Raamatut lugedes kujutasin ma Toomast ette kui omapärast inimest, kes täienes ja selgines järk-järgult. Alustas ta ju parvepoisina ning lõpetas intelligentse kirjanikuna. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Nipernaadis oleks nagu kaks poolt romantik ja tõsine inimene. Tema lahutamatu kaaslane oli kannel, mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis. Igas novellis leidus tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks teadis ta kauneid sõnu, lõi muinasjutte ja rääkis rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Kuna ta oskas äratada igatsust millegi kauni järele, armusid tütarlapsed temasse üsna kiiresti ja lihtsalt. Ta oli võtnud endale ülesandeks inimeste "unest äratamise" ning nende elude huvitavaks muutmise. Nipernaadi tõi inimesed välja hallist argipäevast, pani nad unistama, igatsema, armastama, andis neile jõudu ja lootust.
hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Zoopraxiscope 1879. Kronofotograafia - abivahendiks mingisugune püssilaadne kaamera. Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etngraafiliseks filmiks, samas see püss on kaamera vnoh ma ei tea, mis tehnoloogia seal on..) Thomas Alva Edison 1847-1931, leiutas päris mitmeid elektriabil töötavaid vidinaid, kinetoskoop nt, pilt/film liikus rullikute peal, inimene kes vaatas ülevalt sisse nägi liikuvat pilti. Black Maria. Vennad Lumiered – kinematograaf nii kaamerana kui projektorina.
Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele: · On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest.
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aast
kirjandus veel näinud. Teos ametnike ükskõiksusest ,,Elav laip". Teos kuritegelikest suhetest rahaasjus ,,Võltsitud kupong". Tolstoi on kirjutanud ka näidendeid ,,Pimeduse võim" (masendav pilt Vene külast) ja ,,Elav laip" (kõrgklassi silmakirjalikkus). 9. ,,Sõda ja rahu" sisukokkuvõte, põhiliinid, tegelased, probleemistik Andrei Bolkonski, maa-aadli esindaja, läheb sõjaväkke eneseteostuse eesmärgil, temast jääb maha lapseootel naine. Naine sureb sünnitusel, Andrei jaoks muutub see kinnisideeks ja tekitab temas sügavaid süümepiinu. Ta tõmbub elust kõrvale ning hakkab nägema sõja mõttetust. Kord ühele ballile sõites nägi Andrei tee ääres kuivanud, surnud tamme. Ta samastas end sellega. Ballil kohtub ta Natasaga, tema hing ärkas ellu. Tagasi sõites näeb ta uuesti tamme, aga puu oli ellu ärganud talle olid kasvanud uued võrsed. Andrei tunneb, et ta on ise ka ellu ärganud.
See teooria viib meid tõdemusele, et vaesus on erinevate subkultuuride kohanemise protsess. Kui oleme sellega kohanenud, siis see hoiab meid seal kinni. Ei lase vaestel enam osa saada nt sotsiaaltoetustest, mis mõeldud vaesuse leevendamiseks. Kikase näide aivar kuusest läks elas 2 nädalat kodutuna. Ta leidis endale giidi see tegi ta elamise kergemaks. See kodutu võib tabada meist igaühte. Ta oli olnud jõukas ärimees. Kirjutas asjad naise nimele, naine viskas välja. Elas hotellides, siis raha otsas ja nii läks. Aivar tegi katse ta tagasi tuua inimeste sekks. Elab vanaema juures ja teeb talutöid. Saab katuse, söögi jne. vahur pidas vastu 2 nädalat. Miks ei suutnud tagasi tulla vahur vastas ta ei suutnud leppida ajalise raamistikuga. 54.42 kikas arvab veel, et kolooniates sotsiaalis on a-seksuaalsed. Vaesussubkultuuri point on see, et kohandumine, takistab kõik katsed tagasi pöörduda. Eristab müüriga
oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses rahval (rahvamassil)? Rahvas andis tegevusele hinnanguid. Näiteks lõpus kui Juudit tunnistas üles, et ta läks Olovernese juurde selleks, et saada kuningannaks mitte rahva pärast, siis rahvas nõudis Juuditi surma kuigi Petuulia peavanem oleks tahtnud talle andestada selle. Samas ka kui algus tuli Juudit söögi ja joogiga, siis rahvas karjus „Elagu Juudit!“. Ehk siis rahvas andis hinnangu peategelaste tegevusele, kas see oli siis hea või halb. 4
kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile, kus ta ka suri. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas rahu leida ning pöördus sealt tagasi suurilma elu juurde. Ka Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga. Kindral oli Onegini tuttav ning kui viimane küsis, kes on see ilus naine, siis kindral vastas, et tema abikaasa. Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam. Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas, et
Kõik kommentaarid