TÄISKÄSVÄNU KUI Triin Lepp ENESEÄRENGU SUBJEKT Sõnastik L. Kaade uurimustöö põhjal Subjekt SUBJEKTIKS OLEMINE= Subjektile omane teadlik MÕTESTTUD aktiivsus ilmneb SUBJEKT-teadvustatud AKTIIVNE suhtlemise ja selle aktiivsuse TEGUTSEMINE osapoolte kandja, kes on suuteline vastastikuse mõjutamise orienteeruma, otsustama, kaudu ning avaldub töö, tegema seda, mida ta on loomingu ja probleemide kavatsenud teha, ning
käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad
asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimisest ning individuaalse elustiili kujundamisest. Enesearengu subjektile on omane adekvaatne situatsioonitunnetus, olukorrale vastav käitumine ning teadlike otsuste langetamine. Selline indiviid naudib ühistegevust; tal on kõrge tolerantsus sotsiaalse stressi suhtes. Enesearengu subjekt on sotsiaalselt terve ning suudab adekvaatselt tunnetada ja toimida, sh. otsustada ning vastutada nii isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris. Ta on võimeline ja valmis sotsiaalseks interaktsiooniks, säilitades sealjuures sõltumatuse ning iseseisva mõtlemisvõime.
kogu haldusõiguse jaoks. Sinna kuuluvad normis, mis on üldise iseloomuga ja reguleerivad järgmisi suhteid: Haldusõiguse põhiprintsiibid, avalik teenistus, halduskontroll, haldusmenetlus jne. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad üksikuid haldustegevuse valdkondi. Näiteks: Ehitusõiguse normid; lennundus Subjektiivne avalik õigus Subjektiivse õiguse all mõistetakse: õigussuhte subjektile ehk osapoolele õigusnormiga antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus- on subjektile ehk isikule õigusnormiga antud õigusvõime/õigustus, nõuda oma huvide teostamisel riigilt teatavat käitumist. Seega kodanikul on õigus riiki kohtumenetluses survestada. Subjektiivse avaliku õiguse kindlaks tegemiseks on vaja välja selgitada: 1
1. Sotsioloogia loojaks peetakse Auguste Comte 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad ühiskonda tervikuna 3. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on, et uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimustööd 4. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte Emile Durkheim 5. Sotsioloogilise postmodernse arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu subjektile, kes on uurimise oluline osa 6. Auguste Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena olema väärtustevaba ning objektiivne 7. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse dogmatismi 8. Sotsioloogilise kujutluse mõiste autor on C.Wright Mills 9. Auguste Comte kasutas enne mõistet sotsioloogia mõistet sotsiaalne füüsika 10. Sotsioloogilise kujutlus tähendab seda, et isiklik ja ühiskondlik kogemus on olemuselt erinevad 11
neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. on fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKUUR. Lk 40-45 Õigusnormi 3 elementi: 1) Hüpotees tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Dispositsioon subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine 3) Sanktsioon normi rikkuja suhtes kohaldatav mõjutusvahend Õigusnorm: Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). I Hüpotees Sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg(sõjaaeg, erakorraline seisukord), koht(avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala), subjekti
õigusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid(üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi. Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust 2)mitenormatiivne - on üksikakt(haldusakt), mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või isikute ringile. NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele
Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.12 6. Täidetava funktsiooni järgi: Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kaitsvad õigusnormid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.13 7. Vastavalt regulatsiooni viisile: Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustavad normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid.14 12 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 42- 43. 13 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia
vahendina tõlgendamist ja analoogiat. Õigusmõistmispõhimõtetest tekib õiguse tõlgendamine, konkretiseerimine ja edasiarendamine. 3.Täiendavad allikad: vastused/arvamused Riigikohtu järelepärimisele, õigusteadlaste arvamused. Pidepunktiks õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Subjektiivne avalik õigus Subjektiivset avalikku õigust käsitletakse haldusõigusteaduses suhetes kodanik ja riik ning riik ja kodanik. Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormidega antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus on isikust lähtudes subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivse õiguse eeldused: 1. objektiivse õiguse olemasolu ehk peab olema õigusnorm ja õigusnorm peab olema antud avalike huvides e sellega kaitstakse teatud isikute ringi huvisid ja
ning muude osade paigutus ja vaated Infosüsteemi üldise struktuuri moodustavad funktsionaalsed alamsüsteemid ja tööd kindlustavad osad (tavaliselt tarkvara, riistvara) INFOSÜSTEEMI OSAD: 1. Organisatsiooni liikmed 2. Infotehnoloogiline osa 3. Mehaaniline osa (informatsiooni automatiseerimata töötlemine või käitlemine) 4. Nendevahelised suhted (reeglid, infovool, suhtlemine) INFOSÜSTEEMI ÜLESANDED 1. Sobiva infokeskkonna kujundamine subjektile, kelle jaoks infosüsteem luuakse 2. Subjektile sobiv infokeskkond kujuneb infosüsteemi elutsükli jooksul 3. Infokeskkonna kujunemine ja infosüsteemi elutsükli kulg on suures osas määratud subjekti infovaatega 4. Subjekti infovaade tähendab talle vajalikku infot õigel ajal ja õiges kohas 5. Subjekti infovaatele vastava info andmine ongi infosüsteemi ülesandeks kogu tema elutsükli jooksul
· Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad pildid (1895, Vennad Lumier'id, ,,Rong jõuab jaama"; Eesti esimene J. Pääsuke, ,,Karujaht Pärnumaal", 1919) 5. Arvuti kasutuselevõtt (1965, Mcindosh) Kommunikatsioon ja informatsioon: · Kommunikatsiooni võib vaadelda kui informatsiooni hankimist ning edastamist subjektilt subjektile. · Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme sellega ning anname seda teada/tunda. (R. Wiener) · Informatsioon on seos uue olukorra ja varemkogetu vahel, mis vähendab olukorra määramatust ning võimaldab teha 'õigeid' ennustusi ja valikuid käitumiseks. Meedia funktsioonid on: · Informeerimine (teatud kindla info edastamine) Operatiivne (mida suurem kriisiolukord, seda suurem vajadus) Utilitaarne Hariv
mis on eraõigus - eraõigus on õigusharu, milles subjektide vahel esineb subordinatsioonisuhe tsiviilõigus mõiste - tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõttel positiivne õigus vs objektiivne õigus - positiivse õiguse õigusnormid kehtivad, objektiivne õigus ei pruugi olla kehtiv subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine 3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel
üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme õigustloov. Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsused, ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused ja üksikaktid. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)
2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on kohanemishäire 8
vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3) Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi 1.1) Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 1.2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 1.3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) 5
isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk ükskikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendatakse neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsus, autasustamine või armuandmine. Seadus on normatiivakt, mille võtab vastu parlament. Kõik muud õigusaktid
Keelav on nt PS § 18 norm: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Keeld on kohustus mitte teha e hoiduda tegemisest. Ergutusnorm – sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või soovitav/juhendav. Imperatiivne (e kategooriline) – subjektile tehakse kohustuseks teatud viisil käituda, ei lubata kõrvale kalduda (ehk normis on määratletud käitumine, mida seadusandja nõuab). Dispositiivne (e soovitus) – on enamasti eraõiguse norm, mis ütleb, et suhte subjekt võib valida, kuidas ta õigust kasutab ja kuidas käitub( ehk norm annab subjektile võimaluse ise määratleda oma õigused ja kohustused seadusandja poolt lubatud piirides).
allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus
õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile. Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja „Õiguskeel“ 2009 aasta numbris 4 artiklis „Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus“. (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just
Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. * Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. * Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. * Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
27. Kes teostab järelvalvet põhiseaduse üle? 28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt? Üldakt on õigusakt , millega antakse üldisi , abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on nt. seadused, määrused ja dekreedid 31. Mis on üksikakt? Üksikakt ei sisalda õigusnorme , vaid on individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele . Sellised on näiteks otsused , korraldused , käskkirjad. 32. Võrdle üldakti ja üksikakti- erinevused, kumb on vähem tähtis? Üldakt koostab seadusi mis kehtivad kõigile aga üksikakt teeb neid aga konkreetsetele inimestele . Üksikakt on vähem tähtis.
1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega. Seadust saab muuta v kehtetuks tunnistada vaid selle vastuvõtnud organ
15. Dualism- teooria, mille koahselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatudt algprintsiibist e substantist. 16. Pluralism- teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantist. 17. Atomism- maailm koosneb aatomitest ja tühjusest( demokrites) 18. Substants- kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 19. Irratsionaalne- mõistusega loogiliselt mitteseletatav. 20. Subjektiivne-tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism- tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 21. Objektiivne- objektiivne reaalsus on inimeteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õiget tegelikkust. 22. Eudaimonism- isiklikku või kolletktiivset (sotsiaalne-) õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. Äärmuslik vorm hedonisn- nauding on ülim hüve. 23
Balti Eraseadus(1865) TSS eelnõu(1940) Vene NFSV TsK- oli enne sõda, kehtis kuni 1965 Eesti NSV TsK(1965) TsÜS TSIVIILÕIGUS SUHE See teema õpetab kaasusi lahendama. Õigussuhe- on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe(lepingud, abielu, pärimine) Tsiviilsuhe- on tsiviilnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe 3 elementi tsiviilõigussuhetel: *Tsiviilsuhte sisu-moodustavad subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuulub konkreetne õigus.(pastakas) Objektiivne õigus- õigusnormid, kui sellised.(ostan poest laua-pole veel minu oma) Positiivne õigus- kehtiv õigus *Tsiviilõigussuhte ese- millele õigussuhe on suunatud(pastaka laenuleping) Tasulistes õigussuhetes on alati üheks suhtepooleks raha, rendi poolest on ka rendiobjekt ja raha *Subjektid- kui on tekst, siis esmalt tekstist välja kirjutada subjektid Kui laps lõhub lasteaias mänguasja, ja lasteaed nõuab lapsevanemalt hüvitamist
antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile e hüpotees Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine e dispositsioon Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi e sanktsioon 4. Õigusharu. Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamine Toimub õigusliku reguleerimise objekti ja meetodi abil: Objekt: teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted jne)
- Otsuse õiglusest annab tunnistust õ. rak. akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbusele ja õigusteadvusele - Õiglus eeldab õ. rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele (võtavad osa asja lahendamisest) Õiguse rakendamise aktid Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile - väljendub erinevate riigiorganite mitmesugune organist. tegevus Akt annab vastused järg. küsimustele (annab võimalust infot saada: juurid. jõu, kehtivus, määrata isikut, tema õigused ja kohustused jne): 1. milline organ on akti väljaandud 2. millal akt on välja antud 3. kus akt on välja antud 4. millise konkreetsete isiku kohta see akt on antud 5. millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (fakt. alus) 6
6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edukalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti, mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul üldistame ehk mingis mõttes üldistame ja idealiseerime subjekte selles suhtes, et subjekt millest või kellest me teame vaid head, muutub meie meeltes üdini heaks ja vastupidi.Teise
Ta soovib inimestele öelda, et mitte ainult n.ö alamklass ei mõtle abstraktselt vaid kogu ühiskond. Isegi see, kui me abstraktse mõtlemise kui mõiste või nähtuse kohe maha laidame on omamoodi abstraktne mõtlemine, sest me ei süvene selle tegelikku olemusse. Artikkel on minu meelestlausa natuke pilkav inimeste suhtes, kes arvavad, et abstraktne mõtlemine on nende jaoks liiga madal. 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul me üldistame ehk mingis mõttes oma peas idealiseerime subjekte selles suhtes, et subjekt millest või kellest me teame vaid head, muutub meie meeltes üdini heaks ja vastupidi ning teise puhul
kohustuslikkuse aste teiste sotsiaalsete normidega võrreldes kõrgem, nende toime hõlmab kõiki antud ühiskondliku suhte liigist osavõtjaid, nende rikkumise eest kohaldatavad mõjutusvahendid on aga karmimad (mõnes riigis kuni surmanuhtluseni). 4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm avaldab oma reguleerivat toimet erilise mehhanismi kaudu: andes ühele suhte subjektile võimaluse teataval viisil käituda (subjektiivse õiguse), paneb ta samal ajal teistele suhte poolele subjektiivse kohustuse käituda õigustatud poole nõudmise kohaselt. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, näiteks sõnastatud õigusaktis. Õigusnormi formaalse määratletuse nõue on tihedalt seotud õigusnormi
