teadvusest, omab ulatuvust ja hõivab teatud mingit alust oletada, et nende taga oleneb kohta teise asja suhtes. tõelisus. Mingit materiaalset eset ei eksisteeri sõltumatult mingit tajuvast subjektist. Ütlused ,,teatud omadustega objekt On arvanud, et vaimunähtused on eksisteerib ja ,,teatud omadustega objekti materiaalsete komponentide mehhaanilised tajutakse mingi teadvuse poolt" on identsed. vastasmõjud.Vaim on vaid sobival viisil Tajumisel omandavad esemed vormi, värvi
organite omavaheline seos reaalset objekti nende taga ei ole. hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley SARNASUSED nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega.
hingel pole loomupäraselt mingit Berkeley väidab, et mateeria on seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete kõigest abstraktne idee ,,omadusteta ega muude mateeria omadustega, asjast", mida pole võimalik ette mis iseloomustavad keha. Hing on kujutada. Siiski nõustub ta väitega, seotud vaid keha organite tervikuga, et eksisteerib subjektist sõltumatu see tähendab, et kui eraldada mingi välismaailm, kuid ka selle puhul osa keha tervikust, lahkub hing pole tegemist mateeriaga vaid seda kehast, kuna sel juhul on keha kogetakse meeletaju kaudu. organite omavaheline seos Berkeley arvates on kujutlus hävitatud. meteeriast tekkinud muuhulgas
predikaadiga defineeritakse subjekti. Predikaadi puuduseks on aga see, et ta ei ole subjekt ehk ei tunneta subjekti tegelikku olemust. Minu arusaama järgi ei ole võimalik objekti defineerida puhtalt tema omaduste puhul, sest see ei ütle meile midagi objekti tõelise olemuse kohta. Meie mõistuse loodud definitsioon ei määratle tegelikult objekti kuna objekt on iseenese olemasolu aluseks. Lisaks ei ole võimalik ühest subjektist saadud kogemuste põhjal teha üldistust kõikide subjektide suhtes. 3. Ideed eksisteerivad kõikides asjades. Idee on see, mis annab asjale olemuse ehk näitab mis ta tõeliselt on. Ideed on igavesed, nad on kui asjade hinged, mis eksisteerivad ka peale seda, kui asju endid enam ei ole. Ideed on üldiselt määratlemata ning nende määratlemine toimub idee seostamisel tema objektiga. Idee pole nähtav, aistingutega
Juriidilised faktid on sündmus ning tegu. Isiku käitumine võib olla nii õiguspärane (kui käitumine pole õigusega reguleeritud) kui ka õigusvastane (juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud vastutusvõimeline isik). Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule
eitavalt seotud predikaadiga. Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat. Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja
1)haldusakt 2)haldusleping 1)Faktiline käitumine 2)Teated 3) Tõestamistoimingud 1.1Üldakt 1.2Üksikakt Õigustoimingud seisnevad uute käitumisnormide kehtestamises, seni kehitvate reeglite muutmises/tühistamises. Eesmärgistatud otsus, eesmärk seni kehtinud olukorra muutmine vajadus võib tekkida sellest et ei ole käitumisreegleid või ei sobi enam. Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust, suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb ikkagi kahest subjektist 1) aktiandja - haldusekandja organ(riik) 2) normiadressaat e isik kellele akt on suunatud) . Akti eesmärgiks on halddussuhte subjektiringi määratlemine. haldussleping ( kaks vähemalt kattuvat tahteavaldust). Haldusaktil on reguleerimise esemeks on avaliku halduse mingisuguse suhete valdkond, viis või iseloom võib olla erinev, võib olla kohustav / keelav / lubav. Kohustav - tagatud riikliku sunniga. Haldusakt võib realiseeruda erineval moel
*Interpersonaalne pertseptsioon- vahety suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju *Inimesetundimne- sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes. Tajunähtused *Tekstitaju *Situatsioonitaju *Kontaktitunnetus *Mõistmistaju *Distantsitaju (vastastikune lähedus-, avatus ja intiimsusmäär) *Partneri seisundi taju Isikutaju sõltub: *Objektist (teine inimene) *Subjektist (mina ise) *Tajumisprotsessi iseärasustest *Subjekti ja objekti suhetest Pseudokuulamine- kuulen, aga ei kuula Kuulamistõkked *Võrdlemine („mul on raskem olnud“; „ta ei teagi kuidas mina kannatanud olen“) *Mõtete lugemine: partneri jutu mitte usaldamine, pisimategi vihjete otsimine, et jõuda tõele jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne
kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võimaldab meil lihtsustada ja liigendada meie teadmisi subjekti kohta. Sünteetilised otsustused põhinevad kogemustel ja väljuvad subjekti mõiste piiridest. Sünteetiliste otsustuste abil on võimalik subjekti mõistet avardada, anda talle omadusi ja kirjeldusi, mis tema üldmõistes puudusid. Analüütiline otsustus on näiteks kõik kehad on ulatuvusega ning kuld on kollane metall
napp ja täpne, sageli on sel rohkem ühisjooni proosa kui luulega. Pole enam puhtalt ühele voogavale rütmile üles ehitatud luuletusi ja loobutud on ka riimist, mis veel eelmises kogus siin-seal sisse tikkus. Juba esikkogust alates on Andral teatud kindel teemaring, mida ta raamatust raamatusse on lihvinud ning mis "Atlases" üha teravamaid ja mõjuvamad piire omandab. Ühe väikse omaette kimbu moodustavad kõikenägeva silma luuletused, kus mingi omnipotentne vägi teab kirjutavast subjektist rohkem kui ta ise. (Mariliin Vassenin 2009) saja aasta pärast on täpselt kaks võimalust kas meie oleme surnud õhku on vähe ja inimesi väga palju 8 või vastupidi kõik inimesed on läinud
1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit.
Lähtuda loodusest kui kogemusobjektist(mitte loodus kui iseendas). Räägime kogemusest mitte kogemusobjektidest, mis pole asjad iseendas. Toimub pööre: alguses jutt loodusest kui objektist, nüüd tegeletakse objekti tunnustusviisiga ehk kogemus ja siis tegeletakse kogemuse analüüsiga. Otsitakse tingimusi, mis teevad võimalikuks kogemuse. Trans. Filosoofia(uurib tunnetuse võimalikkust) – tuuakse välja kogemuse võimalikkuse tingimused. Subjektiivsus(subjekti puutuv) – otsitakse subjektist tingimusi. 18.prg. Eristab kogemuse taju. Empiirilised otsustused on kogemusotsustused; subjektiivselt kehtivad otsustused on tajuotsingud. Kogemus on sünonüüm objektiivsele teadusele, mis on omakorda sünonüüm teadusele. Subjektiivsus on objektiivsuse vastand(teatud mõttes). Objektiivsus tuleneb objektist, üldine paratamatus tuleneb objektist. Tajuerinevused tähendavad subjektiivset kõrvalekallet. Kant räägib subjektist meile meie jaoks(mitte asjad iseendas)
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused
Oma rangelt idealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu sünnitus. [3] Fichte esitab oma idealistliku filosoofia, mida ta ise nimetab teadusõpetuseks, esijoones teoses ,,Grundlage der gesamten Wissenschaftslehre" (,,Kogu teadusõpetuse põhialus", 1794). Filosoofia algab õigupoolest paratamatu valikuga kahe alternatiivi, dogmatismi ja idealismi vahel. Esimene lähtub esemeist ehk objektidest, teine ,,minast" ehk mõtlevast subjektist. Dogmatism suubub fatalistlikku paratamatusõpetusse, idealism on vabaduse filosoofia. ,,Missugune filosoofia valitakse, sõltub sellest, missugune inimene ollakse." ,,Masin- inimene" kaldub loomulikult dogmatismi, ,,Vabaduse-inimene" on idealist. Idealism seisab kõrgemal tasemel, kuna see omalt seisukohalt suudab mõista dogmatismi, kuid dogmatism ei suuda aru saada idealismi mõttekäikudest. Ka teatavad teoreetilised põhjendused räägivad
7.Töö ja võimsus: Töö on jõu ja nihkevektorite korrutis nähtustega.Helid jaotatakse:-lihthelid e.toonid liithelid A=(Fs)=Fscos ,kui cos>0 siis on töö pos jne.Töö -mürad.Heli minimaalset intensiivsust e. Tugevust nim ühikuks on dzaul (J). 1J on töö,mida teeb jõud 1N tee kuuldeläveks.Kuuldelävi sõltub subjektist ja sagedusest. pikkusel 1m. Võimsus näitab keha võimet teha tööd Valulävi on heli intensiivsus mille juures tekivad N=A/t=Fv.Ühikuks on vatt(W) 1W=1J/s. kuulmis kahjustused.Heli valjus (L) 1 detsibell on hääle 8.Energia:nimetatakse füüsikalist suurust,mis selline intensiivsuse nivoo,mille intensiivsuse ja 0- 37.Soojusmasina kasutegur: iseloomustab keha võimet teha tööd.Ühik J
Helid projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (W k) ja jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei pot. Energia (Wp) summaga. x=A 0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0- siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu Q=deltaU+A (Q- nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB soojushulk, U-siseenergia suurenemine, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga (J).
Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega(ω) mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e 4variant tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava kiirendus ka muutub. intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1C võrra pöördliikumises
Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega() mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega..Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB 4.Isobaariline protsess- kui gaasi olek muutub konstantsel rõhul (p=const) e V1/V2=T1/T2 v-ruumala T- temperatuur Temperatuuri tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 00C 5
Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega(ω) mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e 4variant tugevust nim kuuldeläveks (10-12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava kiirendus ka muutub. intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1C võrra suureneb pöördliikumises
Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Õiguse allikad – koht, kus me leiame õigust – PS, seadused, määrused, õigusaktid, tava, kohtupraktika. Tsiviilõiguse allikad – Põhiseadus, seadused, seadusest madalamal seisvad õigusaktid, tavad, kohtupraktika (on ja ei ole) Põhiseadus – rahva poolt vastu võetud Seadused – tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Seadusest madalamal seisvad õigusaktid – välja antud seaduse alusel
kinnitab tema väidet sest esemed polegi muud, kui meie aistingud. Ainelist substantsi ei ole. ,,Aine" ei ole miski, millele vastaks midagi olevat reaalsuses. Locke väitel vajatakse materiaalset substantsi individuaalse asja omaduste toeks, mis ilma selleta jääks justkui õhku rippuma. Rääkides omadustest peab eksisteerima midagi, millel need omadused on. Locke jagas omadused kahte ossa-primaarsed e. absoluutsed (sõltumatud tunnetavast subjektist- vorm, suurus) ja sekundaarsed (sõltub subjektist) maitse, lõhn. Locke- vahetu aisting esindab välist reaalsust, esindab objekti Berkeley- aisting on idee minu meeltes Kuidas säilitada vahet fantaasia ja reaalsuse vahel? Berkeley väidab, et kõik mida me näeme, tunneme, kuuleme on sama kindlalt olemas, kui ennegi, sama reaalne. Tõeline ja kujuteldav erinevad teineteisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Kuigi reaalsus koosneb ideedest ja on seetõttu oma olemuselt vaimne, ei ole ta meie meelevalla all.
tajust.; 2. lühimälu (ka lühiajaline mälu); 3. püsimälu (ka pikaajaline mälu); Nende etappide üle on kogu maailmas toimunud palju vaidlusi, kui kasutan neid etappe salvestusprotsessi selgitamiseks. Ultralühiajalise mälu puhul on tegemist välisärritaja või stiimuli registreerimisega vastava meeleorgani (sensoorse registri) poolt. Näiteks nägemismälus säilib nn toores ,,pilt" 0,2-0,4 sekundit. Ikoonmälu peetakse automaatseks, subjektist sõltumatuks ja tema mahuks on 4-5 sümbolit. (Ibid:40) Lühiajaline mälu. Nägemisinfo säilitamise aja suhtes lühimälus lähevad arvamused lahku mõnekümnest sekundist paari tunnini. On arvatud, et lühimälus toimub sensoorsete andmete ümbertöötamine ,,kiire" ja ,,aeglase" protsessina. Igal juhul on palju erinevaid seisukohti, kuidas info jõuab lühimällu ja sealt edasi püsimällu. Tavaliselt jõuab sinna oluline ja õppija poolt tähtsustatud ning huvitav info.
Me ei saa seletada meelelise tegelikkuse pidevat muutumist. Ideed on püsivad, ja nad eksisteerivad ka eraldi. Meelelise maailma objektid ’’jäljendavad’’ ideid, ja saavad nii ’’osalisteks’’ nendes. Metafüüsika Uurib kõige üldisemaid printsiipe, kõige üldisemaid põhjusi. Tema uurimisvaldkond ei erine põhimõtteliselt ühegi teise teaduse uurimisobjektist millegi muu kui oma üldistusastme poolest. Kategooriad- iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Esimene kategooria erineb kõikidest teistest oma positsiooni tõttu. See on olemise tasand. Aristoteles apelleeris rohkem tervele mõistusele. Selle tõttu tema arvates ka, kui ei ole esmaseid substantse (olemise tasandis subjekt), ei saaks olla ka midagi muud. Substantsid ei kujuta endast massi, vaid on individualiseerivad. Põhjused- teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Põhjus võrdub liikumise allikas
Liite aktiivsus näitab, kui tihti kasutatakse seda liidet. Erinevatel ajaperioodidel võib see olla erinev. 4. Konversioon. Konversioon – sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama 5. Tegusõnatuletus. Põhifunktsiooni järgi jagunevad verbiliited kaheks. Ühed näitavad tegevuse ja selle osalise suhet, teised tegevuse laadi. Esimesed tuletavad: o subjektist väljapoole suunatud põhjustavat tegevust väljendavaid verbe ehk kausatiive, nt Jüri õhu/ta/b tuba. Jüri kallis/ta/b Marit; lihtsalt tegevuse sooritamist väljendavaid verbe ehk faktitiive, nt Laps kelgu/ta/b; o subjekti endaga toimuvat tegevust väljendavaid verbe ehk refleksiive, nt Jüri riie/t/u/b. Uks sulg/u/b. Tegevuslaadiliited tuletavad seisundimuutusverbe ehk translatiive, nt
SI-süsteemis on üks kilogramm kordameeter ruudus (1kg*m2) Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli iseloomustab kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaotatakse: lihthelid e toonid; liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad ragedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks [I0(1000Hz)= 10-12W/m2] . see sõltub aga subjektist ja sagedusest. Valulävi on heli intensiivsus mille juures tekivad kuulmis kahjustused (I=10W/m2).Heli valjus (L) 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intevsiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.Heliallika võimsus N=IS I.intensiivsus,S-svääri pindala Lained elastses keskkonnas elastseks nim keskkonda, mille osakesed on omavahel vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.
Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid, mida millestki ei tuletata, siis viitab Aristoteles meie võimele lihtsa ja vahetu taju kaudu milleski midagi ära tunda, näiteks tunda vaadeldavas objektis ära Kalliase- nimeline inimene, ning moodustada selle tunnetuse alusel tajuotsustus. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Keelefilosoofias võttis Aristoteles Platonilt üle määratluse, mille kohaselt tõeväärtust omav lause koosneb subjektist ja predikaadist. Teisisõnu, lause, mis väljendab mõnda tõde, ütleb alati millegi (aluse) kohta midagi, erinevalt näiteks soovist või küsimusest. Lisaks sellele töötas ta oma teoses ,,Kategooriad" välja teooria, mille järgi kõik väitlausetes esineda võivad väljendid jagunevad järgnevateks pedikaaditüüpideks 6 (kategooriateks): substant, kvantiteet, kvaliteet, suhe, koht, aeg, asend, omamine, toime ja talumine
muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12W/m2See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I 0(dB) - heli valjuse ja intensiivsuse vaheline seos. Valguslained: Optika põhiseadused – Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused. Nähtustes nagu interferents, difraktsioon, polarisatsioon – käitub valgus kui laine. Nähtustes nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.
kuid viha puhul on see välja lülitatav piirkond väiksem ja selle tõttu on vihaga kaasas ka natukese kainet mõistust. Seega teadus kinnitab teaduslikult rahvasuus levinud tarkust, et armastusest vihkamiseni on üksainus samm. Mulle väga meeldib Milan Kundera ütlus vihkamise kohta: ,,Vihkamine tüssab meid sellega, et ta seob meid vaenlasega tihedalt kokku" (Kundera 1999). Ma olen arvanud, et ma suudan olla oma mõtetes üle vihkamise subjektist, kuid see ei ole nii. Vaatamata sellele istub ta pidevalt mul peas ja ma mõtlen temale rohkem kui inimesele (inimestele), kellest ma peaks hoolima. Ma kardan, et ma olen oma vihkamise subjektiga rohkem emotsionaalselt seotud kui inimesega keda ma armastan. Kõik minu energia läheb vihkamiseks ja mu aju genereerib asju kuidas talle tekitada probleeme. Kättemaksu planeerimine ja selle teostamine võtab väga kaua aega, et
PÕHJUS suurest hirmust istuti toolile. EESMÄRK läksin arsti juurde kontrollile. TEE jooksin metsa vahel. VIIS istus kiiresti toolile. AEG istusin terve päeva toolil. KOHT istusin pingil. 8. Lauseliikmed Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9. Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled Absolutiiv-ergatiivkeeled ja nominatiiv-akusatiivkeeled lähtuvad erinevast süsteemist. Ergatiivkeeles on agent sama mis akusatiivkeele subjekt.
Kõige väärtuslikum teadmine on teadmine kõige esmasematest põhjustest. Tarkus tegeleb põhjuste ja alustega. Metafüüsika on kõige üldisemate aluste ja esmaste põhjuste uurimine. Ta uurib olevat olevana. Põhjuste analüüs Teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Ainelised, materiaalsed, vormiv, võimalikkuse põhjus. Toimiv põhjus, lõpp-põhjus. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Aristotelese kategooriad Iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat väljendab seda, mida subjektist räägitakse. Platonil ei ole üksikud asjad tõsiolevad, vaid ainult ideede ebatäiuslikud kujutised. Rohkem tervele mõistusele apelleeriv Aristoteles kirjutab, et kõik peale esmaste substantside kas omistatakse neile predikaadina või sisaldub see neis. Kui pole esmaseid substantse, ei saa olla ka midagi muud. Iga substants on mingi see.
Autoriteedi nimel antakse vandetõotus. Autoriteeti eitab anarhism. Propagandasõjas kehtib autoriteedi relatiivsuse printsiip. AUTORITEEDI RELATIIVSUS on propagandasõja printsiip, mille kohaselt igast autoriteedist leidub ikka ning alati veel üks suurem autoriteet. Se järeldub asjaolust, et ka autoriteedi autoriteetsus peab olema kelleltki saadud.AUTORITAARSUS- on autoriteedi vaidlustamatu ilming AUTORIKUJUND on publiku personifitseeritud kontsept propaganda subjektist. See kontsept võib personifitseeruda kaheti: 1 kollektiivina (ametiühing) 2 isikuna (Anton Hansen kui Tammsaare ja Marie-Henri Beyle kui Stendhal) AUTORIKUJUNDI ALUSEL eristatakse kolme propaganda liiki: 1- Valge propaganda( läbipaistev autorlus) 2- Must propaganda(vastase silt sõnumile) 3- Hall propaganda (autorlus segane) 2.3 Teokraatia ja demokraatia Sõna "teokraatia" pärineb kreeka keelest: (theokratia) tuleb sõnadest (theos "jumal") ja (kratein "valitsema").
3) Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili. Kõik kujutlused on põhiolemuselt rangelt subjektiivsed ja ainult sellistena reaalsed. G.Berkeley on tõeline subjektiivne idealist. See, mida me nimetame asjadeks on liitaisting ehk aistingute seos ja meil ei ole mingit alust oletada, et nende taga oleks tõelisust. Esse est percipi "olemas olla tähendab tajutav olla". Mingit materiaalset eset ei eksisteeri sõltumatult tajuvast subjektist. Materiaalseid objekte pole üldse olemas. On olemas vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Selles mõttes on Berkeley üks järjekindlamaid empiriste. Kõik, mida me tajume on üksnes meeltega tajutav. Asjad on maailmas just sellised nagu me neid aistame, ainult et nad ei ole "asjad". Kõik on tingitud "vaimust", mis mõjutab "kõike kõiges" ja millest kõik koosneb. Kuidas siis aga eristada fantaasiat ja tõelisust? Esimesi võime esile tuua omal soovil, teised
Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaot: lihthelid e toonid ;liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad sagedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks 10-12 W/m2 See sõltub aga subjektist ja sagedusest. Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille int ja 0nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10. L=10logI/I 0(dB) - heli valjuse ja intensiivsuse vaheline seos.
Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja interpreteerib ja konstrueerib reaalsuse, tuginedes oma kogemustele ning ümbritseva mõjust temale.
kui>,siis väiksem. 20.Akustika käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. W/m 2(1000Hz) Valulävi 10W/m2 (130dB).-20Hz on infralained;20- kHz on ultraheli.Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0- nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I0(dB). 21.Rõhk vedelikes Rõhk jõud pinnaühiku kohta.Pascali seadus kõik vedelikud ja gaasid annavad neile avaldatava rõhu edasi võrdselt igas suunas.p=F/S (N/m 2 ePa) latm=105Pa .Rõhk on skaleerne suurus ,mis näitab pinnaühikule mõjuvat pinnaga risti olevat jõu suurust.
Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Sellel asjal on oma aineline koostis ja oma sisemine olemus. Miski käivitab muutuse;miski määrab tulemuse, mis muutuse käigus tekib. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Aristoteles arvab, et iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise tasandil vastab subjekti mõistele substants, mis on Aristotelese esimene kategooria, mis oma positsiooni tõttu erineb kõigist teistest. Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune
· Rõhutasid eneseteostuse potensiaali ja isikliku kasvu. · Humanistide perspektiiv on enenseavastamisel ja järgmiste küsimuste küsimisel: Mis motiveerib inimest elule? Millised on õppimise emotsionaalsed küljed? Kuidas tekib frustratsioon, igavus, ärevus, saavutustunne ja rahulolu ning miks? · Humanistliku käsitluse aluseks on inimese "mina". · Lähtutakse subjektist ja tema vaatenurgast. · Huvitutakse elukogemuse reflektiivsest analüüsist, nt kuidas õppija õpimist mõistab. · Humanistide arusaam tegeleb inimese isikliku arengu ja kasvuga TÄHTSAD TEGELASED: Abraham Maslow- motivatsioon · Oli humanistliku psühholoogia koolkonna rajaja. · Koostas vajaduste püramiidi ja seostas selle motivatsiooniga. Inimesi motiveerivad rahuldamata vajadused ja kui vajadus on rahuldatud, siis kaob ka selle motiveeriv jõud
7.Ühiskonna poliitiline elu? See võib nii või teisiti mõjutada võimu ja poliitilise süsteemi funktsioneerimist (poliitilise suunitlusega kunst, kirjandus, muusika jms, streigid, eliidi privileegid jne). Mõistagi hõlmab poliitiline elu kogu poliitilise süsteemi vahetu tegevuse. 8.Poliitikasubjekti üldiseloomustus? Kui poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, siis poliitika subjekt ongi tegija. Igasugune selgitus ühest poliitika subjektist pole veel piisav tegeliku rolli mõistmiseks. Subjektide ring poliitikas on väga lai ja mitmekesine. Erinevatest aspektidest vaadatuna on neil rohkesti erijooni, mida peab arvestama subjekti iseloomustamisel. Poliitika subjektidele ühine on see, et nende kohustuslikuks tunnuseks on võime mõjutada objekti (teist subjekti). Poliitiline subjektsus avaldub osapoolte vastastikuses mõjutamises, võitluses ja ka vastastikustes piirangutes omavahelisel
tajutavad ideede kogumid. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on needsamad asjad, mida ta näeb ja tunneb ning oma aistingutes tajub.Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole.Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. METAFÜÜSIKA. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni
Beardsley järgi on x kunstiteos ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Loomise all mõistab Beardsley mitmesuguseid tegevusi ehk tingimuste korraldamist kunstiteose loomiseks ja esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. Esteetiline kogemus on inimajus toimuv protsess, millele on omane, et teosesse ollakse neeldunud, eemaldutakse argimaailmast ja oma emotsioonidest ning tuntakse avastamisrõõmu. Esteetiline kavatsus ei peagi realiseeruma, sest see sõltub subjektist ning kunstiliigil võib puududa esteetiline eesmärk või võib ta olla pühendatud mõnele muule kavatsusele. 2. Esteetilist kunstiteooriat on kritiseeritud, kuna see ei arvestavat asjaoluga, et kontseptuaalse kunsti ja poliitilise kunsti puhul puudub esteetilise kogemuse taotlus. Samuti ei peeta kunstiks autosid, kujundujumist ja iluvõimlemise harjutusi, kuigi nende loomisel esineb esteetilise kogemuse kavatsus. Esteetilise
näitel. Eesmärgi analüüsimisel tuleb esmajärjekorras uurida tema seost konkreetse individuaalse või kollektiivse subjektiga (juhiga, otsustajaga). Eesmärk väljendab juhitava protsessi soovitavat lõppseisundit lähtudes otsustust vastuvõtva subjekti kasulikkusehinnangust. Eesmärki püütakse määratleda abstraktselt kui juhitava protsessi arengu lõppseisundit, kusjuures juhitavat protsessi käsitletakse juhtimise subjektist (otsustajast) lahus. Kuid majanduse juhtimisel ei ole juht (otsustaja) otsustuse tegemisel juhitava protsessi suhtes neutraalne. Probleemsituatsiooni ei ole õige käsitleda lahus juhi (otsustaja) subjektiivsest kasulikkusehinnangust juhitava protsessi lõppseisundile. Otsustaja positsiooni ebamäärasest käsitlusest tulenevalt on sageli raske aru saada, kas vaatluse all on tegutsemise eesmärk või alternatiivid. Eri ühiskondlikud subjektid hindavad ühte ja sama
Kalvinismi ideed tõid muutusi inimeste hoiakutesse ja motivatsiooni, kujundasid ratsionaalse mõtteviisi, mis on tegutsemise aluseks, mis on alati sotsiaalne, motiveeritud ja orienteeritud teistele inimestele. Sotsioloogia tegeleb inimese mõtestatud tegevuse analüüsiga. Ideaalne tüüp- sots. konrukt, teoreetiliselt konstrueeritud mudel, mis võimaldab esile tuua uuritava sotsiaalse nähtuse põhijooni, tüüpilisi tunnuseid. Seletab ühiskonna funktsioneerimist subjektist lähtudes. Võimu mõiste- eesmärkide realiseerimise tõenäosus teiste tahtest hoolimata. Usu kohta nii palju, et see on õige, mida inimene ise usub. Spencer (1920-1903)- ühiskond ja tema funktsioneerimine on samastav elusorganismiga. Sotsiaalsed struktuurid on vastastiku sõltuvad ja nende toimimisest sõltub ühiskonna toimimine. Ühiskond täidab 3 funktisooni: *regulatiivne funkt. *jaotusfunkt. *taastootmise funkt. Ühiskond teeb läbi
diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast diftong- kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon distributsioon- jaotumine dünaamiline modaalsus- viitab subjekti enda võimalusele, võimele või sisesunnile eksotsentriline tarind- subjektist ja predikaadist või kaassõnast ja selle põhisõnast koosnev tarind ekstensioon- lause tõeväärtus, mis selgitatakse välja nii, nii et võrreldakse väidetud olukorda keelevälises maailmas valitseva olukorraga ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon- kehakeel, eelkõige ilmed, zestid, pilgud ja asendid element- üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus endotsentriline tarind- üks tarindi osapooltest on juhtrollis- ses mõttes, et võib üksigi
16. Lained elastses keskkonnas Laineks nimetakse võnkumise ruumislevimise protsessi. Lained jaotakse: Ristlained ja Pikilained. p-keskonna tihedus, E-elastsusmoodul 17.Akustika Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemiku infraheli < 20 Hz kuni 20 kHz > ultraheli. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält . Helid jaotakse: lihthelid(e toonid), liithelid, mürad. Heli minimaalset intensiivsust e.tugevust nimetakse kuuldeläveks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10-12W/m2 18. Bernoulli võrrand Bernoulli võrand seob voolava vedelikku rõhu, voolu kiiruse ja asendienergia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku jaos. Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ) on staatiline rõhk ( p ) , vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ( gh ) ja dünaamilise rõhu ( /2 ) summa jääv suurus. 19. Torriccelli võrrand Torricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse
liitvõnkumisi nn Lissajous` kujundid. Lained elastses keskkonnas: v=ruutjuur E/roo E = elastsusmoodul, roo on keskkonnatihedus. Akustika: Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus infraheli - 20Hz – 20kHz – ultraheli. Füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Lihthelid, liithelid, mürad. Heli minimaalne intensiivsus e tugevust nimetatakse kuuldeläviks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10astmes-12W/m2 Valulävi I=10W/m2. Heli valjus (L). 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10. L = 10log l/l0 (dB) intensiivsuse ja valjuse seos. Heliallika akustiline võimsus N=I*S I =intensiivsus, S= sfääri pindala kaugusel R heliallikast S=4piiR2. Levib õhus 330m/s, vees 1407 m/s. Sagedusel 512Hz koefitsent alfa klaasis = 0,027, betoon 0,015
mõnes konkreetses olulises valdkonnas (vt nt Hume'i vaated metafüüsikale). Moraaliskeptitsismi arvates ei ole me võimelised teadma, kas moraalitõdesid on olemas. Strateegiline planeerimine lähenemine juhtimisele, mille kohaselt ettevõtte tegevust planeeritakse pikemaks ajaks, sooviga pääseda "lühiajalisusest", "ad-hocismist ja "kriisireguleerimisest". Pikaajaliste eesmärkide seadmine võib aidata luua raamistikku edukuse hindamisele. Subjektiivsus sõltuvus vaatlejast ehk subjektist. Kõik tegevused on paratamatult subjektiivsed, kuna need on subjekti ehk inimese tegutsemise tulemus. Subjektivism eetilise relativismi liik, mis väidab, et moraaliprintsiipide kehtivuse määrab üksikindiviidi valik. Tautoloogia väljend, mis, lisamata midagi uut, kordab lause predikaadiosas sisuliselt seda, mis juba sisaldub lause subjektiosas. Näiteks: nelinurgal on neli nurka. Tegevusteooria filosoofiline lähenemine, mis analüüsib inimtegevuse tunnuseid - teadlikke,
Idee teooria raskused on ületamatud. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab iga peegeldus ka selle allikat ideed. Ei saa seletada meelelise tegelikkuse pidevat muutumist. Ideed eksisteerivad ka eraldi. Metafüüsika uurib kõige üldisemaid printsiipe ja põhjuseid. Uurimisvaldkond ei erine ühegi teise teaduse uurimisojektst muu kui üldistusastme poolest. Kategooriad iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. 1. Kategooria erineb 2.st oma positsiooni tõttu. See on olemise tasand. Apelleeris tervele mõistusele, arvas, et kui ei ole esmaseid substantse ei saa olla ka midagi muud. Substantsid ei ole vaid mass ja on individualiseerivad. Põhjused teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele MIKS, on liikumise allikas. uut moodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. Aristotelese eetika eudaimonistlik. Keskne on vooruseõpetus. Voorused jagunevad:
Näide: Maja ehitamise puhul on ehitusmaterjalid materiaalne põhjus, ehitajate tegevus on toimiv põhjus, maja joonised on vormiv põhjus ning maja otstarve on lõpp-põhjus. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Väide = subjekt (kellest/millest räägitakse) + predikaat (väljendab seda, mida subjektist räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud. Substants üksikidentiteet (Sokrates, planeet Veenus) primaarsed substantsid; liik (inimene, taevakeha) sekundaarsed substantsid. Iga substants on mingi 'see', omaette eristatav saareke. Substantsi olemus põhjustab mingeid omadusi, veel on neil juhuslikke omadusi, mis on jagatud kategooriatesse. Kategooriad:
kaitsevahendid (kahju hüvitamine, alusetu rikastumine). Omand võib kuuluda kõikidele isikutele (isikud vt TsÜS 2.osa) Eraõiguslikud: Füüsiline isik - inimene Juriidiline isik - täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing Avalik-õiguslikud Riik Kohaliku omavalitsuse üksus Muu avalik-õiguslik isik Omanikule kuuluvate õiguste maht sõltub subjektist Omaniku õigusi võib vastavalt PS § 32 piirata üksnes seadusega Seadusest tulenevad kitsendused võivad olla kas: 1. Eraõiguslikud – kitsendatud teise isiku kasuks (naabrusõigused ja omandi ruumilised piirangud) 2. Avalik-õiguslikud – kitsendatud ühiskonna kasuks (sundvõõrandamine jm avalikes huvides tehtavad piirangud) Omandi (eraõiguslikud) piirangud saab kestvamaks muutmise eesmärgil kanda kinnistusraamatusse.
kaotamine, mis andis omavalitsuspõhimõttele ränga hoobi, vapustades KOV korralduse aluseid. Üldiseks tendentsiks KOV suhtes perioodil 1934.-1940. a oli suund detsentralisatsioonilt tsentralisatsioonile ja dekontsentratsioonile, riikliku järelevalve igakülgne tugevdamine KOV-de üle, KOV organites kollegiaalsuse printsiibile monokraatsuse printsiibi eelistamine ja täitevorgani, eelkõige selle juhi positsiooni tugevdamine esinduskogu volituste arvel. Venemaa- 89 föderatsiooni subjektist koosnev liitriik: 21 vabariiki, 8 kraid, 47 oblastit, 2 föderatiivse tähtsusega linna- peterburi ja moskva, 1 autonoomne oblast ja 6 autonoomset ringkonda - kõigil föderatsiooni subjektidel oma seadusandlikud ja täitevorganid - vabariikidel on oma president ja konsitutsioon - ülejäänutel on oma põhimäärus ja oma administratsiooni juhid ehk kubernerid - õiguspädevus on 2-tasandiline: Vene Föderatsiooni õiguspädevus ja selle ning selle subjekti
annaabi.ee 
