Küsimused raku koostise kontrolltööks II (0)

Küsimused raku koostise kontrolltööks II
Vitamiinid
1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide.
Vitamiinid jagunevad rasv lahustavateks (AED) ja vesi lahustuvateks. (BC)
2. Mis on avitaminoos , hüpervitaminoos?
Hüpervitaminoos - tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud , liigeste ja lihaste valulikkus jne)
Avitaminoos - kujuneb ühe konkreetse vitamiini defitsiidi korral.
3.Iseloomusta vitamiine lühidalt.
Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes . Vitamiinid on keerulise ehitusega. Inimene saab vitamiine peamiselt toiduga.
4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut , rahhiit, beri-beri?
Skorbuut – C vitamiini puudus. Rahhiit – D vitamiini puudus. Beri- beri - B vitamiini puudus.
5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine.
A – vitamiini saame : Kalamaksaõli, porgand, kõrvits
C - vitamiini saame: Apelsin, sidrun , greip
K – vitamiini saame: Bakterid soolestikus toodavad.
Vitamiinid
1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide.
2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos?
3.Iseloomusta vitamiine lühidalt.
4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri?
5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine.
Vesi
1. Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs.
2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust.
3. Rräägi pikemalt vee viiest erinevast ülesandest.
4.Millistes inimese kudes on kõige rohkem/kõige vähem vett? Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta?
5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks , palju seda tekib erinevatest ainetest?
6.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida?
Vesi
1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs.
Hüdrofiilsus – ainete omadus vees lahustuda
Hüdrofoobsus – ainete omadus vees mitte lahustuda
Hüdrolüüs – suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel.
2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust.
Pindpinevuse tõttu liigub vesi mööda taimede juurtes ja veri inimeste veresooni.
3. Räägi pikemalt vee viiest erinevast ülesandest.
1) Vesi on hea lahusti – see tuleneb vee molekuli polaarsusest, enamik aineid on rakkudes lahustunud olekus
2) Vesi transpordib aineid – Vesi tagab ainete liikumise, st kindlustab ainevahetuse rakkudes. Mida rohkem vett, seda kiirem ainevahetus .
3)Vesi tagab raku siserõhu – Rõhk annab rakule kuju ja vastupidavuse. Kui rakkude siserõhk väheneb, siis näiteks taimed närtsivad ja inimese nahale tekivad kortsud .
4)Vesi on vajalik organismide paljunemiseks – Loomade paljunemiseks on vaja veekeskkonda. Paljud loomad paljunevad vees. Maismaal sigivatel organismidel arenevad looted muna sees või organismisiseses vesikeskkonnas.
5)Vesi reguleerib soojust – Vesi on oluline soojusregulaator, see soojeneb ja jahtub aeglaselt, sellega kaitseb vesi meid ülekuumenemise eest ja aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri.
4.Millistes inimese kudes on kõige rohkem/kõige vähem vett? Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta?
Kõige vähem on vett luudes ja hammastes, kõige rohkem vett veres.
5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks, palju seda tekib erinevatest ainetest?
Metaboolne vesi – vabaneb ainevahetuse käigus.
6.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida?
Vere pH 7,44 Uriin pH 6 maomahl pH 1,5 – 2,7
Iga selle väiksemgi kõikumine mõjutab inimorganismi suurel määral. pH 6,8 juures lakkab inimese keha funktsioneerimast, sest keskkond on rakkude elutegevuse jaoks drastiliselt happeline. 
HOMÖOSTAAS
Süsivesikud ja lipiidid
Defineeri küllastumata – ja küllastunud rasvhape
Küllastumata rasvhape – Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid
Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed
1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad.
Süsivesinikud jaotatakse:
1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos.
2) Oligosahhariidid . Esindajad Sahharoos , laktoos, maltoos
3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen.
2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne).
Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid .
Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid
Glükoos : Monosahhariid
Fruktoos: Monosahhariid
Laktoos: Oligosahhariid
Tärklis: Polüsahhariid
Tselluloos: Polüsahhariid
Kitiin: Polüsahhariid
3.Mis on laktoositalumatus , millest see tekib, kellel esineb?
Inimorganismi võimetus toota piisavalt ensüümi, et lõhustada laktoosi.
4.Mida peaks teadma transrasvhapetest?
Transrasvhapete liigtarbimine tõstab kolesteroolitaset
5.Kirjelda süsivesikute rolli organismides (4) koos näidetega.
1) Energia tootmine
2) Energeetilse varu loomine
3) Ehituslikud ülesanded
4) Kaitsefunktsioon
6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel?
1g süsivesikust saab 4 kcal
1g lipiidist saab 9kcal
1g valgust saab 4 kcal
7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil?
8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab?
9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega.
1) Varuaine
2) Energiaallikas
3) Ehitusmaterjal
4) Kaitse
5) Lahusti
6) Sigaalmolekulid
7) lähtaine
10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb „hea“ ja „ halb“ kolesterool? Kust saab organism kolesterooli?
11.Kuidas on kolesterool seotud südame- veresoonkonna haigustega? Kirjelda.
Milliseid suguhormoone Sa tead, mis on nende toime?
Süsivesikud ja lipiidid
Defineeri küllastumata – ja küllastunud rasvhape
1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad.
2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne).
3.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb?
4.Mida peaks teadma transrasvhapetest?
5.Kirjelda süsivesikute rolli organismides (4) koos näidetega.
6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil?
18.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab?
9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega.
10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb „hea“ ja „ halb“ kolesterool? Kust saab organism kolesterooli?
11.Kuidas on kolesterool seotud südame-veresoonkonna haigustega? Kirjelda.
Milliseid suguhormoone Sa tead, mis on nende toime?
Valgud
1.Tea aminohapete ehitust, omadusi ja peptiidsideme teket konkreetsete aminohapete näitel.
2.Mida nimetatakse monomeeriks, millistel ainetel need esinevad, mille poolest erinevad erinevate orgaaniliste ainete monomeerid?
3.Milliseid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks, miks? Nimeta mõni. Mis on täisväärtuslik valk?
4. Kirjelda valkude kõrgemat järku struktuure (millistel ainetel), millised on nende ruumilised kujud.
5.Milline ülesanne on fibrinogeenil, hemoglobiinil, klorofüllil, keratiinil, kollageenil?
6.Mida nimetatakse valgu denaturatsiooniks, renaturatsiooniks, too näited. Millised tegurid neid võivad esile kutsuda?
7.Mida nimetatakse ensüümideks, nimeta erinevaid ensüüme. Kirjelda ensüümreaktsiooni toimumist, tee joonis. Millest sõltub ensüümreaktsiooni kiirus, too näited.
8.Organism ja alkoholi lagundamine.
9.Iseloomusta valkude kaitseülesannet, too näited. Mida nimetatakse antigeeniks, antikehaks?
30.Nimeta üks valgulise koostisega hormoon , kirjelda selle ülesannet.
31.Kirjelda valkude ülesandeid, too näiteid (5 erinevat ülesannet).
10.Kuidas toimub organismis hapniku ja süsihappegaasi transport? Mille poolest erineb CO2 ja CO transport? Mis haigus on sirprakuline aneemia , millest tingitud?
11.Kirjelda valkude tähtsust siidiusside ja ämblike elus.
12.Mida nimetatakse retseptoriteks, mis on nende ülesanne? Too näiteid.
13.Mille poolest erinevad diabeedi vormid? Milline iseärasus organismi töös viitab diabeedile? Kas diabeeti saaks vältida? Kus toodetakse insuliini, glükagooni? Mis ained need on, kuidas mõjuvad? Kui suur peab olema terve inimese vere suhkrusisaldus?