Nikotiin ja tõrv (0)

Nikotiin

Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele.
Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3…1,5 mg nikotiini.
Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse.
Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine.
Nikotiinist 15…20 % imendub suus ja 80…85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt:

• tõuseb südame löögisagedus
  

• tekib tubakasõltuvus
  

• langeb kopsude töövõime
  

• tõuseb vere suhkrusisaldus
  

• neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini
  

• hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
  

• näljatunne väheneb
  

Tõrv

Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3…20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi . Kas keegi jooks vabatahtlikult ära tassitäie pigi? Kahju, kuid nii ligikaudu kolmandik eestlastest teeb.
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse hoopis kergemini ( bronhiit , kopsupuhitus, kopsutuberkuloos , kopsupõletik).
Suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks - kõikjal on mürgine tõrv.
Tõrva- ja nikotiinisisaldus erinevates sigarettides
Siin tabelis on toodud mitmete Eestis müüdavate sigarettide tõrva- ja nikotiinisisaldus milligrammides ühe sigareti kohta. Enamikes Euroopa Liidu maades ei tohi alates 1997. aastast müüa sigarette, mille tõrvasisaldus on üle 12 mg sigareti kohta.
sigaretimark
tõrv
nikotiin
sigaretimark
tõrv
nikotiin
Barclay (Menthol)
5,0
0,5
Marlboro Light
8,0
0,6
Blend (Menthol)
10,0
1,1
More
14,0
1,0
Bond
15,0
1,1
North State (oranz)
15,0
1,2
Bond Light
11,0
0,8
North State (punane)
14,0
1,2
Camel
15,0
1,1
North State (sinine)
9,0
0,7
Camel Light
9,0
0,8
Prince
15,0
1,3
Downtown Light
3,0
0,3
Prince Light
9,0
0,8
Form
8,0
0,7
Quattro
15,0
1,0
Kent
10,0
0,9
Red & White
15,0
1,1
Kent Light
6,0
0,5
Royal Extra
20,0
1,7
L&M
14,0
1,0
Royal Menthol
17,0
1,5
L&M Light
8,0
0,6
Rumba
17,0
1,5
Leek Original
17,0
1,5
Rumba Light
12,0
1,2
Lucky Strike Light
11,0
1,0
Trend Menthol (punane)
12,0
1,7
Magna
15,0
1,0
Trend (sinine)
7,0
0,6
Marlboro (Menthol)
14,0
1,0
Winston
15,0
1,1
Vähitekitaja
Tubakasuits võib põhimõtteliselt põhjustada nii hea- kui pahaloomulisi kasvajaid. Seejuures võib vähktõbi tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: võib tekkida huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus.