50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aplejose
Õppematerjali autor
2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja(töötab kaaliumiga koos) K- Asub raku sees, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja. (Töötab naatriumiga koos) Mg- Asub luudes ja lihastes. Osaleb nukleeinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihase
ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest. o Uus rakk tekib olemasolevast. o Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. ((Panid kirja: Schleiden ja Schwann, 19 saj. I pool)) Baer- 19. Saj. imetaja munarakk, rääkis struumast Watson ja Crick- 20. Saj. DNA struktuur Hooke- avastas raku Leeuwenhoek- 17-18 saj, mikroskoobi konstrueeria; nägi esimesena sperme, baktereid, vererakke, algloomi Schwann ja Schleiden- 19 saj, rakuteooria (1838) Brown- rakutuum 5.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. 1
Väävel- Esineb valkudes ja mõnes vitamiinis. Organismides keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides on väävlil sageli tähtis roll. 3. Tead tähtsamaid mikroelemente ja nende ülesandeid. Kaltsium- Tagab luude ja hammaste tugevuse, osaleb vee hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel ning reguleerib vee hulka organismis Naatrium ja Kaalium- Tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakukudele laengu,reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja Fluor- Vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist hambak udedesse. Kaitseb ka hambaemaili, takistades suus suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks. Jood- Osaleb kilpnäärme töös. Sellest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng ning nende organite kasv,
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka koensüümides, vitamiinide
organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1...1.5 tundi pärast söömist. Seepärast soovitatakse lõpetada juba siis, kui söögiisu on veel olemas. Tervisliku toitumise põhialuste õpetusse kuulub ka toitekäitumise juhtimise õpetus, mis on toitumiskultuuri üks osa. 4.2 Bioloogilised rütmid ja toitumine Biorütmid on raku, koe ja organismi evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud nähtused mis väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises. Vastavalt perioodipikkusele jagatakse biorütmid kolmeks (vt. joonis 3). BIORÜTMID Pika perioodiga Lühikese perioodiga Keskmise sagedusega
e. fosfor - osaleb energiarikaste sidemete moodustamises enegriakandjas ATP-s f. väävel - sageli tähtis roll organismides keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides 3. Tead tähtsamaid mikroelemente ja nende ülesandeid. a. kaltsium - tagab luude ja hammaste tugevuse, osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel, reguleerib vee hulk organismis b. Naatrium ja Kaalium - tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasikandumist ning reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja c. fluor - vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist hambakudedesse. Fluor kaitseb ka hambaemaili, takistades suus suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks d. jood - osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude
KT - Rakkude koostis SISUKORD BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS Valgud osalevad kõikides rakus Elu tunnused lk 8-13 toimuvates protsessides lk 46-51 Mõisted Mõisted Elu 8 tunnust Valkude ülesanded Kordamisküsimused Kordamisküsimused Eluslooduse organiseerituse tasemed lk Nukleiinhapetes on raku elutegevuse 14-19 juhend Mõisted Mõisted Kordamisküsimused Nukleiinhapped ELU KEEMIA DNA ülesanded organismis Millest organismid koosnevad lk 26-29 RNA Mõisted Kordamisküsimused Millest organismid koosnevad Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58-
Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) Varuaine funktsioon (munavalge) Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb — I 7,6 kj) Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 2.8. Nukleiinhapped: nukleotiidi keemiline koostis (3), primaar- ja sekundaarstruktuur (DNA biheeliks). NuH ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eluslooduse tähtsamad nukleiinhapped on DNA ja RNA Nukleotiidid on orgaanilised ühendid, mis on võimelised omavahel reageerima, moodustama pikki polümeeriahelaid- nukleiinhappeid. Nukleotiide on kahte tüüpi: vastavalt DNA nukleotiidid on desoksürobonukleotiidid ja RNA nukleotiidid on ribonukleotiidid. ( vaata joonist, mis asub kusagil eespool ... )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid