Diabeet ehk suhkruhaigus (0)

Rakvere Ametikool
Diabeet ehk suhkruhaigus .
Referaat
Koostas: Merle Kaasik
MT-12
SISUKORD
1.Diabeedi ajalugu. 3
Diabeeti tunti juba antiikajal. Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. 3
Revolutsioonilise avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best . Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus. 3
Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. 3
Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. 3
2.Mis on diabeet? 4
Diabeet ehk suhkurtõbi (inimkeeli ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist 4
mõlemast. 4
Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu, kehakaalu langus ja korduvad põletikud) kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel. Eestis on u. 38000 diabeetikut ja u. 10000 diagnoosimata. 4
4
Eristatakse 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. 4
Diagnoosimine 5
Veresuhkur söömata 5
Veresuhkur peale sööki 5
Normaalne 5
≤ 6,0 mmol/l 5
Glükoosi taluvuse häire (IGT) 5
7,8-11,0 mmol/l 5
Diabeet 5
≥ 7,0 mmol/l 5
≥ 11,1 mmol/l 5
5
2.2 Diabeedi riskitegurid : 6
Pärilikkus – diabeet vanemail või õdedel ja vendadel 6
Ülekaalulisus ja kõhukus 6
Abdominaalset tüüpi rasvumine (vööpiirkonna rasvaladestumine vööümbermõõt ≥ 102 cm meestel ja ≥ 88 cm naistel) 6
Rasedusaegne diabeet 6
Mõned ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid) 6
2.3Suhkruhaiguse tüübid: 6
I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* 6
II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* 6
teised tüübid (nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) 6
rasedusaegne diabeet 6
3.Mis on insuliin ? 7
Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß- rakud . Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas ). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. 7
Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. 7
7
4.Pärislikkus 8
Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni. Ühemunakaksikutel haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35-50 %-l juhtudest ka teine. 8
Pärilikkus on suures osas määratud geenidega , milles sisalduva pärilikkusaine põhjal tekkivad valgud seovad rakkudes organismile potentsiaalselt ohtlike võõrorganismide ja –ainete ( viirused , bakterid , mürgid) osi ja esitavad neid immuunsüsteemile. Vastavaid geene nimetatakse suureks koesobivuskompleksiks ja valke inimese leukotsüütide antigeenideks. Immuunsüsteem tunneb võõrained ära ja asub neid hävitama vaid siis, kui nad esitatakse immuunsüsteemi rakkudele koos HLA-valkudega. 8
I tüüpi diabeedi puhul on leitud, et teatud MHC-geenide variandid tõstavad diabeeti haigestumise riski. Näiteks on enamusel (95 %-l valgesse rassi kuuluvatest diabeetikutest) olemas geenivariant HLA-DR3 või HLA-DR4. Mittediabeetikutel leitakse neid geenivariante vaid 50 %-l. Seega on ilmne, et HLA-DR3 ja –DR4 tõstavad diabeediriski. Mõned valgud, mida HLA-süsteem I tüüpi diabeedi puhul immuunsüsteemile esitab, on teada (nt. seesama insuliin). Samas on selgusetu, miks ja kuidas immuunsüsteem aktiveerub ning organismi enda kudet hävitama asub. On alust arvata, et protsessi käivitav faktor pärineb väliskeskkonnast. 8
5.Haiguse kulg 9
Tihti peetakse 2. tüübi diabeeti 1. tüübi diabeedist kergemaks. Haigus algab sageli märkamatult, tema areng on aeglane. Veresuhkru kõrgenemine toimub vähehaaval ning organism kohaneb normist kõrgema veresuhkruga. Diabeedile iseloomulikud kaebused nagu janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad puududa või on vähesed. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja ei mäletatagi, kuidas end tervena tunti. Paljudel juhtudel avastatakse veresuhkru taseme tõus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Ravimata ja ka halvasti ravitud 2. tüübi diabeet võib aga mõjuda salakavalt kogu organismile ja põhjustada diabeedi hilistüsistusi (silma, neeru, südame-veresoonkonna ja närvikahjustusi). 9
2. tüübi diabeedi ravi eesmärgiks on haigussümptomite likvideerimine ja veresuhkru taseme hoidmine normis. 9
Diabeetiku enesekontrollil on väga tähtis roll suhkruhaige eluviisis. 9
6.I tüübi diabeet. 10
I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit naha alla süstima. 10
Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud, kõige kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas. 10
6.1 I tüübi sümptomid: 10
uriini hulga suurenemine 10
janu 10
söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. 10
Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida: 10
Isutus 10
Iiveldus 10
Oksendamine 10
üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. 10
Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugele arenenud staadiumis ketokehade (rasvade lagunemise produktid ) poolt. 10
7.II tüübi diabeet 11
2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. 11
Esmane ravi on dieet , kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine . Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin. Sageli on vaja raviskeemi lisada ka vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid, et vähendada tüsistuste riski. 11
7.1 2 peamist põhjust diabeedi tekkeks : 11
• pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini 11
• pankreas toodab küll insuliini, kuid organismi rakud ei kasuta insuliini korrapäraselt. Seda nimetatakse ” insuliinresistentsuseks”. Organismi rakud kaotavad tundlikkuse normaalse insuliini taseme suhtes. See tähendab, et organism vajab rohkem insuliini, et hoida veresuhkur kontrolli all. 11
7.2 II tüüpi diabeedi riskifaktorid : 11
• Vanus üle 40 eluaasta 11
• Diabeedi esinemine perekonnas 11
• Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine 11
• Eelnenud veresuhkru omastamise häire 11
• Kõrgenenud vererõhk 11
• Kõrgenenud kolesterool 11
• Eelnevad südame- ja veresoonte haigused 11
• Naistel rasedusaegne diabeet 12
7.3 II tüübi sümptomid: 12
Suukuivus 12
Janu 12
Väsimus 12
Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga. Seetõttu on soovitav alates 45. –ndast eluaastast mõõta oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui teil esinevad ka riskifaktorid, kui teil aga puudub eelnev risk, siis soovitatakse veresuhkrut kontrollida iga 3 aasta järel. 12
2. tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada 12
Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal , vähene stress ning õige toidurežiim. 12
8.KASUTATUD KIRJANDUS: 13
1. http://www.diabetes.ee/ 13
2. http://www.diabeet.ee/ 13

Diabeedi ajalugu.
Diabeeti tunti juba antiikajal. Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud.
Revolutsioonilise avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus.
Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia.
Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini.

Mis on diabeet?
Diabeet ehk suhkurtõbi (inimkeeli ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist
mõlemast.
Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu, kehakaalu langus ja korduvad põletikud) kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel. Eestis on u. 38000 diabeetikut ja u. 10000 diagnoosimata.
Eristatakse 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti.
Diagnoosimine
Veresuhkur söömata
Veresuhkur peale sööki
Normaalne
≤ 6,0 mmol/l
Glükoosi taluvuse häire (IGT)
7,8-11,0 mmol/l
Diabeet
≥ 7,0 mmol/l
≥ 11,1 mmol/l
2.2 Diabeedi riskitegurid:

• Pärilikkus – diabeet vanemail või õdedel ja vendadel
  
• Ülekaalulisus ja kõhukus
  
• Abdominaalset tüüpi rasvumine (vööpiirkonna rasvaladestumine vööümbermõõt ≥ 102 cm meestel ja ≥ 88 cm naistel)
  
• Rasedusaegne diabeet
  
• Mõned ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid)
  

Suhkruhaiguse tüübid:

• I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)*
  
• II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)*
  
• teised tüübid (nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel)
  
• rasedusaegne diabeet
  

Mis on insuliin?
Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks.
Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l.

Pärislikkus
Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni. Ühemunakaksikutel haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35-50 %-l juhtudest ka teine.
Pärilikkus on suures osas määratud geenidega, milles sisalduva pärilikkusaine põhjal tekkivad valgud seovad rakkudes organismile potentsiaalselt ohtlike võõrorganismide ja –ainete (viirused, bakterid, mürgid) osi ja esitavad neid immuunsüsteemile. Vastavaid geene nimetatakse suureks koesobivuskompleksiks ja valke inimese leukotsüütide antigeenideks. Immuunsüsteem tunneb võõrained ära ja asub neid hävitama vaid siis, kui nad esitatakse immuunsüsteemi rakkudele koos HLA-valkudega.
I tüüpi diabeedi puhul on leitud, et teatud MHC-geenide variandid tõstavad diabeeti haigestumise riski. Näiteks on enamusel (95 %-l valgesse rassi kuuluvatest diabeetikutest) olemas geenivariant HLA-DR3 või HLA-DR4. Mittediabeetikutel leitakse neid geenivariante vaid 50 %-l. Seega on ilmne, et HLA-DR3 ja –DR4 tõstavad diabeediriski. Mõned valgud, mida HLA-süsteem I tüüpi diabeedi puhul immuunsüsteemile esitab, on teada (nt. seesama insuliin). Samas on selgusetu, miks ja kuidas immuunsüsteem aktiveerub ning organismi enda kudet hävitama asub. On alust arvata, et protsessi käivitav faktor pärineb väliskeskkonnast.

Haiguse kulg
Tihti peetakse 2. tüübi diabeeti 1. tüübi diabeedist kergemaks. Haigus algab sageli märkamatult, tema areng on aeglane. Veresuhkru kõrgenemine toimub vähehaaval ning organism kohaneb normist kõrgema veresuhkruga. Diabeedile iseloomulikud kaebused nagu janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad puududa või on vähesed. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja ei mäletatagi, kuidas end tervena tunti. Paljudel juhtudel avastatakse veresuhkru taseme tõus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Ravimata ja ka halvasti ravitud 2. tüübi diabeet võib aga mõjuda salakavalt kogu organismile ja põhjustada diabeedi hilistüsistusi (silma, neeru, südame-veresoonkonna ja närvikahjustusi).
2. tüübi diabeedi ravi eesmärgiks on haigussümptomite likvideerimine ja veresuhkru taseme hoidmine normis.
Diabeetiku enesekontrollil on väga tähtis roll suhkruhaige eluviisis.

I tüübi diabeet.
I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit naha alla süstima.
Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud, kõige kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas.
6.1 I tüübi sümptomid:

• uriini hulga suurenemine
  
• janu
  
• söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus.
  

Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida:

• Isutus
  
• Iiveldus
  
• Oksendamine
  
• üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired.
  

Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugele arenenud staadiumis ketokehade (rasvade lagunemise produktid) poolt.

II tüübi diabeet
2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas.
Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin. Sageli on vaja raviskeemi lisada ka vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid, et vähendada tüsistuste riski.
7.1 2 peamist põhjust diabeedi tekkeks :
• pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini
• pankreas toodab küll insuliini, kuid organismi rakud ei kasuta insuliini korrapäraselt. Seda nimetatakse ” insuliinresistentsuseks”. Organismi rakud kaotavad tundlikkuse normaalse insuliini taseme suhtes. See tähendab, et organism vajab rohkem insuliini, et hoida veresuhkur kontrolli all.
7.2 II tüüpi diabeedi riskifaktorid:
• Vanus üle 40 eluaasta
• Diabeedi esinemine perekonnas
• Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine
• Eelnenud veresuhkru omastamise häire
• Kõrgenenud vererõhk
• Kõrgenenud kolesterool
• Eelnevad südame- ja veresoonte haigused
• Naistel rasedusaegne diabeet
7.3 II tüübi sümptomid:

• Suukuivus
  
• Janu
  
• Väsimus
  

Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga. Seetõttu on soovitav alates 45. –ndast eluaastast mõõta oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui teil esinevad ka riskifaktorid, kui teil aga puudub eelnev risk, siis soovitatakse veresuhkrut kontrollida iga 3 aasta järel.
2. tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada
Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidurežiim.

KASUTATUD KIRJANDUS:

http://www.diabetes.ee/

http://www.diabeet.ee/
13