ostu-müügilepingu objektiks on nt pudel viina ja raha.) sisu- Õigused ja kohustused. Alati kaks poolt. Üks pool on õigustatud pool, teine pool on kohustatud pool. Üks pool võib olla nii õigustatud kui kohustatud. Sellist tehingust kus üks pool on kohustatud on ühekülgne tehing (laenuleping,hoiuleping). Kui mõlemad pooled on kohustatud on tegemist mitmekülgse tehinguga (ostu-müügileping) Subjektiivne õigus-konkreetsele subjektile mõeldud õigust (kui mul on konkreetne pastakas käes) Objektiivne õigus-õigusnormide kogu, (meil kõigil on olla pastaka omanik) Positiivne õigus-praegu kehtiv õigus Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus Juriidiline fakt- fakt millel on õiguslik tähendus.Sündmus ja tegu (kõige laiem mõiste üldse) FIE- füüsilisest isikust ettevõtja! Juriidiline isik on olemas ainult juriidiliselt! Füüsiline isik on füüsiliselt olemas Kaasuste lahendamise juhend-
Määruste andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel, KOV volikogul, ja OV täitevorganitel (valla- ja linnavalitsustel). Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ja teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Avaldatakse Riigi Teatajas. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (ka õiguse rakendamise akt) Akt, mis annab subjektiivseid(antud subjektile kuuluvaid) õiguseid ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. Õigusakt ei sisalda õigusnorme, nagu normatiivakt, vaid ta rakendab neid, kohustades konkreetset iskut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on iseloomult õiguse rakendamise aktid. Nt kohutotsus, ametisse nimetamise/vabastamise käskkirjad, autasustamise/armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid. Riigikogu ja presidendi otsused aktid, mis käsitlevad tavaliselt ametiisikute ametisse
(nt. seadus, kõikidel tuleb täita seda) Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt ehk õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigust rakendav akt on selline akt, mis annab subjektiivsed ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta õigust rakendav akt. Õigus: õigusevaldkond – eraõigus ja avalikõigus; õigusharu; õiguseinst. ehk õigus allharud (nt. tehingud); õigusaktid seisneb mitme eriseaduse koondamisest üheks seaduseks.
Üldakt ehk normatiivakt(e õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab ühiskondlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Üksikakt ehk mittenormatiivne akt(e individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed(antud kuuluvas) õigused ja paneb kohustused subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks - on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. 7.Mis on seadus? Mis on määrus? Mis on käskkiri? Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel).
ta on üldise iseloomuga reegel tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 21. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused (aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse
mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada. Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine.
liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1)tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2)subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3)normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni) Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi(osa): 1)hüpotees- õigusnormi kehtivuse tingimused 2)dispositsioon- vajalik käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3)sanktsioon- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 23. Õigusnormide liigid.
Täpselt ja ammendavalt on antud poolte õigused ja kohustused. 2. Suhteliselt määratletud Seadusandja kehtestab poolte jaoks käitumise üldised raamid, mille sees pooled võivad oma õigusi ja kohustusi ise täpsustada. 3. Alternatiivsed Subjektidel lubatakse valida kahe või rohkema käitumise vahel. Dispositsiooni iseloomu järgi: 1. Imperatiivsed Subjektile tehakse kohustuseks teatud viisil käituda, ei lubata kõrvale kalduda. 2. Dispositiivsed Annavad suhte subjektidele võimaluse teataval määral kindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi. · Antakse võimalus ise kokku leppida, kui ei jõuta kokkuleppele, siis seadus määrab käitumisvariandi. · Alternatiivne (nii ja nii, kui lepingus ei ole määratud teisiti). Mis on õigusnormi sanktsioon
loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 3 Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti
Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma sunnijõuga isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)
polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea?
polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea?
järgi mediaanist tarbimisüksuse kohta, iseloomustab sissetulekute jagunemist ühiskonnas. Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir ehk absoluutne vaesuspiir on arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. Absoluutne vaesus näitab leibkondade või isikute osakaalu, kes elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset. Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama ressursitaseme korral laienevad subjektile täiendavad majanduslikku toimetulekut kindlustavad meetmed. Ametlik vaesuspiir kehtestatakse poliitilise otsusega seadusandja või valitsuse poolt ning see toimib riiklike sotsiaalpoliitiliste regulatsioonide alusena. Iga seitsmes leibkond Eestis oli 2006 aasta andmete põhjal nii absoluutse kui suhtelise vaesuse näitaja järgi vaene. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on kümmekond aastat kahanenud jõudes 2007 aastal 6,6%-ni elanikkonnast, samas on vaesuspiir jõudnud 2341
tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm ära määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatavad sanktsioonid. Õigusnormide liigid Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ja dispositiivsed. Õiguse olemus
4) normide ümberhindamine переоценка норм Formaalne kontroll – assotsieerub ametlikkusega ja tavaliselt teostatakse seda suurtes organisatsioonides Sots.kontrolli staadiumid: 1) Loetakse normi isiksustamist ehk personifitseerimist. Возможность самому действовать, использование субъективного права Selles staadiumis antakse õiguse subjektile võimalus oma subjektiivsete õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks. 2) Õigusnormi eiramise ennetamine. Нейтрализируетя поведение человека 3) Õigusrikkumiste faktide selgitamine ja konkreetsete õigusvastaseid tegusid sooritanud subjektide kindlakstegemine 4) Sooritatud teo analüüs ja hinnang õiguspäarane käitumine
Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9. Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled Absolutiiv-ergatiivkeeled ja nominatiiv-akusatiivkeeled lähtuvad erinevast süsteemist. Ergatiivkeeles on agent sama mis akusatiivkeele subjekt. - Poiss magab ( magamine võtab poissi, poiss on passiivne) patsient - Poiss jookseb ( jooksmine on poisi tekitatud, poiss on aktiivne) agent Kuidas nad erinevad? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv- ergatiivkeeltes ei saa
käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad
liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1)tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2)subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3)normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni) Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi(osa): 1)hüpotees- õigusnormi kehtivuse tingimused 2)dispositsioon- vajalik käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3)sanktsioon- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 23. Õigusnormide liigid.
määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetataksegi õiguse üldaktiks Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse ka õigustloovaks aktiks Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt – annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad iseloomult õiguse rakendamise aktid Nt kohtuotsused, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid Seadus – normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani
suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond,riik,kollektiiv) 7. Õigusnormi loogiline struktuur seisneb selles, et kuna õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis peab adressaadini jõudma tema teadvuse kaudu, siis peab see käitumisreegel vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks määrama: 1.tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2.subjektile lubatud,keelatud või kohustatud käitumise 3.normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon) 8. Õigusnormi hüpotees on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt esimene element, mis näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. 9. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt teine element, mis näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi 10
Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heauske eeldus (§ kui seadus seob iguslikud tagajärjed heausklusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti) Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavates asajoludes, ka tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitsatakse hagi esitamisega ehk hageja nõudega. See esitatakse teisele poolele ehk teisele tsiviilõigus subjektile ehk ostjale. Aegumistähtaega võub poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi.(§poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuid mitte enam, kui 10 aastani). Kui kohustuslik isik rikkus oma kohustusi teadlikult, siis tähtaeg lüheneb ? Asjaõigus Asja mõsite ja liigid Asjaõigusseadus (AÕS) Tsiviilüldosaseadus (TSÜS) Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega
annaabi.ee 
