...............................4 4.4 Jalgade kahjustused............................................4 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED......................5 6.DIABEETILINE JALG.........................................5 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL.........................5 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................6 1.DIABEET Diabeet ehk suhkurtõbi on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. 2.DIABEEDI TÜÜBID 2.1 Esimene tüüp Esimese tüübi diabeet ehk insuliinsõltuv diabeet on tingitud insuliini puudusest. Esineb umbes 10% diabeetikutest. Kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb.
................5 Peakorje tunnusteks on:............................................................................................ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid....................................................................................5 Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid:................................... 5 Agrotehnika................................................................................................................6 Nektari suhkrusisaldus.................................................................................................. 6 Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi:...................................................................6 Tähtsamad meetaimed:............................................................................................. 6 Tähtsamad õietolmutaimed:...................................................................................... 7 Kokkuvõte..................................
Toormaterjal, peamiselt õunad purustatakse püreetaoliseks seguks, mis jäetakse umbes ööpäevaks sooja. Seejärel pressitakse püreest mahl, mida mitu korda filtreeritakse. Et saada tarbijale meelepäraseid maitsevarjundeid, segatakse tööstuslikul tootmisel eri õunasortide mahlu. Siidri toorainele (õunamahlale) esitatakse kindlaid nõudmisi suhkrusisalduse, parkainerohkuse, kiudainekülluse ning orgaaniliste hapete hulga suhtes, sest nendest oleneb oluliselt joogi maitse. Suhkrusisaldus määrab siidri kanguse, sest pärmid kääritavad suhkru alkoholiks. Käärimisel eralduv süsihappegaas lahustub osaliselt joogis. Klassikaline siider laagerdub pärast käärimist tammevaatides, tööstusliku suurtootmise ajastul on hakatud eelistama terastanke. Naturaalne siider on pastöriseerimata jook, millesse ei lisata vett, suhkrut, maitseaineid ega alkoholi. Et siidriõuntes on suhkruid üsna vähe, siis ei ole jook ka käärimisprotsessi lõpul
Kordamisküsimused: suhkruline pooltoode, kreemid 1. Kuidas valmistatakse immutussiirupit? 1:1 Suhkur ja vesi keema, 100-105°C, 5-10 minutit. Keedetakse kaane all, et vesi ära ei aurustuks. Jahutada 20°Cni. 2. Nimeta järgmiste suhkrusiirupite keemistemperatuur ja milline on suhkrusisalduse tunnus proov. · immutussiirup 101,8 °C, suhkrusisaldus 50% · piimasiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69%, veniv, paksem siirup. · sarlottsiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69% · kondenspiimasiirup võikreemile 107,4°C, 75%, keskmine niit · invertsiirup 105,3°C, 70%, peenike niit · trühvlipuru siirup - 117°C, 86-88%, nõrk kuul · munavalgekreemisiirup 118-120°C, 88-89% · sefiir - 120°C, 88-89% · suflee - 120°C, 88-89% · karamell 153-165°C, 96-98% 3. Kuidas valmistatakse toorpumatit ja mis temperatuurini soojendatakse? Puudersuhkrust ja veest. Segatakse kokku tuhksuhkur ja vesi. Soojendatakse 45-50°C. 4
Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Korindid on väikestest tumedatest marjadest valmistatud rosinad. Sultanarosinad on kollased, väga magusad ja õhukese koorega. Tegemist on .viinamarjaga 2. Hakati kultiveerima juba möödunud sajandil ja on Eestis enamtuntud rabas kasvav mari. Kultuurmari on tunduvalt suurem ja mõnevõrra vähem hapu. Üldiselt on aga väga suure happesisaldusega (3%), mistõttu toorelt üksinda
paiku oli see pisut üle poole miljoni tonni aastas, mis teeb vaid 0,5% tsitruseviljade kogutoodangust. Suurim tunade kasvataja on Mehhiko, kust tuleb rohkem toodangut kui kõigist ülejäänud maadest kokku. Ent ka Itaalia, täpsemalt Sitstiilia, toodab ligi 100 000 tooni suureviljalise viigikaktuse marju. Viljade suurus ja kaal on sorditi erinev, ulatudes sajast grammist kahe ja poolesaja grammini. Erinev on ka viljade suhkrusisaldus, mis parimatel sortidel ulatub peaaegu 20%-ni. Üldiselt on marjad üsna seemnerohked, ja et seemned on suured, häirivad need söömisel rohkemal või vähemal määral. Happeid on viljades vähe, vaid 0,03-0,012% ning C-vitamiini 20-30 mg/ 100g. Itaalia sortidel on viljaliha osakaal 60-65% vilja massist, Mehhiko omadel 40-60%. 4 Metskatkused(Hylocereus)
löögisagedus ja löögimaht suurenevad, pulss tõuseb, hingamine sageneb 9. Kuidas mõjutavad adrenaliin, lihaste töö ja vererõhk südame tööd? Adrenaliin valmistab organismi põgenemiseks (hirm), südametöö kiireneb, vererõhk kui on liiga kõrge, siis südametöö aeglasem, kui on liiga madal, siis südametöö kiire, lihaste töö südame löögisagedus kasvab, sest veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima 10. Kirjelda kuidas toimub veresuhkru sisalduse reguleerimine? Suhkrusisaldus madal: kõhunäärme (pankrease) alfa-rakkudes glükogeeni süntees glükagoon vere kaudu maksa aktiveeruvad ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama, vabaneb glükoos - normaliseerub. Suhkrusisaldus kõrge: pankrease beeta-rakkudes vabaneb insuliin aktiveeruvad transpordivalgud lihaste-, maksa- ja rasvkoerakkudes insuliin siseneb rakkudesse aktiveeruvad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks normaliseerub. 11. Kuidas reguleeritakse neerude tööd?
VÄLJA, MISTÕTTU HINGAMINE STABILISEERUB. SÜDAME TÖÖD MÕJUTAVAD VERE GAASIDE SISALDUS, ADRENALIIN , JÄSEMETE LIIGUTAMINE JA VERERÕHK. VERESUHKRU SISALDUS JA REGULATSIOON KÕIGE SUUREM ENERGIAALLIKAS ON GLÜKOOS. KUI VERESUHRKU SISALDUS ON MADAL, AKTIVEERUVAD PANKREASES ALFA-RAKUD NING NEED HAKKAVAD SÜNTEESIMA GLÜKAGOONI. GLÜKAGOON LIIGUB MAKSA, MAKSAS HAKKAVAD TÖÖLE ENSÜÜMID , MIS LAGUNDAVAD MAKSAS SISALDUVA GLÜKOGEENI GLÜKOOSIKS. GLÜKOOS LIIGUB VERRE NING SUHKRUSISALDUS TÕUSEB. KUI VERESUHKRU SISALDUS ON KÕRGE, AKTIVEERUVAD BEETA-RAKUD, MIS VABASTAVAD INSULIINI. INSULIIN AKTIVEERIB LIHAS-, MAKSA- JA RASVARAKKUDE MEMBRAANIDE TRANSPORTVALGUD. GLÜKOOS TRANSPORDITAKSE RAKKU NING SUHKRUSISALDUS LANGEB.
.............................................19 8. Diabeedi diagnoosimine.................................................................................................................20 9. Diabeedi ravivõimalused................................................................................................................21 10. Hüpoglükeemia ja hüperglükeemia..............................................................................................22 10.1 Hüpoglükeemia (vere madal suhkrusisaldus).............................................................................22 10.2 Hüperglükeemia (vere kõrge suhkrusisaldus) ja ketoatsidoos....................................................23 11. Diabeedi hilistüsistused................................................................................................................24 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia)..............................................................................24 11
Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Nii moodustuvadki tigude kodadele aastarõngad, kus talveperioodi märgivad silmapaistvad rõngad.
Nikotiin mõjub neerupealistele, mõjutades tugevalt inimese hormonaalsüsteemi. Toime inimesele (2) Krooniline nikotiinimürgitus avaldub: 1. Veresoone kahjustustena 2. Südametalitluse ja seedehäiretena 3. Köhana Lõppkokkuvõttes tunneb inimene ennast üha väsinumana. Mõju (1) tõuseb südame löögisagedus tekib tubakasõltuvus langeb kopsude töövõime tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb Mõju (2) naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv
X = C · L · 10-3 · 100/d C = glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml): 0,24 L = mahla lahjendustegur: 200/1,5 = 133,3 d = Mahla tihedus (g/cm3): 1 X= 0,24 · 133,3 · 10-3 · 100/1 = 3,2% Tervise Arengu Instituudi kodulehelt leidsin, et keskmiselt on glükoosi sisaldus 100g söödava osa kohta 2,2g, seega glükoosisisaldus 2,2%. Minu leitud glükoosisisaldus on veidi suurem. Kasutatud allikas: Suhkrusisaldus toiduainetes. Tervise Arengu Instituut. http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased- naksid/suhkur-ja-magusained/suhkrusisaldus-toiduainetes
tasemel. Paljud noored kasutavad energiajooke ka töö ajal või õhtuti pidutsema minnes, kuna arvatakse, et joogid annavad juurde energiat. Enamik inimesi ei saa energiajookide tarbimisest enne sportimist mingit kasu. Kuigi on uurimusi, mis viitavad, et kofeiini tarbimine võib parendada sporditulemusi professionaalsel tasandil, võib energiajookide suur kofeiinisisaldus kutsuda esile mitmeid ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Energiajookide suur suhkrusisaldus võib suurendada vee kadu organismist. See muudab ohtlikuks energiajookide tarbimise füüsilise aktiivsuse ajal või selle järel. Energiajookide suure kofeiinisisalduse tõttu on mitme riigi ametkonnad soovitanud nende jookide tarvitamisest hoiduda järgmistel gruppidel:lapsed ja noored, südamehaiged, rasedad (eriti raseduse esimese kolme kuu jooksul), kofeiini suhetes tundlikud inimesed. Arvan, et energiajooke ei ole üldse vaja. Vaevalt, et nad energiat kuskilt juurde
organismi tunnete (hirm, olek. funktsioonidele ehmatus) korral. mitmelaadset toimet. Adrenaliini tootjad. 5. Glükagoon, Kõhunääre Süsivesinikude Kõrge suhkrusisaldus Insuliini insuliin. ainevahetuses organismis. puudumisel osalejad. Nõre tekib diabeet. tootmine seedimiseks. 6. Östrogeen, Sugunäärmed Sugurakkude Kahesoolisus Nt: testosteroon tootmine
● Mahl segatakse kokku lubjalahusega (lubjalahus saadakse lubjakivist) ja jäetaks umbes kuueks tunniks seisma. Seda nimetatakse alkaliseerimisetapiks ● Alkaliseerimisetap kontrollib pH taset ja muudab mahla värvuse pruunist kollaseks ● Järgmisena paigutatakse mahl suurtesse anumatesse ja lastakse settida. See protsess kestab umbes kaks tundi ● Vedelik, mis jääb setetest ülespoole, kogutakse suurtesse anumatesse ning keedetakse läbi. Sellega tõuseb vedeliku suhkrusisaldus viieteist protsendilt kuuekümnele protsendile. Tekib paks suhrumass, kuna suhkur karamellistub ● Nüüd valatakse mikroskoopilised sahharoosi kristallid suhkrumassi (see kuivatab suhrumassi) ning asetatakse kuuma anuma sisse ● Järgmisena lastakse segul kuumas anumas seista ning selle protsessi käigus kuumutatakse vedelik välja. Seejärel hakkavad moodustuma suhrukristallid ● Kristaliseerunust massist eraldatakse mitte kristaliseerunud siirup
· Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub inimesel toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. · Tõuseb vere suhkrusisaldus, neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · Kui naine on rase, siis ta lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnitusjärgselt vaevavad võõrutusnähud. · Naistel võib veel olla enneaegne sünnitus,lapse väike sünnikaal(üks sigarett päevas
2400 mg/l, toiduga saame aga 1,2 kuni 2,3 mg päevas. Miks inimesed tarbivad energiajooke? Energiajooke tarbivad Eestis põhiliselt noored. Neid kasutatakse süsivesikute varu ehk energia suurendamiseks. Paljud noored joovad energiajooke enne spordiüritusi, uskudes, et see annab energiat juurde. Teistsuguse maitse pärast. Energiajoogid ja tervis Enamik inimesi ei saa enne sportimist energiajookidest mingit kasu. Energiajoogi suur suhkrusisaldus võib põhjustada suurt vee kadu organismist, mis muudab selle eriti ohtlikuks kasutades jooki treeningu ajal. Uuringud viitavad, et kofeiini mõju noortele võib põhjustada ärritavust, närvilisust, rahutust. Tauriini tavapäraselt suuremad kogused võivad põhjustada käitumishäireid. Tauriini ja kofeiini tarbimine pärast intensiivset treeningut võib suurendada südame -ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski.
Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs
Enamikul Euroopa riikidel oli 17. sajandil maailma eri paigus kolooniaid, kus need riigid ise enda jaoks suhkruroogu võisid kasvatada. Suhkru ajaloo süngemaks aspektiks on orjade vedamine Aafrikast suhkrurookasvandustesse töötama. Üleminek suhkrupeedile Napoleoni sõdade ajal (18031815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Suhkrupeedi suhkrusisaldus oli sel ajal aga väga madal ning suhkru hinnad tõusid. Pärast Napoleoni sõdu loobusid prantslased kaubateede kontrolli all hoidmisest ning suhkruroog muutus uuesti kättesaadavaks. Suhkrupeedist suhkru tootmine hääbus. Olukord muutus aga taas, kui 19. sajandi keskel kaotati orjapidamine, odav tööjõud kadus ning roosuhkru hind kasvas taas. Selleks ajaks oli suhkrupeeti edasi aretatud ja selle suhkrusisaldus oli jõudnud suhkrurooga samale tasemele.
Enamikul Euroopa riikidel oli 17. sajandil maailma eri paigus kolooniaid, kus need riigid ise enda jaoks suhkruroogu võisid kasvatada. Suhkru ajaloo süngemaks aspektiks on orjade vedamine Aafrikast suhkrurookasvandustesse töötama. Üleminek suhkrupeedile Napoleoni sõdade ajal (1803–1815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Suhkrupeedi suhkrusisaldus oli sel ajal aga väga madal ning suhkru hinnad tõusid. Pärast Napoleoni sõdu loobusid prantslased kaubateede kontrolli all hoidmisest ning suhkruroog muutus uuesti kättesaadavaks. Suhkrupeedist suhkru tootmine hääbus. Olukord muutus aga taas, kui 19. sajandi keskel kaotati orjapidamine, odav tööjõud kadus ning roosuhkru hind kasvas taas. Selleks ajaks oli suhkrupeeti edasi aretatud ja selle suhkrusisaldus oli jõudnud suhkrurooga samale tasemele.
MAIUSTUSED 1. Nimeta 2 Eesti maiustuste tootjat . AS Kalev Chocolate Factory , AS Marmiton 2 . Soovita kliendile tervislikke maiustusi . Põhjenda . Tume sokolaad sisaldab 70-99% kakaosaadusi . Kakao vähendab südamehaiguste riski . 3 . Millised tooted on müügil diabeetikutele ? Mis on nende eripära ? Mõrudad sokolaadid , Neid iseloomustab vähene rasva ning suhkrusisaldus . 4 . Milliste tunnuste järgi saab liigitada karamelle ? karamellipere liigitamine klaaskaramellid ja täidisega karamellid . 5 . Mida kasutatakse marmelaadi tarretamiseks ? Marmelaadi tarretamiseks kasutatakse agarit , pektiini või zelatiini . 6. Nimeta küpsisesorte , mis ei sisalda nisujahu . Bezeeküpsis 7. Millest valmistatakse sefiiri ja milliste tunnuste alusel saab sefiiri liigitada ?
toidupüramiidi tipus ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist. Neid on soovitatav päevas tarbida maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks portsjon annab ca 40 kcal – neist saadav päevane energiakogus ei tohiks ületada 200 kcal). Üks portsjon on näiteks 2 tl suhkrut, mett või moosi, 10–15 g küpsist, 10 g šokolaadi või kompvekke ja 1 dl magusat karastusjooki. Suhkruid saab toidupüramiidi erinevatelt korrustelt. Mahlade, nektarite ja mahlajookide suhkrusisaldus Mahlale, välja arvatud pirni- ja viinamarjamahl, võivad tootjad lisada maitse parandamiseks suhkruid ja suhkrutooteid (kuni 15 g liitri mahla kohta). Mahla, millele on lisatud suhkruid ja suhkrutooteid üle 15 grammi 1 liitri mahla kohta, nimetatakse magustatud mahlaks. Magustatud mahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 100 grammi. Sidrunija laimimahlale ning punase-, valge- ja mustasõstramahlale võib
reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust. Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Hormoonid juhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Aitavad korraldada ainevahetust. Hormoonide puudumine Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid#Ens%C3%BC%C3%B http://www.kehameelekool.ee/pdf/vitamiinide_abc.pdf http://www.kool.ee/
kontsentratsioonivõimega. Nikotiinist on võimalik ka saada mürgitust. Juba 4 mg nikotiini makku sattumisel võib tekkida äge mürgitus. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhuvalu, vererõhu tõus ja siis langus. Kui abi ei saabu krambid ja surm. Esmaabi: anda juua mittegaseeritud vett, kutsuda kiirabi. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: 1) tõuseb südame löögisagedus 2) tekib tubakasõltuvus 3) langeb kopsude töövõime 4) tõuseb vere suhkrusisaldus 5) neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini 6) hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku 7) näljatunne väheneb 8) naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad 9) Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
aastal. Eri otstarbel ja eri paigus kasvatatakse mitmeid sorgo perekonda kuuluvaid liike. Harilikule sorgole lisaks on viljelemisel veel näiteks dzugaraa ehk longus sorgo (Sorghum cernuum), gaoljan ehk hiina sorgo ( Sorghum nervosum), durra ehk aafrika sorgo ( Sorghum durra). Söödaks kasvatatakse peamiselt sudaani sorgot (Sorghum sudanense) ja alepo sorgot (Sorghum halepense). Omaette tähtsus on suhkrusorgol (Sorghum saccharatum), mille kõrte suhkrusisaldus on 12-18% ja mida võib võrrelda suhkrurooga. Kuna suhkrosorgo võib kasvada ka suhteliselt jahedamas kliimas, võiks ta suhkrurooga vägevalt võistelda, kuid sorgo suhkru kristalliseerimiseks pole sobivat lahendust leitud. Nõnda toodetaksegi vaid sorgosiirupit, mida kasutatakse kondiitri- ja kompvekitööstuses. Tuntakse ka luuasorgot ( Sorghum technicum), mille peenikestest nõtketest pööriseharudest valmistatakse harju, käsiluudi, jalamatte.
....................................................................................................................................9 Parkaine- ehk tanniinisisaldus..............................................................................................9 Eelnevast lähtudes saab punased veini jaotada kolme ossa:............................................10 4. 2. VALGETE VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE.........................................................10 Suhkrusisaldus.....................................................................................................................10 Eelnevast lähtudes saab valged veini jaotada kolme ossa................................................11 5. VEINI SERVEERIMISEST...................................................................................................11 Temperatuur ...........................................................................................................................11 6
Cointreau. Apelsinikooreliköör mis põhineb brändil. Valmistaja: Prantsusmaa. Grand Mariner. Apelsiniliköör. Kariibi (Haiti) apelsinide mahl segatakse konjakiga, destilleeritakse , magustatakse. Valmistaja: Prantsusmaa. Ürdi ja maitsetaimede liköörid Maitsestatakse eriliste ürdi või maitsetaimede leotiste ja destillaatidega. Destillaadid annavad aroome , leotised aga kibedat maitset .Tugeva aroomiga ürdilikööride maitset tugevdab suur alkoholide sisaldus ja suhteliselt väike suhkrusisaldus. Maitsetaimede likööre iseloomustab madal alkoholisisaldus ja kõrge suhkrusisaldus. Chartreuse. Siiani teevad seda reaalselt mungad. Maitsestatakse 130 ürdiga, baasiks brändi. Täpne retsept on saladus. Valmistaja: Prantsusmaa. Galliano. Itaalia ürdiliköör, mis baseerub 80 taimel. Täpne retsept on saladus. Drambuie. Soti viskiliköör. Jägermeister. Saksa ürdiliköör. Creme de Menthe. Piparmündiliköör.
Need on ainult osa ohtudest, mis tigusid nende teel saadavad. Kui esimesed kõige ohtlikumad aastad on vastu peetud, läheb pisut lihtsamaks. Toitumine Tigude toiduks kõlbavad nii mitmesugused rohelised taimed, paljud põllu- ja aiataimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal. Suvel ja sügisel lisanduvad menüüsse mitmesugused mahlased viljad. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Vähemal või rohkemal määral on kõik need liigid polüfaagid, näiteks kiritigu ei põlga ära ka raipeid. 5 Teod Aiapidajate õudus unenägu Kuigi teod ja nälkjad on looduslikus aineringes toitainete mulda tagasi viimisel
Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus · langeb kopsude töövõime · tõuseb vere suhkrusisaldus · neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini · hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · näljatunne väheneb Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3...20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Kas keegi jooks vabatahtlikult ära tassitäie pigi? Kahju, kuid nii
Selle tagajärjel võib moodustuda pärmirakkude kogumik ehk koloonia. Kui elutingimused on ebasoodsad, võivad pärmid paljuneda spooride ehk eoste abil. Pärmirakus kujuneb 4 eost, mis on võimelised üle elama ebasooodsad tingimused ning tingimuste paranedes moodustama taas normaalse suurus ja ehitusega pärmirakud. Pärmidel ongi tuntud ainult 2 paljunemisviisi spoorimine ja pungumine Hüpotees Arvan, et soojus ja suhkrusisaldus on suurteks faktoriteks, mis panevad pärmi kerkima. Seega kuumaveevannis ning 5tl suhkru sisaldusega kerkib pärm kõige kõrgemale. Uurides pärmirakkude kohta sain teada , et paljunemiseks on neil tarvis häid kliimatingimusi ning toitaineid. Jään arvamusele, et suhkur varustab pärmi toitainetega ning soojaveevann (suurima temp.) pakub pärmirakkudele vägagi häid tingimusi paljunemiseks. Katsed Töövahendid:
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised
Need rakud jagunevad omakorda kahte gruppi: § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni, § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliini. www.fairview.org/.../content/pancreas.gif PANKREAS e KÕHUNÄÄRE Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi. Sel puhul kaotavad koed võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere suhkrusisaldus kasvab mitmekordseks. Ilmneb tugev janu ja seoses vee rohke tarvitamisega kasvab diurees 6 kuni 10 liitrini ööpäevas. Lihastes ja maksas väheneb järsult glükogeeni hulk, mistõttu töövõime langeb. www.lepoint.fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg NEERUPEALISED q
Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted: * Esmasuriin uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik imendub tagasi verre. Selle eritushulk ööpäevas on 180L * Lõplik (teisene) uriin on see uriin, mis eraldub põie kaudu Selle eritushulk ööpäevas on 11,5L * Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis. * Proteiinuuria uriinis esineb valke, mis on tavaliste proovidega leitavad * Nüktuuria sagedane põietühjendus öösel * Polüuuria liigkusesus * Oliguuria vähekusesus * Anuuria kuseerituse puudumine Tunnidiurees täiskasvanul on .50100ml Tunnidiurees väikelapsel on 10ml 4
seadme abil), vees toimib janu kustutava toimega. Milliseid terviseriske põhjustab? § Tekitab gaase, kui seda on joogis väga palju, võib tekitada mürgisust. Õhk, mille koostises on 1% süsihappegaasi, võib teha mõned inimesed uimaseks, 710% kontsentratsioon põhjustab peapööritust, peavalu, nägemis- ja kuulmishäireid ning mõne minuti kuni tunni jooksul teadvusekaotust. Karamell Mida teame? § Magus, tehakse komme, suur suhkrusisaldus, võib lõhkuda hambaid. Otstarve joogis? Annab Cocale värvi ja magusa maitse. Milliseid terviseriske põhjustab? § Võib avaldada mõju lapse aktiivsusele ja tähelepanuvõimele. Vesi Mida teame? § Väga hea janu kustutaja, võid saada kasulikke mineraalaineid, jahutav, loodusest võib igal pool leida. Otstarve joogis? § Keha saab piisavalt vett, Coca colas on 89% vett, seega on
ohtlikke jääkaineid. Kõrgesti hinnatud on ka kartulis leiduvad taimsed valgud, mitmed mineraalained ja vitamiinid. Meie kliimas saab just kartulist suurema osa vajalikust C-vitamiinist, mis teadupärast säilib kõige paremini koorega keedetud või küpsetatud kartulites. -Porgand on magusa maitsega ja väga maitsev ka toorelt. Porgandil on väga tähtis koht B-rühma ja E-vitamiini allikana. Porgandi suhkrusisaldus on 6-8% . -Sibul sisaldab endas kaaliumi, vitamiini C ja B6, foolhapet. Harilikul sibulal on väga palju erinevaid sorte. -Õli on rasv aine milles praetakse toite . -Küüslauk sisaldab süsivesikuid, C-vitamiini, eeterlike õlisid ja fütontsiide. -Must pipar on maailma populaarseim ja levinuim maitseaine, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks". Kasutatakse liha-, kala-, taime- ja munatoitudes. Hea lauamaitseaine. Sobib kasutada ka salatite ja magustoitude maitsestamiseks.
valgete seenekübarate rivi KASUTUSALAD vahtra õied on meerikkad, neist toituvad paljud putukad vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett varakevadel, enne pungade puhkemist, annab vaher mahla mahlajooks algab juba märtsis, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud vahtramahl on märksa magusam kasemahlast, suhkrusisaldus on 1232 lehti saab kasutada söödaks ja allapanuks KASUTAMINE HALJASTUSES vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad vanadel puudel kergesti tüveharud, kui need kukuvad tänavale, siis võivad need segada liiklust vaher on kiire kasvuga, kena ja külmakindel puu, mida on ilupuuna kasvatatud juba sajandeid
Seega kahvatu ja õrna koorikuga leival/saial ei olehead maitset ja need tahkuvad kiiremini. · 100-115 kraadi juures tärklisest amülaasi ja kuumuse toimel moodustuvad dekstriinid,mis temperatuuritõustes pruunistuvad. · 140-150 kraadi juures koorikus olevad suhkrud hakkavad karamellistuma,mis temperatuuri tõustes pruunistuvad · 200 kraadi juures hakkab pealispind söestuma ( mida suurem on suhkrusisaldus,seda madalamal temperatuuril see algab.) 3) sisu moodustumine: · Tärklise kliisterdumine ja valkude kalgendumine.Nii muutubki taigen leivaks-saia · ks. · 40 kraadi juures hakkavad tärkliseterad intensiivselt paisuma ja temperatuuri tõustes tärkliseterad lõhkevad · Tärklis vajab täielikuks kliisterdumiseks 2 - 3 korda rohkem vett,võrreldes taigna veesisaldusega .See tähendab,et tärklise kliisterdumine toimub mitteküllaldases niiskuse
savikannudest müüdi. Viiekümnendatel aastatel tähistas veini " vabakslaskmise" päev hetke, mil võis uut veini müüma ja jooma hakata. Tookord oli selleks päevaks 15. November. 1985.aastal tõsteti see veinipüha nädalavahetuse algusesse ning hakati sõlmima kokkuleppeid, mis ei lubanud noort veini avada enne kui novembrikuu kolmanda neljapäeva südaööl. Beaujolais Noveau on noor vein, mille käärimine on lõppenud ning mille suhkrusisaldus on vähem kui 2 grammi, happesisaldus alla 5 grammi liitri kohta. Kuna veinivirdest eemaldatakse pressimise käigus parkained, mida tavaliselt punane vein sisaldab, muutub noor vein erakordselt kergeks ja puuviljaliseks. Asjatundjad soovitavad just valge veini austajatel Beaujolais Noveau'd proovida. Kui veini "vabakslaskmise" päevast peab täpselt kinni pidama, siis veini müügiaja suhtes nii rangeid piiranguid ei ole, kuna noort veini võib säilitada vähemalt aasta
Hemofiilia kerget vormi võib ravida krüopretsipitaadi või desmopressiiniga. Suhkurtõbi Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet on krooniline hüperglükeemiaga iseloomustuv ainevahetushaigus, mis põhineb puudust ning mis haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ning närvisüsteemi.Suhkruhaiguse puhul on tegemist süsivesikute häiretega ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ning vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu. Tekkepõhjused: Suhkurtõvel on erinevaid põhjusi, millest üks on kõhunäärme alatalitlus, mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismis energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Ravi:
Koorest pressitakse sidruniõli. (1000 sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. ) See on helekollane kibeda maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse: - kosmeetikatööstuses, - alkohoolsete jookide lisandina. 48.Suurimad aprikoosi tootjad maailmas. Türgi, Iraan, Pakistan 49. Toiteelementide ja vitamiinide sisaldus aprikoosides. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade suhkrusisaldus väga erinev, kõikudes 420 % vahel. Euroopas kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6-12 %. Pektiinaineid leidub viljas 0,11,1%. Kaalium, fofor, kaltsium 50. Suurimad virsikutootjad maailmas. Hiina, Itaalia, USA 51.Virsik on tooraineks millistele toiduainetetööstuse saadustele? 52.Granaatõuna kasutamisvõimalusi. Seemneid süüakse enamasti värskena. Seemnetega kaunistatakse ja maitsestatakse:
Viimane on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Ta sisaldab peamiselt vees lahustunud roosuhkrut, puuviljasuhkrut, viinamarjasuhkrut, vähesel määral valke, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, dekstriine ja eeterlikke õlisid. Erinevate taimede nektari keemilisest koostisest sõltub suurel määral ka mee keemiline koostis. Optimaalseks nektari suhkrusisalduseks loetakse 50-56 %, sest siis koguvad mesilased seda kõige meelsamini. Kui aga nektari suhkrusisaldus tõuseb üle 75 %, ei saa mesilased seda suure viskoossuse tõttu kätte. (Rohtla, 2001) Väga oluliselt mõjutab nektarieritust õhutemperatuur. Kõige paremini eritavad õied nektarit soojadel päikesepaistelistel päevadel, kui õhus on soojust üle 16°C. Samas on ka taimi, kes eritavad nektarit tunduvalt madalamatel kraadidel, näiteks näsiniinel hakkab nektarieritus juba 4°C juures. Temperatuuri tõusuga nektarieritus suureneb, kuid ülemäärane soojus
insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. Rakvere Ametikool 2. Mis on diabeet? Diabeet ehk suhkurtõbi (inimkeeli ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu, kehakaalu langus ja korduvad põletikud) kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel. Eestis on u. 38000 diabeetikut ja u. 10000 diagnoosimata. Eristatakse 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti.
rafineeritud suhkru ja tärklise tarbimise seost diabeediga. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WTO) teatel on teist tüüpi diabeet võtnud suure suhkrutarbimisega riikides epideemilise ulatuse. Seda tüüpi diabeeti ei põhjusta mitte pankrease alatalitlus, vaid keha suutmatus insuliini toota. Me oleme end sisuliselt surnuks suhkurdanud, kannatame närvivalude all. Töödeldud suhkur pärsib samuti keha immuunsüsteemi. Mõni minut pärast suhkru seedimist tõuseb vere suhkrusisaldus. Tasakaalu säilitamiseks teeb keha kõik, et seda taset alla saada. Kui keha talitlused on intensiivselt ametis ühe protsessiga, kannatavad teised. Näiteks kui pankreas toodab insuliini, ei tooda ta ensüüme, mis on vajalikud võitluseks vähktõve vastu. Just seepärast on mõõdukus väga oluline, kuna muidu paisatakse segi keha tasakaal. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida immuunsüsteemi kuueks tunniks
juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. - tõuseb südame löögisagedus - tekib tubakasõltuvus - langeb kopsude töövõime - tõuseb vere suhkrusisaldus - neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku - näljatunne väheneb - naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad - lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
ning erinevaid interneti allikaid 3 MIS ON DIABEET ? Diabeet ehk suhkrutõbi ( argikeeles suhkrutõbi ) on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeedile on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Kuna insuliin ei saa tööga korralikult hakkama või ei ole seda piisavalt, ei saa rakud suhkrut kasutada ja seetõttu koguneb seda liiga palju verre. Diabeedi diagnoosimine põhineb sümptomitel ( suurenenud uriinieritus, janu , kehakaalu langus, korduvad põletikud) ja vere suhkursisalduse määramisel sõrmeotsa-
● suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk ● lastel suureneb allergiate tekkimise risk ● ägenevad astma, allergilised reaktsioonid Aktiivse suitsetamise tagajärjel: ● naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad ● tõuseb südame löögisagedus ● tekib tubakasõltuvus ● näljatunne väheneb ● langeb kopsude töövõime ● tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku ● lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. ● Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
Küsimused raku koostise kontrolltööks II Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. Vitamiinid jagunevad rasv lahustavateks (AED) ja vesi lahustuvateks. (BC) 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? Hüpervitaminoos - tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne) Avitaminoos - kujuneb ühe konkreetse vitamiini defitsiidi korral. 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. Vitamiinid on keerulise ehitusega. Inimene saab vitamiine peamiselt toiduga. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? Skorbuut C vitamiini puudus. Rahhiit D vitamiini puudus. Beri- beri - B vitamiini puudus. 5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. A vitamiini saame : Kalamaksaõl...
*Sarnaneb eelmisega *Puuviljad ja marjad ei ole katki keenud, säilitavad oma kuju, ühtlaselt jaotunud zelees Povidlo *Ühtlase konsistentsiga *Ei tohi esineda seemneid ega kooreosakesi *Seemneviljalistest paksema konsistentsiga *Suhkrusisaldus väiksem eelmistest Marjad suhkrus *Marjad keedetakse siirupis, puistatakse üle suhkruga, kavatatakse Zelee *Puuvilja-marjamahla keetmisel suhkruga, lisada võib pektiini, agarit Sukaad *Puuviljadest ja tsitruseliste koortest Marmelaad
- puuviljad, marjad säilitavad kuju - on ühtlaselt jaotunud siirupis · dzemm - määret meenutav zeleetaoline konsistents - koosneb katkikeenud puuviljadest ja marjadest · konfitüür - zeleetaoline konsistents - - marjad ja puuviljad säilitavad kuju · povidlo - ühtlane konsistents, ei tohi olla seemneid - seemneviljalistest paks, tihe - luuviljalistest pehmema konsistentsiga - maitselt hapukas-magus, suhkrusisaldus eelmistest natuke madalam · puuviljad-marjad suhkrus · zelee - läbipaistev, sülditaoline mass · sukaad - tsitruseliste koortest ja puuviljadest - koored keedetakse, hoitakse tugevas suhkrulahuses - kuivatatakse, iseloomuliku suhkruläikega · marmelaad Olenevalt toorainest ja valmistuse viisidest liigitatakse puuvilja-marja; zelee- ja vedrumarmelaad(kummikommid) Puuvilja-marjamarmelaad saadakse puuvilja-marjapüree keetmisel suhkru ja tärklisesiirupiga
külastamisest.Suurte vaarikamassiivide läheduses võib tugev mesilaspere koguda 3-4kg päevas.Vaarikamesi on hele,peaaegu värvitu,vaevumärgatava roheka varjundi ning meeldiva maitssega. Harilik pärn Pärnaliste sugukonda kuuluv kuni 35 m kõrguseks kasvav puu.Lai võsa on munajas ja rohkesti harunev.Õitseb juulikuu keskel,tavaliselt 10-20. Juunini.Õisik püstine, 3-11-õieline ebasarikas.Üks õis eritab 0,73-3,11 mg nektarit,mille suhkrusisaldus saavutab 54%.Kui arvestada,et 115 cm tüve läbimõõduga pärnal leidub keskmiselt 1 200 000 õit,saavutab ühe puu meeproduktiivsus peaaegu 3kg.Hektari kohta seega keskmiselt 200-300kg. Raps Eestis kasvatatakse nii tali-kui suvirapsi.Kõik on üksteisele sarnased ristõielised kultuurid.Nii õitseb taliraps peamiselt juuni ja suviraps kuu aega hiljem.Taliraps on 1-1,5 m kõrguste tugevasti hargnenud vartega õlikultuur.Õitsema hakkab juuni algul,kusjuures ühe õisiku
annaabi.ee 
