Tigu - referaat (3)

Tigu
Referaat
Juhendaja :
2006/2007 õ-a
SISUKORD
Tigude ehitus……………………………………3
Eluviis…………………………………………..4
Sigimine ja Areng………………………………5
Toitumine……………………………………….5
Teod – aiapidajate õudus unenägu……………...6
Kasutatud kirjandus……………………………..7
Tigude ehitus
Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine . Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. 
Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. 
Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel.
Toitumiseks on tigudel hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. 
Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal.
Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad.
Eluviis
Kevadel ilmade soojenedes – aprilli lõpus või mai alguses – poevad talvitunud teod pehmest pinnasest välja ja hakkavad aktiivselt kõdus, taimedel ja sageli ka puudel tegutsema. Kiiresti püütakse oma talvest kurnatud keha kõige suupärasega kosutada.
Teod söövad paljusid põllu- ja aiataimi ning vilju , ei põlga ka surnud taimset materjali, seeni, surnud loomi jne. Teod on peamiselt öised rändurid ja nende pahateod avastame hommikul . Nad ise on selleks ajaks taimedelt lahkunud ja peitunud varjepaikadesse. Süüdlase reedavad taimedele jäänud limased jäljed. Pilves ja vihmase ilmaga, aga ei vaevugi ta taimedelt lahkuma ja nii võib kahjutekitajaid üsna lihtsalt märgata.
Euroopa kõige suurema kojaga tigu on Viinamäetigu.
Sigimine ja Areng
Kevadel on pulmade aeg, mil kahesoolised teod pärast pikka armumängu vastastikku spermapakikesi vahetavad, et seejärel emakohustusi täitma asuda . Kevadest sügiseni poetatakse aeg-ajalt mõned munaportsjonid varjulistesse ja niisketesse paikadesse (pinnase uuretesse, maas vedelevate roigaste ja sambla alla), kus neist 3–6 nädala jooksul koorub noor põlvkond tigusid. Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemad ongi munad, need võivad läbi kuivada, neid hävitavad röövtoidulised putukad, linnud jne.
Noortel on ees ohurikas tee ja täiskasvanuikka jõuab neist vaevalt 5%, sageli tunduvalt vähem. Osa hukkub liigse kuivuse tõttu, osa langeb lindude, siilide, nirkide, karihiirte, kärbsevastsete ja jaanimardika vastsete saagiks . Esimese talvitumise järel võib neile saatuslikuks saada talvituspaigast välja meelitanud soojalainele järgnev pakaseline ilm. Need on ainult osa ohtudest, mis tigusid nende teel saadavad . Kui esimesed kõige ohtlikumad aastad on vastu peetud, läheb pisut lihtsamaks.
Toitumine
Tigude toiduks kõlbavad nii mitmesugused rohelised taimed, paljud põllu- ja aiataimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal. Suvel ja sügisel lisanduvad menüüsse mitmesugused mahlased viljad . Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Vähemal või rohkemal määral on kõik need liigid polüfaagid, näiteks kiritigu ei põlga ära ka raipeid.
Teod – Aiapidajate õudus unenägu
Kuigi teod ja nälkjad on looduslikus aineringes toitainete mulda tagasi viimisel olulisel kohal, puutuvad aiapidajad kokku peamiselt nende elutegevuse negatiivsemaid emotsioone tekitava küljega. Isegi kõige suurem loodusesõber ei saa rahulikult vaadata, kuidas tema lilled, maasikad ning marjapõõsad kõhtjalgsete roaks langevad.
Tigude tõrjumine kemikaalide abil on kogu aia elustiku, kuid ka väikelaste ning lemmikloomade jaoks ohtlik ettevõtmine. Metaldehüüdi sisaldavad teotõrjegraanulid on inimeste ja loomade jaoks mürgised otsesel allaneelamisel ning mürgitusnähtusid lindudel ja loomadel tekitavad ka tõrje tagajärjel liikumatult lebama jäävad ning surnud teod ning nälkjad. Seetõttu on mõistlik kasutada loodussõbralikumaid vahendeid, mis on limuste arvukuse vaoshoidmiseks samuti tõhusad.
Kasutatud kirjandus
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9709/teod.html
http://aiandus.ee/art_loe.php?id=9
Loomade elu: selgrootud 2
7