10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mrmargus
Õppematerjali autor
uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku seisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidoleid inimmõistusest täielikult väljajuurida, küll on aga võimalik vähendada nende mõju. Peamised ideed: Teadmised on jõud. Teadmised on selleks, et teha inimesed loodusest sõltumatuks. Inimene vajab leiutamise meetodit. Kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna hüvangu eelduseks. Thomas Hobbes 1588-1679 Paarkümmend aastat pärast F.Baconit tõuseb esile tema õpilane Th.Hobbes. Ta polnud silmapaistev mitte niivõrd oma originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja järjekindlusega. 2. Hobbesi filosoofia üldlaad. Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja peensustesse uppuvat kitsust. Ta filosoofiline huvi koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond.
Seega mõistuses on aprioorsed teadmise vormid (näiteks teadmine põhjuslikkusest). Tunnetusvõime astmed: 1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon. Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida tähendab olla tajutav (esse est percipi). Seda seisukohta tuntakse solipsismina. 4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley) George Berkeley viib tegelikkuse vaimse käsitluse ennekuulmatule tasemele.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................
• teadmised ei saa enne eksisteerida, kui esmalt ei ole kogutud tunnetatavaid, sensoorseid tõendeid – seega, empiiriku jaoks algab teadmiste kogumine aistingutest. • kõik järgnevad intellektuaalsed protsessid, mille abil väidetakse midagi maailma kohta, peavad keskenduma ainult aistingutele. Enamik filosoofilisi lähenemisi kasutab aistinguid ühe osana oma seletustest teadmiste päritolule; empiiriku jaoks omavad aistingud aga ülimat tähtsust. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene kui masin – Hobbes leidis, et inimesi võib vaadelda masinatena, funktsioneerimas suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga. Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes. Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia.
"Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse. ... Nii peab vältimatult möönma, et on olemas esimene mõjutav põhjus ja sellele annab igaüks nime Jumal." 3. Argument: Kui kõik oleks olemas juhuslikult (võiks olla või ka mitte olla), siis võib ette kujutada olukorda, kus midagi ei ole. Siis poleks midagi tekkinudki. Peab olema paratamatu olend. 4. Argument: Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus (vrdl. juba Platoni sedastus sofistide vastu). Thomas ei saa leppida mõttega, et väärtused on pelgalt kokkuleppelised. 5. Argument väidab, et maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema "juht", kes seda suunab. 10. Uusaja filosoofia tekkimine Descartesi mõtlemise läbi, subjekt-objekt suhe. Descartes (1596-1650): Descartes'i järgi peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi, olema teadmiste-puu juureks. Nüüd on otsustav ülesanne selles, et rajada filosoofia
Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult, ilmutusena. Anselm: Jumalast suuremat pole võimalik mõelda. Jumal on suurim. Idee suurimast on jumalikku päritolu, olematu poleks mõeldav. Thomas: mõeldavusest ei järeldu olemasolu.. Jumal on liikumatu liigutaja. Vahetud ja lõplikud põhjused. Miski pole olemas juhuslikult. Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus. Maailmas valitseb eesmärgipärasus ja peab olema juht, kes seda suunab. 9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam
Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt. 26. Võimu põhjendamine: 1) Jumalik autoriteet; 2) Loomulik autoriteet mõnele on loouomane alluda; 3)Autoriteet hüvest- valitsema peab see, kes on kõige targem; 4) nõusolekul baseeruvad teooriad. Machiavelli- heidab kõrvale võimu põhjendamise küsimuse ja keskendub võimu säilitamise tehnikale. Seab kahtluse alla selle, kasvõimu üldse saab filosoofiliselt põhjendada. Ühiskondliku lepingu teooria- rajajaks Hobbes. Eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid, perioodilisi valimis, võimude lahusus. Bsotsialism- eraomad põhjustab ebavõrdusu ja rõhumist, ettepanekuks loobuda sellest. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Marx-tema panuseks majanduslike suhete tähtsuse rõhutamine poliitilse tegelikkuse kujunemisel. Anarhism- kõige utoopilisem võimuvastane projekt
AKTIIVSED TUNDED tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid