Suitsetamine (9)

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Mis on suitsetamine ? 4
Mida sigaret sisaldab? 4
Suitsetamise tagajärjed 5
Mis on tubakasõltuvus? 5
Passiivne suitsetamine 6
Suitsetamine rasedana 6
Vesipiip 6
Pulber-ja nuusktubakas 7
Suitsetamisest loobumine 8
Küsitlus 8
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub.

Mis on suitsetamine?

Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti , sigari või piibuga.

Mida sigaret sisaldab?

Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid.
Tubakasuits sisaldab:

• Ammooniumi
  
• Ammoniaaki
  
• Atsetooni
  
• Kaadmiumi
  
• Vinüülkloriidi
  
• Formaldehüüdi
  
• Naftaleeni
  
• Vingugaasi
  
• Tõrva
  
• Mentooli
  
• Nikotiini
  
• Tsüaniidi
  
• Formaldehüüdi
  
• Arseeni
  
• Radioaktiivnsed ained
  

Suitsetamise tagajärjed

Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Formaldehüüd näiteks ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku ja on tihtipeale seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. Mentool ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis - ja nägemishäireid. Radioaktiivsed ained tubakasuitsus, näiteks benseen, võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus , geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Tõrv langetab hingamisteede vastupanuvõimet haigustele. Vingugaas vähendab inimese jõudu näiteks töötegemisel. Inimene ei saa tihti enam joosta ja teha füüsiliselt raskemaid asju enam nii edukalt ja kergelt, kui varem. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et verevarustus nahas ja jäsemetes väheneb, kuna nikotiin ahendab veresooni. Nikotiin põhjustab ka kopsude töövõime vähenemist. Suitsetamine muudab ka hingeõhu haisvaks, nõrgestab lõhnataju, mistõttu suitsetajad ise ei tunne enam lahka, mis kaasneb suitsetamisega, on suurem võimalus igemehaiguste tekkeks ning hammaste väljalangemise oht on suurendatud . Samuti muudab suitsetamine hambad kollaseks, võivad sageneda peavalud , halveneda kuulmine ja ka nägemine. Kõik need sümtopmid halvenevast tervisest ei pruugi avalduda kohe peale suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul.

Mis on tubakasõltuvus?

Tubakasõltuvus on mürgituse vorm. Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. See tähendab ülemäärast tubakatarbimist. Selline sõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest inimestele, kes ei suitseta, tekitab ümbritsevate inimeste suitsetamine passiivset sõltuvust.

Passiivne suitsetamine

Passiivseks suitsetamiseks nimetatakse pidevalt teiste inimeste mürgise suitsu sissehingamist. Suitsuses paigas kahjuliku tubakasuitsu sissehingamine mõjutab võrdselt nii suitsetajaid kui ka mittesuitsetajaid. Passiivse suitsetamise puhul hingab inimene sisse arvukalt mürgiseid aineid, mis tekivad sigareti süütamisel. Igal aastal sureb passiivse suitsetamise tõttu Euroopas üle 19 000 inimese, neist 24% on mittesuitsetajad. Passiivne suitsetamine on samavõrd ohtlik, kui tavaline suitsetamine. Tagajärjeks võib olla vähk, südameinfarkt, rabanus vms.

Suitsetamine rasedana

Kõige rohkem kahjustab oma tervist rase naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema.  Laps võib tänu sellele saada suuremaid kahjustusi juba enne sündi või on ka võimalus, et kahjustused ilmnevad alles hilisemal eluperioodil. Suitetaval emal, kes tõmbab umbes ühe paki suitsu päevas, on suur tõenäosus saada alakaalus laps. On kindlaks tehtud, et üks sigaret päevas võtab beebi kaalust maga umbes 10g. Ka passiivne suitsetamine on sündimata lapse kahjulik. Samuti ka emale, kes planeerib last saada, on suur võimalus mitte rasestuda.

Vesipiip

Vesipiip on viimasel ajal palju populaarsust kogunud Kesk-Idast pärit seade, mida kasutatakse suitsetamiseks. Sellega on tegeletud juba umbes 400 aastat. Tänapäeval on see peamiselt seltskondlik ajaviide . Paljud väidavad, et vesipiip olevat kahjutum, kui sigarettide suitsetamine. Sageli arvatakse seda sellepärast, et vesipiibus on olemas veefilter. Usutakse, et veefiltrist läbi tulev suits ei saa olla nii kahjulik, kui sigareti suitsetamine. Kuid seda ta on. Vesipiip on samuti tervisele kahjulik nagu sigaretid ja sigaridki. Paljud allikad ja uurimused lausa väidavad, et vesipiibu tõmbamine on kahjulikum, kui sigarettide suitsetamine. Vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse erinevate ainetega, et tubaka maitse poleks nii tugev. Selle tagajärjel hakkavad piipu tõmbama ka sellised inimesed, kes muidu sigarette ei suitseta. Samuti on vesipiibu tuntus põhjendatav sellega, et tegemist on Eestis veel suhteliselt uue asjaga.

Pulber-ja nuusktubakas

Viimasel ajal on ajakirjanduses tihti käinud läbi artikklid sellest, kuidas õpilased on hakanud kasutama nuusk ja pulbertubakat.
Nuusktubakas ehk snuff on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See on jahvatatud või hõõrutud valmistubakas. See sisaldab nikotiini nagu ka sigarett, seega on nuusktubakas sõltuvust tekitav. Nuusktubakat ostetakse peamiselt diilerite käest, kuna Eestis on see keelatud. Tihti on oht, et diilerite käest ostetud tubakas on segatud teiste narkootiliste ainetega. Nuusktubakaga kaasnevad sellised ohud nagu hingamiskrambid ja halvatus ning ka teised ohud, mis sigareti suitsetamisegagi. Kuna nuusktubakas on ninna tõmbamiseks, siis kahjustab see nina limaskestasid. Usutakse, et nuusktubakas on suurem sõltuvusetekitaja, kui sigarett, sest snuffi ninna tõmmates satub vereringesse suur doos nikotiini.
Suns on Rootsi niisutatud pulbertubakas. Seda tuntakse ka huuletuba nime all. Seda liigitatakse tihti nuusktubaka alla, sest see on tehtud auruga töödeldud tubakast. Selle põhimõte seisneb pisikese padjakese ülehuule alla asetamises. Padjakest hoitakse seal mõned minutid või mõni tund, olenevalt maitsest . Viimasel ajal on see populaarsust kogunud kooliõpilaste seas. Erinevad uuringud on kindlaks teinud, et selle mõju tervisele on teistsugune, kui sigaretil ning vähkihaigestumise tõenäosus on väiksem. Snus sisaldab umbes 50% vett. Snusi toodetakse peamiselt Rootsis ja Norras.
Kopsuhaigused
Üks levinumaid haigusi, mis esineb just suitsteajatel on kopsuhaigused. Kopsuhaiguse tunnusteks võivad olla õhupuudus, vilistav hingamine , pidev köha, hingeldamine ning valu rinnus. Levinumateks kopsuhaigusteks on astma , kopsuvähk, krooniline suitsetaja köha ning krooniline bronhiit .
Astmat põeb umbes 5-8% täiskasvanud elanikkonnast Eestis. See tähenab, et 112 000-st inimesest umbes 70 000 on astmahaiged. Kopsuvähki haigestub aga igal aastal aina rohkem inimesi. Iga aasta on umbes 800 inimest, kes haigestuvad. 90% kopsuvähi juhtudest on põhjustajaks suitsetamine.

Suitsetamisest loobumine

Kui soovid leida abi suitsetamisets loobumimiseks, siis on soovitatav rääkida oma arstiga. Nad on proffessionaalid ja seega oskavad jagada ka häid nõuandeid. Arukas oleks ka alustada nikotiiniasendusravi. Populaarseks on saanud nikotiiniplaastrid ja nätsud. Samuti on olemas ka suitsetamisest loobujatele mõeldud retseptiravim, mille kohta on lisainformatsiooni võimalik küsida arstilt. Abi on võimalik saada ka spetsiaalselt suitsetamisest loobujate nõustamiskabinettidest. Sellised kohad on olemas polikliinikutes, haiglates ning nõuskamiskeskustes. Kindlasti peaks loobuja olema teadlik ebameeldivatest kõrvalmõjudest, mis kaasnevad loobumisega. Võivad tekkida peavalud, unehäired, kehv enesetunne, ärrituvus jms. Oluline on pidada meeles, et need on ajutised ning kindlasti ei tohiks sellepärast uuesti suitsetama hakata. Kõige tähtsam on teadvustada endale, et see on aeganõudev protsess, kuid see tasub end ära.

Küsitlus

Küsitluse raames küsitlesin 8 inimest enda tutvusringkonnast üle Eesti. Isikud, kes vastuseid andsid olid 14 kuni 22 aastased.
Küsimused:

Kas sa suitsetad/oled suitsetanud? Kui oled, siis kui kaua ja miks alustasid ning kas sulle meeldib suitsetada?

Kas oled proovinud ka teisi tubakatooteid peale sigarite ja sigarettide(snus, snuff, vesipiip jms)?

Kuidas suhtud sellesse, et teised sinu ümber suitsetavad?
Vastused:

• Sugu: N
  
• Vanus: 14
  
• Asukoht: Tallinn
  

Jah. Esimese suitsu tegin vist , kui olin 11. Seda miks ma suitsetama hakkasin, ma ei mäleta. Meeldib küll suitestada, see annab vabadel hetkedel tegevust.

Ei ole. Aga olen näinud, et koolis küll paljud vahetunni ajal teevad.

Siseruumis on küll vastik, kui tehakse, aga muidu ei häiri, väljas on suht ükskõik.

