Unenägu reaaalsuse tõde (2)

Unen �gu reaalsuse t�de! Meile anti koolis � lesanne m�tiskleda J�rgen Rooste luuletuse p�hjal. Pidime kohe ise v�lja m� tlema pealkirja ja kui ma pealkirja olin valmis m�elnud, avastasin - et kaine peaga ei suudagi m�tiskleda sellisel teemal mis ma valmis m�tlesin, ehk siis "Unen�gu reaalsuse t�de!" ja leidsin et peab ise ka realsusest lahkuma (ehk siis pool liitrit kangemat hinge alla). Tavaline inimlik reaalsus on n�ilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on samasuste ja sarnasuste maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused k�ll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui v� imalik , kuna l�htutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-p�simine domineerib muutumise �le, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi t�ielikult allutada. Unen�os aga v�tab ohjad enda k�tte (edasi)liikumine, muutumine, ja avab n�nda ka �rkvelolu loomust. Kui ma unen�os sisenen majja, ei pea ma majast v�ljumiseks tagasi v�lja tulema - ei, ma v�in sisse astuda �hte majja ja v�ljuda juba teisest. Veelgi enam, ma v�in sisse astuma hakata �hte ja sisse j�uda hoopis teise majja, v�i hoopis hoovi v�i preeriasse vkm. Iga�ks teab oma v�i teiste unen�gudest olukordi , kus �siis oli ta �kki hoopis keegi teine.� See on olukord, kus ma keeran kivi tagurpidi ja see on teiselt poolt konn, keeran konna tagurpidi ja ta on kass . Tagasi p��rduda, emme-issi juurde joosta ei saa - ��rmiselt tervistav olukord. Saab ainult muutumisega, suure Muuga kaasa minna, teda t�helpanelikult j�lgida, temaga � heks - hahaa, temaga �hes Muuks! saada. Aga kas ei t�henda vaid edasi-liikumine seda, et meil samasusi polegi, kui me ei saa millegi juurde pidama j��da, kas pole me siis sisuliselt teadvusetud? Kui meie kogemus on iga kord t� iesti uus, siis v�rdub see ju sellega, et meil pole mingit kogemust, et meid, kellel see kogemus oleks, kes kogemust koguks, alles hoiaks ja s�nteesiks, polegi? Kas see mitte ei t�henda, et meil poleks siis m�lu? Seda see kindlasti ei t�henda. Jah, inertsest, �konomiseerivast ja piskuga leppivast ilmsi-reaalsusest on p��tud v�lja murda ka n�iteks narkootilisi aineid kasutades, mis t�epoolest viivad puhta meelelisuseni, puhta tajuni, kus kogu m�lu, kogu asjade �mis� on kadunud, aga see on t�iesti tehislik olukord. Unen�gudes on meil ometi teadvus alles, see on vaid teistsugune. Kui reaalsuses valitseb samana-p�simine muutumise, samasus erinevuse �le, siis unen�os on vastupidi - muutumine valitseb samasuste �le. Kass on ikka kass, aga samal ajal on ta konn! �Siis �kki oli kass konn�. Millal siis? Selles konks ongi, et unes ei saa ma kunagi, mitte �helgi hetkel olla kindel, et kass on just kass ja ainult kass ( truth , the whole truth and nothing but the truth...), et kass on ka teiselt poolt kass (...so help me God). M�ne jaoks on see v�ga traagiline, m�ne jaoks aga mitte! Ja n��d kui alkoholi umiastav m�ju hakkab kaduma ja "reaalsus" j�lle l�heneb olekski aeg see juttuke l�ppetada. Ehk siis reaalsus on unen�gu ja unen�gu on reaalsus, kuidas keegi t�lgendab!