100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
missxandra
Õppematerjali autor
Adrenaliin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................4 1. Adrenaliin .........................................................................5 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? ...................................................5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruh
Arvestatakse sugu, iga, elukutset. Toiduenergiast soovitatakse katta 50....73%, keskmiselt 60%. Süsivesikute üldhulgast võiks olla: · 80% tärklis; · 15% suhkrud; · 3% pektiin; · 2% kiudained. Vanemaealistel kuni 73% päevasest energiast. Seejuures on eriti oluline juur- ja puuvili, st. tselluloos koos pektiinainetega. Lastel 50.......60% päevasest energiast süsivesikud (rasvu seevastu rohkem). Kiudainetega laste puhul mitte liialdada (viivad organismist min. ained välja)! Kasutada kergesti omastatavaid suhkruid. Külmas kliimas tuleb organismi energiavajadus vähemalt 50% ulatuses kindlustada süsivesikutega. 8.2 Lipiidide tasakaalustamine Samuti nagu süsivesikutegi puhul arvestada iga, sugu, elukutset. Rasva üldkogust suurendatakse olenevalt: · klimaatilistest tingimustest - karmis kliimas 5% rohkem rasvu; · füsioloogilisest seisundist; · füüsilise töö raskusest. Lastel üldkalorsusest rasvu 28....33%.
ensüümide kudede proteesiks ja normaalseks talitluseks. Vitamiinid avastati 20.saj 20ndetel aastatel, avastajaks loetakse avastajat nimega Funk. Termin oli kasutusel juba paarkümmend aastat varem (vita – elu, eluvalk). Vitamiinid jagunevad kahte suurde rühma. Need on veeslahustuvad ja rasvlahustuvad. Veeslahustuvad on kõik b-grupi vitamiinid, c-vitamiin. Rasvlahustuvad on a-, d-, e- ja k- vitamiinid. Vitamiinid on organismi elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesugustes kudede kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides, neid võidakse nim ka katalüsaatoriteks (kiirendajateks). Vitamiinide avastamise ajalugu saab alguse 19.saj lõpukümnenditest. Termini-vitamiinid-võttis kasutusele poola teadlane Funk. Vitamiin tõlkes on ´´eluvalk´´. Vitamiinid jaotatakse 2 rühma: 1)rasvlahustuvad- sinna kuuluvad A,D,E ja K vitamiinid ja 2)vees lahustuvad- B rühma vitamiinid ja vitamiin C.
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad k
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad k
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluv
- Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid - Ribosoomi komponendina võtab sellest osa ka rRNA Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on? Tuntumad nukleotiidid: - ATP - GTP - cAMP - FAD ja FMN - NAD ja NADH 7. Vitamiinid ja koensüümid. Mis on vitamiinid ? - On madalamolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained - Enamasti organism neid ise ei sünteesi (on asendamatud, enamik neist saadakse toiduga, on eksogeensed) - On asendamatud mikrotoitained Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? - Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse , rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks - Reguleerivad närvide, lihaste ja luude toimimist; omavad rolli luu- ja lihaskoe
60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist. Erinevus mehe ja naise organismi veesisaldusest tuleneb peamiselt rasvkoe osakaalust keha koostises. Funktsioonid : 1. Universaalne lahusti. Erakordselt head lahustiomadused on veel tänu tema molekuli ehituse omapärale. Kuna laengute jaotus vee molekulis on ebaühtlane, on see vaadeldav dipoolina, kus on eristatav positiivselt ja negatiivselt laetud "ots". Sellest tulenevalt on vees hästi lahustuvad ioonivõrega ained (nt NaCl jt soolad), aga ka kõrgmolekulaarsed ühendid (nt paljud valgud), mille molekulis leidub polaarseid piirkondi; 2. Ideaalne reaktsioonikeskkond. Vee tähelepanuväärsed lahustiomadused teevad temast ühtlasi ideaalse reaktsioonikeskkonnda. Tõepoolest, elu aluseks olevad keemilised reaktsioonid kulgevad vesilahustes, nii on see loomulikult ka inimorganismis (nt hüdrolüüsiprotsessis lagundatakse ka vee molekul. Vett tekib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid