Füüskia 1 spikker (2)

1. Skalaarid ja vektorid :Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. (aeg,mass, inertsimoment jne) Suurusi ,mida iseloomustab arvväärtus( moodul ) ja suund, nimetatakse vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga:
2.Vektorite liitmine :
3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari,mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koossinuse korrutisega:
4.Vektorite vektoriaaalne korrutamine: kahe vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga:
2.Ühtlaselt muutuv kulgliikumine : (a= const )
v=v+at ;s=vt+at/2;v=2as.
3.Ühtlane ringlikumine:V=const;an=const
v=[r]
4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine:v=const; a=const
5.Newtoni seadused:1:Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni välisjõud seda olekut ei muuda. 2:Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F ja pöördvõrdeline tema massiga m a=F/m. 3:Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F=-F
6.Impulsi jäävuse seadus:Vektorist suurust b=mv nimetatakse ainepunkti impulsiks . Seadus:Ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv.
 mivi=const
7.Töö ja võimsus: Töö on jõu ja nihkevektorite korrutis A=(Fs)=Fscos ,kui cos>0 siis on töö pos jne.Töö ühikuks on dzaul (J). 1J on töö,mida teeb jõud 1N tee pikkusel 1m. Võimsus näitab keha võimet teha tööd N=A/t=Fv.Ühikuks on vatt(W) 1W=1J/s.
8.Energia:nimetatakse füüsikalist suurust,mis iseloomustab keha võimet teha tööd.Ühik J. Potensiaalne energia:maapinnast kõrgusel h asuva keha,mille mass on m pot energia Ep=mgh Kineetiline energia võrdub tööga,mida tuleb teha,et pana keha massiga (m) liikuma kiirusega (v).Ek=mv2/2.
9.Jõumoment:Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M,mille määrab avaldis M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti tõmmatud raadiusvektor.Punkt O,jõud F ja r on ühes tasapinnas.Vektor M on risti selle tasapinnaga.Vektor M on aksiaalvektor.Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti.Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega M=Fl.
10.Impulsimomoment:
L=[rp]=m[rv];L=Li=[ripi];L=const
Keha inertsimomendiks telje z suhtes nimetatakse summat ,mille iga liitedav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z. Iz=miri2 varras I0=1/12ml2 rõngas I0=mr2 silinder I0=1/2mr2 kera I0=2/5mr2. Steineri lause:Inertsimoment mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga ,milles üheks liidetavaks on inertsimoment(I0)telje suhtes,mis on parallelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi korrutis telgede vahelise kauguse ruuduga I=I0+ml2
11.Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand:Moment telje z suhtes võrdub keha inertsimomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega. Mz=Iz.
12.Raskusjõud: P=mg Gravitatsiooni seadus: Jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade massidega nung pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=m1m2/r2,kus  on gravitatsiooni konstant =6,67 10-11(m3/kgs2) .
13.Deformatsiooni liigid:tõmme,surve, nihe ,vääne, paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid.Keha deformeerimisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid nimetatakse elastsusjõududeks.
14.Hõõrdejõud:seisuhõõreF=H=0N ;N=mgcos,liugeõõre H= mgsin =0mgcos 0=tan;Hl=N; ´N- veereb .Inertsijõud F=mgsin.
15.Harmooniline võnkumine : on protsess,kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(x) muutub ajas siinus (või cos) funksiooni järgi.Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti(m) projektsioon (P). X=A0sin(t-0),x on hälve,A on amplituud.Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia(Wk) ja potensiaalse energia (Wp) summaga.W= Wk+ Wp=m2A20/2.
16.Matemaatiline pendel : on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass.Võnkeperiood T avaldub T=2l/g.Füüsikaliseks pendliks võib olla iga keha,kui see on nii kinnitatud,et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega.
T=2I0/mgl ; T=2pÖlt/g ,lt taandatud õlg.
17.Võnkumiste sumbumine:Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab siinusfunktsioon kuid selle amblituud väheneb ajas eksponentsiaalselt.x=Asinst; s=Öw02-2; =r/2m ;=lnA(t)/A(t+T)= T ; - sumbuvus tegur,r-Keskonna takistustegur.Võnkleamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement(),mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaitmiga.
18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe ühesuguse sagedusega(w),samasihiliste,kuid erinevate amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jäle sama sagedusega harmooniline võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine.
Kahe vastastiku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja faasidest :
-kui võnkumised on sama sagedusega ja samas faasis,siis summaarne liikumine toimub mööda sirget.
-Kui võnkumised on sama sagedusega,kuid faasis nihutatud,siis toimub liikumine mööda ellipsit.
-kui võnkumiste sagedused on erinevad,siis täisarvkordsete sageduste suhte puhul, kirjeldavad liitvõnkumisi nn. Lissajous ´i kujundid .
19.Lained elastses keskkonnas:Elastseks keskkonnaks nimetatakse keskkonda,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus.Laineks nimetatakse võnkumise ruumislevimise protsessi.Lained jaotatakse: - ristlained ,kus osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. –pikilained,kus osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikkuseks () nimetatakse kaugust,mille võrra levib laine ühe perioodi(T)vältel. =vT=v/,kus v-laine levimise kiirus, -sagedus.Laine levimise kiirus elastses keskkonnas sõltub keskkonna elastsusest ja tihedusest.v=ÖE/,kus E- elastsusmoodul ,-tihedus.Laine põhivõrrand x=Asin(t-);=s/v,
s- teepikkus v-kiirus.
20.Lainete interferens:nimetatakse koheretsete lainete liitumist.Koherentseks nimetatakse ühesuguse sagedusega laineid ,millede faaside vahe ei muutu aja jooksuA=A21+A22+2A1A2cosS2S1/v;=S1-S2;.Difraksiooniks nimetatakse laine paindumist oma teel seisva tõkke taha.Kui >ava ,siis difr ,kui