• Sugu: N
  
• Vanus: 15
  
• Asukoht: Tartu
  

Jah, suitsetan. Alustasin 13 aastaselt, seega kaks aastat juba. Suitsetama hakkasin vist sellepärast, et sõbrad kõik tegid suitsu ja ega ma ka halvem olla ei saanud ja siis see saigi nagu harjumuseks. Ma ei saa väita, et mulle ei meeldi suitsetada. See tekitab mõnusa fiilingu, teeb rahulikuks, kui närvis olen kooli või millegi sellise pärast. Aga samas ebameeldiv lõhn on väga häiriv.

Olen küll. Päris tihedalt teeme sõpradega vesipiipu nädalavahetustel ja snusi ja snuffi olen ka proovinud, aga need eriti ei istu mulle. Ebameeldiv ju kui pead midagi ninna tõmbama või huule all midagi hoidma, mis kipitab.

See ei häiri mind.

• Sugu: M
  
• Vanus: 16
  
• Asukoht: Tallinn
  

Ei, ma ei suitseta. Kunagi, kui olin 12 ja esimese suitsu proovisin, siis küll ikka paar kuud peale seda tossasime sõpradega täiega, aga see läks kuidagi üle peale seda ja rohkem pole teinud ja ei taha ka teha, kuna tegelen palju spordiga ja see viiks tulemused alla.

Snusi olen küll teinud päris palju. Snuffi olen paar korda proovinud.

Üldiselt on rõve, kui näiteks tüdrukud suitsetavad. Ja kui vanemad kellelgi suitsetavad, siis oleks ka normaalne, kui nad seda rõdul teeksid.

• Sugu: M
  
• Vanus: 17
  
• Asukoht: Pärnu
  

Muidu ma ei suitseta, aga pidudel ikka tõban paar tükki. Alustasin umbes 3 aastat tagasi, aga pidevalt pole kunagi tõmmanud. Iga päev on veits nõme tõmmata, ma arvan, aga peol on mõnus, tekitab hea tunde lihtsalt.

Proovinud olen, aga ei kasuta neid.

Mind see ei sega.

• Sugu: N
  
• Vanus 18
  
• Asukoht: Valga
  

Ei suitseta. Proovinud olen küll.

Ei ole proovinud, aga sõbrad teevad küll neid.

Kuna inimesed ümberringi tihti suitsetavad, siis ei saa ma midgai parata sinna. Pinda käib see ainult siis, kui keegi päris nina alla sulle suitsuga tuleb.

• Sugu: N
  
• Vanus: 19
  
• Asukoht: Tallinn
  

Jah, suitsetan, aga mitte tihti. Ise nagu pakki ikka ei osta. Kallis on. Aga kui sõpradega väljas oleme, siis ikka küsin vahest mõne suitsu. Meeldib küll, sest tekitab hea rahuliku tunde.

Snusi teen küll.

Ei häiri. Aga inimesed võiksid valida, kus nad suitsetavad.Väga ebameeldiv on ikka küll, kui mingi tüüp bussipeatuses tossab.

• Sugu: M
  
• Vanus: 19
  
• Asukoht: Paide
  

Ei suitseta.

Snuffi tegin keskkoolis , nüüd pole enam teinud.

Tüdrukute puhul see segab ikka väga. Muidu pole nagu mõelnud, et see segab.

• Sugu: M
  
• Vanus: 22
  
• Asukoht: Tallinn
  

Jah. Alustasin umbes 15 aastaselt, usun et tänu sellele, et see oli uus ja huvitav ja proovida tahtsin ja nii saigi kogu aeg tehtud. Maha tahtsin ka jätta kunagi, aga ega kaua ilma ei saanud olla. Meeldib küll, see tekitab lõõgastava tunde.

Ei ole proovinud.

Mind see ei sega. Seda võibolla sellepärast, et ise ka tõmban.

Kokkuvõte

Selle uurimustöö käigus sain palju uut teada. Enne ei teadnud ma tegelikult, millised on tagajärjed ja mida täpsemalt suitsetamine sinu organismiga teeb, aga nüüd olen nende asjade koha pealt targem . Samuti sain teada teiste tubakatoodete kohta ning mida sisaldavad sigaretid. Enda üllatuseks sain ka teada nii mõndagi mõne oma tuttava kohta. Arvan, et suitsetamine on suur probleem, nii Eestis kui ka mujal ja kindlasti peaks selle probleemiga tegelema.

Kasutatud kirjandus

• http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1739&PHPSESSID=d301aa4e9bb25142ac74df45033d8195
  
• http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1307
  
• http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1620
  
• http://www.hot.ee/suitsetamine/lugemistindex.ht m
  
• http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m
  
• http://woman.delfi.ee/eisuitsule/passiivne/
  
• http://et.help-eu.com/pages/lex-lexique-1167-PASSIVE_SMOKING.html
  
• http://www.kopsuliit.ee
  
• http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1885
  
• Eneke nr.4
  
• Eneke nr.3
  

13