Vastus leiad õppematerjalist: Alkaloidid

Alkaloidid (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on Narkootikum?
Miks on kahjulik?

Tartu Kommertsgümnaasium
Alkaloidid
Sisukord

Sissejuhatus

Alkaloide

Narkootikume

Sõltuvus

Üledoos

Heroiin , kokaiin

Nikotiin

Kokkuvõte
Sissejuhatus
Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.
Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.
Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886 . aastal Albert Ladenburg.
Alkaloidid grupp looduslikult esinevate keemiliste ühendite, mis enamasti sisaldavad põhilisi lämmastiku aatomitest .Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, alkaloidid võivad sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvem teisi elemente, nagu kloori, broomi ja fosforit .
Alkaloide toodavad paljud erinevad organismid, sealhulgas bakterid, seened, taimed, loomad ning moodustavad osa rühma looduslike saadusi.
Alkaloide
Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga ( Aconitum ) liikides sisalduv alkaloid . Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist).
Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina( bella donna 'kena daam '). Tegemist on väga mürgise alkaloidiga.
Kofeiin (C8H10N4O2) on kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaos leiduv alkaloid, mis mõjub taimedes pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad.
Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde.
Morfiin (C17H19NO3) on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus.
Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik. Keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg. Nikotiin on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest , eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist, paprikast ning kokapõõsa lehtedest.
Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid.
Mis on Narkootikum ?
Narkootikum on aine mille tarvitamise järel tekib tarvitajal väga hea enesetunne ehk kaiff. Samuti on narkootilised ainetest loobumine väga raske, kui mitte võimatu, sest need tekitavad tugevat sõltuvust.
Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks .
Meditsiinilises mõttes on narkootikum aine, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud.
Sõltuvus
Sõltuvus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest " võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid".
Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid , alkohol , barbituraadid , vähem trankvillisaatorid . Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin , kanepivalmistised.
Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis kirjeldusele vastavalt on sõltumusainete sundkasutamine. Sõltumus sisaldab mõningaid või kõiki järgmisi elemente.
Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada.
Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks : tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad.
Sõltumusaine korduval kasutamisel inimese organism kohaneb sellega. Sõltumusaine kas eemaldatakse organismist kiiremini või ajurakud taluvad seda ainet rohkem ning siis tekib vajadus suurendada annust, et saada endist toimet. Talumuse suurenemise tagajärjel võib heroiininarkomaania ühel süstimisel manustada 100 mg või rohkem, mis on kümme raviannust. See annus tapaks tõenäoliselt harjumatu inimese.
Üledoos
Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm.
Üleannustamise korral, kui mürgine (mürgine) summa narkootikumide või mürki võtta. . Isiku lubamine mõne ravimi varieerub koos vanuse, tervisliku seisundi, kuidas ainet tarbitakse ja muudest teguritest. . Kõik ravimid , sealhulgas alkoholi, retsepti ja üle leti ravimid, ebaseaduslike uimastite ja mõned ravimtaimi potentsiaalsed kahju.põhjustajad.
Narkootikumi üledoosi sümptomid

Oksendamine

Kõhukramp

Kõhulahtisus

Peapööritus

Ltasakaalu

Krambid

Unisus

Segadus

Hingamisraskus

Sisemine verejooks

Viirastus

Nägemishäired

Kooma

Juhuslik - isik võtab vale ravimi või kombineeritult ravimeid, vales koguses või valel ajal, teadmata, et see võiks neile halba tähendab
Tahtlik väärkasutus - isik võtab üledoosi saada 'kõrge' või tahtlikult tekitada enesevigastamine.Viimast võib appihüüd või enesetapukatse.
Heroiin
Heroiin ehk diatsetüülmorfiin ehk diamorfiin on poolsünteetiline opioid. Heroiini keemiline valem on C21H23NO5.
Manustamisviisid
Suuline - Suukaudne heroiini on vähem levinud kui teiste manustamismeetodite
Süstimisel – Popullaarseim meetod, süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi.
Suitsetamine – Aurude hingamine
Küünal
Heroiini tarvitamisel ilmneb kõrgenenud eufooriline meeleolu, uimasus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, kitsad pupillid , aeglane hingamine, kerged kõnehäired. Joobe taandudes ilmeb apaatsus või pahurus
Kokaiin
Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant ( erguti ) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde.
Manustamisviisid
Suuline
Süst
Väike uurimistöö on keskendunud küünalal (anal või tupe sisestamise) manustamisviis, tuntud ka kui "kõrvaldamine"

Miks on kahjulik?

Kokaiin vigastab tõsiselt nina limaskesta, põhjustab pidevat nina tilkumist ja verejookse
Mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks
Nikotiin
Keemiline valem: C10H14N2
Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust , kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele.
Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.
- tõuseb südame löögisagedus
- tekib tubakasõltuvus
- langeb kopsude töövõime
- tõuseb vere suhkrusisaldus
- neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
- näljatunne väheneb
- naistel häirub emaka vereringe , mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad
- lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
Satub organismi peamiselt kopsude kaudu suitsetamisel, samas imendub hästi maost ja naha kaudu.
Nikotiin kahjutustatakse maksas, osaliselt ka kopsudes ja neerudes. Eritatakse organismist 3–4 päeva jooksul
NB! Eritub ka rinnapiimaga – ohtlik imikul
Kokkuvõte
Tänu referaadi koostamisele, tean ja tunnen erinevaid narkootikume ja olen teadlik ka nende toimest inimesele. Ma ei proovi tundmatuid tablette ega süsti endasse mõnuainet, mis kahjustab minu organismi. Referaat aitas mul täpsemalt veel olla teadlik narkootikumidest, mida ma ei teadnud varem ja ei olnud kuulnudki. Keemia alaselt , sain aru tähendusest Alkaloid, mis varem olim minujaoks tundmatu. Arvasin, et see on seotud rohkem mingi alkoholidega vms. Üleüldiselt võiks olla rohkem selliseid Referaadi tegemisi, see on minuarust väga huvitav ja informaatsioon mida tegemisest saab on väga suur !

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

margi19 Õppematerjali autor

Referaat.

kanep amfetamiin üledoos sõltuvus heroiin kokaiin narkootikumid nikotiin keemia alkaloidid

Sarnased õppematerjalid

odp

Alkaloidid

Alkaloidid (Kofeiin) Alkaloidid on looduses esinevad keemilised ained mis Sisaldavad lämmastikku On vees lahustumatud On aluselised Alkaloide toodavad paljud organismid nagu näiteks Bakterid Seened Taimed Loomad Paljud alkaloidid on mürgised. Aga paljudel alkaloididel on farmakoloogiline toime ja neid kasutatakse ravimi tööstuses. Seal kasutatakse neid ravimite kui ka rahustitena. Ajalugu Alkaloide sisaldavaid taimi on kasutatud raviks läbi terve ajaloo. Näiteks on Mesopotaamias on ravim taimi tuntud juba 2000ekr. Isegi Vana-Kreeka mütoloogias (Odüsseias), räägiti ime rohust mis pani inimese unustama. On spekuleeritud, et jutt käib oopiumit

Keemia

docx

Nikotiin

Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada

Keemia

doc

Stimulandid

Kofeiini kasutatakse ka antihistamiinide tekitatud uimasuse tõrjumiseks. Kõige tuntuim jook, mis kofeiini sisaldab, on kohv. Suurtes kogustes jooduna tõstab kohv vererõhku, kurnab südant. Kohvisõltuvus on neil, kes joovad päevas üle 5-6 tassi kanget kohvi. Kohviga liialdamine põhjustab rahutust, ärritust, unehäireid. Kui temast järsult loobutakse tekivad peavalu ja depressioon. Kohvist on identifitseeritud üle 1000 ühendi, neist üle 100 on bioaktiivsed. Kofeiin on põhiline alkaloid. Maitsmismeel tajub kofeiini kibeda, mõru maitsega. Kofeiini omastamine organismis on kiire: 45 min pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa kofeiinist imendunud. Kofeiinimolekul on rasvlahustuv, poeb läbi rakumembraanide ja tungib aju närvirakkudesse. Nt vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes poole tunniga. Kofeiini leidub süljes, sapis, seemnevedelikus ja rinnapiimas. Väike osa (0,4...4%) omastatud kofeiinist eritub

Psühholoogia

doc

Narkootikumide ohud

NARKOOTIKUMIDE OHUD Ohud, mis narkootikumide kasutamisel ilmnevad, on tavaliselt paratamatu üleannustamine ja sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele. Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD. Sõltumus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid". Füüsiline sõltum

Ühiskonnaõpetus

docx

Narkootikumid

SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii,

Rahvatervis

docx

Alkaloidid referaat

Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Tsüklilise ehitusega

Keemia

pptx

NIKOTIINI ETTEKANNE

NIKOTIIN Mis on nikotiin? · Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. · Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. · Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. · Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele · Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. · On väga laiaulatuslik mürk organismis. · On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. · Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. · Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ?

Keemia

pdf

NIKOTIIN

NIKOTIIN Mis on nikotiin? Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. On väga laiaulatuslik mürk organismis. On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ?

Bioloogia

Rohkem sarnaseid