Inimese homöostaas. Koed ja rakud. (0)

1. Raku ehituse seos funktsiooniga
a) närvirakk e neuron – lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke ( neuriit ) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale
b) lihaskoe rakk – funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini
c) epiteelkoe rakk – rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega
d) luukoe rakk – jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes
2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps.
Sünaps – neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele
Närviimpluss saabub – mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu – mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga – ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi – mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad.
3. Sidekoe, lihaskoe liigid.
Sidekoe liigid: kohev sidekude (ül siduda ja täita, hoida elundeid paigal), rasvkude (varuainete kogumine, tagab naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B) ja kehavõõraste ainete säilitamine), fibrillaarne sidekude (hoida koos luid , kinnitab lihaseid luude külge, moodustab painduvaid ja säilivaid struktuure), kõhrkude (moodustab sisetoed (kõrvad), vähendab hõõrdumist luude vahel), luukude (jäik sidekude, sisaldab kaltsiumi- ja fosforisoolasid, moodustab siseskeleti), vesi (vedel sidekude, vereplasma , rakuvaheaine, toidu- ja O2, CO2,,jääkainete, hormoonide transport, temperatuuri reguleerimine, immuunsuse tagamine (antikehad))
Lihaskoe liigid: sile lihaskude (1 tuum, aeglane, kokkutõmbed ei allu tahtele, reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt, moodustavad nt siseelundkonna lihaseid), vöötlihaskude (koosneb lihaskiududest, pikad ja paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu)
4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone:
antidiureetiline hormoon – hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon )
kasvuhormoon – hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses
türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma)
insuliin – pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset)
glükagoon – pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset)
adrenaliin – neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni , ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust , tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes ja annab organismile energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral))
östrogeen – sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist)
testosteroon - sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist)
5. Võrdle humoraalset ja neuraalset regulatsiooni.
Need regulatsioonid aitavad homöostaasi hoida
Humoraalne regulatsioon
Neuraalne regulatsioon
Toimub hormoonide vahendusel
Toimub närvisüsteemi vahendusel
Põhineb endokriin - ehk sisenõrenäärmete tööl
Põhineb kesknärvisüsteemi ja perifeerilise närvisüsteemi tööl
Aeglane
Kiire
Ebatäpne
Täpne
Signaallaine terves organismis
Signaal jõuab sihtkohta
6. Millised protsessid toimuvad inimeses positiivse tagasiside meetodil? Kirjelda neid. Milles seisneb sealjuures positiivne tagasiside?
Positiivse tagasiside meetod: kui organismis toimub kõrvalekalle, siis seda tugevdatakse, et see lõppeks, toimuks kiiresti, nt oksendamine (uus okserefleks on järgmise alguseks), vere hüübimine, sünnitamine.
7. Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet.
Ärritav info – regulatsioon – surutakse alla. Nt hingamise ja vereringe regulatsioon.
8. Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon?
Vere CO2 sisaldus tõuseb – pH väheneb – info vegetatiivsesse närvisüsteemi, O2 puudus – südame löögisagedus ja löögimaht suurenevad, pulss tõuseb, hingamine sageneb
9. Kuidas mõjutavad adrenaliin, lihaste töö ja vererõhk südame tööd?
Adrenaliin – valmistab organismi põgenemiseks (hirm), südametöö kiireneb , vererõhk – kui on liiga kõrge, siis südametöö aeglasem , kui on liiga madal, siis südametöö kiire, lihaste töö – südame löögisagedus kasvab, sest veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima
10. Kirjelda kuidas toimub veresuhkru sisalduse reguleerimine?
Suhkrusisaldus madal: kõhunäärme ( pankrease ) alfa-rakkudes glükogeeni süntees – glükagoon vere kaudu maksa – aktiveeruvad ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama, vabaneb glükoos - normaliseerub. Suhkrusisaldus kõrge: pankrease beeta-rakkudes vabaneb insuliin – aktiveeruvad transpordivalgud lihaste-, maksa- ja rasvkoerakkudes – insuliin siseneb rakkudesse – aktiveeruvad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks – normaliseerub.
11. Kuidas reguleeritakse neerude tööd?
Reguleerimine käib negatiivse tagasiside meetodil. (hüpotaalamus)
Kui vere osmootne rõhk tõuseb: veekadu liiga suur, tekib janutunne, käbikehas hakatakse sünteesima antidiureetilist hormooni, see vähendab veesisaldust uriinis, st seda rohkem võetakse esmauriinist välja.
Kui vere osmootne rõhk langeb: veekadu liiga väike, käbikehas antidiureetilise hormooni süntees väheneb, vee sisaldus uriinis suureneb, vähem vett esmauriinist välja, uriini kogus väheneb.
Esmauriini toodetakse kogu aeg sama palju, lõppuriini koguse suurus sõltub antidiureetilise hormooni tööst.