tekitavad ained - nikotiin
  
• valgeveresust tekitavad ained - radioaktiivne-ja röntgenikiirgus
  
• pärilikke muutuseid põhjustavad ained - aminokarboliin
  
• loote väärarenguid põhjustavad ained - süsinikmonodksiid
  
• radioaktiivsed ained - poloonium
  
• vingugaas - süsinikmonoksiid
  
• tõrv
  

Kõik need ained on tervisele väga kahjulikud. Seda on imelik uskuda , kuid üks nikotiinisuits sisaldab kõiki neid aineid, mis tekitavad vähki ja muid kroonilisi terviseprobleeme. Juba ühe
suitsu tegemine kahjustab su tervist ja öeldakse, et 1 suits võtab su elueast maha 8 minutit. See pole kuigi suur aeg, kuid kui oled suitsetanud juba mitu aastat , venib see aeg üsna pikaks.
Suitsetamine muudab välimust
Suitsetajate hambad on kollased , sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased
Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust
Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest.
Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik"
Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on „cool“ ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang , halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus : Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret "raputab" mu kiiresti üles; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil . Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline. Soovides end ergutada suitsetab inimene ikka enam ja enam, lõppkokkuvõttes aga tunneb end väsinumana kui varem. Pealegi võib sageli tunda andev alusetu väsimustunne olla märgiks, et peaks mõtlema oma tervise peale. Selle asemel aga haaratakse sigareti järele. Suitsetamine vaigistab ebameeldivaid sümptomeid, kuid ei ravi haigust, vaid laseb sellel kaugemale areneda. "Suitsetamine rahustab närve" See on suitsetajate kõige populaarsem argument. Tegelikult täidab sigaret vaid ümberlüliti funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Erinevate maade õpetlaste mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud.
Ka suitsetamisest loobumine pole kunagi olnud lihtne. Nikotiin põhjustab tihti tugevat sõltuvust ja sellest loobumine on väga raske. Siiski on see võimalik. Tuleb olla lihtsalt järjekindel ja tahtejõuline. Suitsetamist peaks lõpetama kohe, kui oled sellele mõelnud. Suitsetamise lõpetamise kõige raskem aeg on esimene nädal. Siis hakkab su keha streikima ja tekivad erinevad tervisehäired. Sellest ei tohi aga välja teha. Kui loobud keset mahajätmist, oled teinud palju rasket tööd ja oleksid justkui tagasi alguses. Tegele mahajätmise ajal näiteks spordiga, keskendu asjadele, mis sulle meeldivad ja millega sa suitsetamise ajal isegi tegeleda ei saanud. Ära mõtle suitsetamisele ja jää oma eesmärgile kindlaks. Nii võib sinust peagi saada mittesuitsetaja !
Nikotiinisuits sisaldab umbes 3900 keemilist ühendit, millest umbes 40 on vähkitekitavad. Suitsetamine vähendab ka võimekust, su tervis on halvem. Suitsetaja ei suuda tegeleda intensiivselt spordiga ja seega loobub ta tihti spordist ja ta tervis halveneb veelgi. Suitsetaja on rohkem vastuvõtlik ka haigustele. Samuti mõjub lapsevanemate suitsetamine halvasti lastele. Neil tekivad kergemini tervisehäired. Noorelt suitsetama hakates rikud sa oma tervise juba noorelt ära ja see väljendub alles vanemana mitmete tervisehäiretega.1 suits võtab su elueast maha umbes 8 minutit. Juba 1 suits rikub su tervist väga palju. Raseduse ajal suitsetamine rikub rängalt lapse tervist , tekitab lapsele väga palju kroonilisi tervisehäireid. Mõnikord võib laps ka surra.
Tihti suitsetatakse koos seltskonnas ja nii hakataksegi tihti suitsetama. Et seda vältida, tuleb alati öelda oma eakaaslastele ei. Tuleb olla kindel oma põhimõtetele. Mõelda, mis kasu annab sulle suitsetamine. Ja kas sa tõesti tahaks olla inimene, kes vaevleb terve elu ühe halva harjumuse küüsis, millest on raske loobuda . Kui sulle pakutakse suitsu, ütle alati EI ! Lihtsam on öelda alguses ei ja olla terve elu terve ja suitsuvaba, kui olla halva tervisega , kollaste hammaste, kollaka naha ja kortsudega. Suitsetamisest on väga raske loobuda ja parem on sellega üldse mitte alustada.