Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõt...
Sportlaste iseloomujoonte kujundamisel pean üheks olulisemaks TAHTEOMADUSTE ARENDAMIST. Tahe on võime valitseda oma käitumist, mobiliseerida oma jõudu raskuste ületamisele, mis takistavad eesmärgi saavutamist. Tahteomadused arenevad eelkõige sihikindla kasvatusega. Sportlasele vajalikud tahteomadused: Sihikindlus eesmärkide-ülesannete selgus, kõrvaliste tegevuste allutamine peaeesmärgile Püsivus, visadus võime pikema aja kestel energiliselt ja aktiivselt püüelda püstitatud eesmärgi poole Otsustavus, julgus võime õigeaegselt ilma liigsete kõhklusteta ja mõtestatult leida lahendusi raskuste ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele Enesevalitsemine, kannatlikus võime valitseda ja juhtida oma mõtteid, tundeid ja tegevust ka kõige keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduse...
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda sooj...
Lõuna-Koreas. Võstlused algasid 27. August 2011 ja lõppesid 4. September 2011. Osa võttis 204 riiki ja 1848 sportlast. Kõige rohkem medaleid teeninud riid olid Ameerika Ühendriigid, kust pärit võistlejad said ühtekokku 25 medalit. 12 nendest olid kullad, 8 hõbedat ja 5 pronksmedalit. Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17
Eesti läbiaegade parim sportlane Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson, sest 1) Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43- aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Elton John Koostas: Getter Lage Klass: 6.a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Elton Johni üldinfo..................................................................................................................4 1.2 Elton John ja sport.............................................................................................................4 Elton John mängib Austraalias kriketit (1987).......................................................................4 2.Elton Johni bänd.......................................................................................................................5 2.1 Eltoni muusikakarj...
Michael Phelps Michael Phelps was born on 30 June, 1985, in the USA. He is called 'The Baltimore Bullet'. He is an American swimmer who is famous for holding the world record for the most gold medals at a single Olympics. Michael was born and raised in Baltimore, Maryland. Michael's parents divorced in 1994. He has two older sisters, Whitney and Hilary, who both are also swimmers. In his youth, Michael was diagnosed with attention-deficit/hyperactivity disorder. He took up swimming at the age of seven mainly to provide himself an outlet for his energy. At the age of 10, Phelps held a national record for his age group. He improved rapidly and by the age of 15 he qualifyed for the 2000 Summer Olympics. Phelps finished fifth in the 200 metre butterfly. Five months later he broke the world record in the same event and also became the youngest man ever to set a swimming world re...
P M Y 11. . 15 1980, B K C "Cup of Russia" I , 3 pac "Finlandia Trophy" I "Nebelhorn Trophy" "Skate America" 20062007 e , 8 1941
Ants Antson sünniaeg: 11. november 1938 sünnikoht: Tallinn Kiiruisutamise juurde tuli Antson alles 17-aastaselt. Esimese välisreisi tegi 1963. aastal NL koondisega Norrasse, kus saavutas 15., see tähendab eelviimase, koha. Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnen...
Alfred Neuland Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Sündinud 10. oktoober 1895. Kuna Neulandi (mõnede dokumentide järgi Neilandi) pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Neulandi pere kolme poja lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Riias. Perekonna majanduslik olukord ei olnud kiita, ometi ei sattunud lapsed ula peale. Neuland on seda aega hiljem ise meenutanud: ,,Võisime oma vaba aja veeta enamasti nii, nagu soovisime. Õnneks oli meil kalduvusi sportimiseks. Tahtsime saada suurteks ja tugevateks." Vanem vend Voldemar oli Alfredi esimeseks eeskujuks ja innustajaks. Esialgu pidi Alfred oma raskejõustikuhuvi vanemate eest varjama, sest ta oli üsna kidura tervisega, kuid esimese edu saabudes olukord muutus. Tõstepisikust nakatus koguni pereisa ise. Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrasta...
Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970
Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Antson 2. http://www.omkuld.ee/antson.htm 3. http://www.eok.ee/organisatsioon/auliikmed 4.http://www.eok.ee/est/sportlased/olympiavoitjad_ja_
Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on eestlased. Mina oma eluaja jooksul olen kaasa elanud nii mõnelegi sportlasele. Näiteks kümnevõistlejale Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel olen kaasa elanud ka Gerd Kanterile, kes on samuti võitnud kuldmedali kettaheites. Talvel
3.2 Üksiksõit Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973. aastast lisandus lühikava. Kohustuslik kava jäeti võistlusprogrammist välja 1991. aastal. Üksiksõidule lubatakse 30 naist ja 30 meest, ühest riigist maksimaalselt 3 meest ja 3 naist. Tänapäeval tehakse üksiksõidus erinevaid hüppeid, piruette, liikumisi muusika saatel ja neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava (kestvus 4min naistel ja 4,5min meestel). Saatemuusika valib sportlane, kuid selleks ei tohi olla vokaalmuusika. Eksimise korral ei ole õigust elementi uuesti sooritada. Vabakavas on lubatud kõik ja soovi kohaselt ajastatuna – hüpped, kõikvõimalikud sammud, piruetid jne.. Kava esitatakse muusika saatel. Mida keerulisemad on elemendid, seda kõrgemad on hinded. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest, mis on omavahel seotud sammudega (esitamise
MIS OLI STRATEEGIAL VIGA Situatsiooniülesanne Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku **** Riho Kullassepp oli üks neist ettevõtlikest, kes taasiseseisvunud Eestis kiiresti rikastus. Kuulduste järgi oli ta miljardär, kelle varanduse allikaks oli osav metalliäri, turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maandamiseks oli
Sport tähendab võitude hinda ja kaotuste kibedust Spordis on nii kurbi hetki,kui ka õnnelikke.See ei tohi mõjutada sportlase eesmärke ega enesekindlust.Sport on nii äri ,kui ka töö ja aint pühendunud sportlane saavutab enda eesmärke. Kaotus on sportlasele isegi vajalik.Pole ühtegi sportlast,kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust.Nagu judokas Aleksi Budõlin on öelnud ,,kaotusest õpib sportlane rohkem kui võidust".Täpselt nii see ongi kuna,kui sportlane kaotab ta hakkab mõtlema,mis ta valesti tegi?,mis ta peaks tegema,et neid vigu vältida?Olen ise kogenud seda kibedat tunnet,kui kaotus on väga valus.Peale seda ma panin ennast mõtlema ,et edasipidi neid vigu vältida ja võidu himu kasvas peale kaotust,tahtsin tõestada ,et ma suudan võita.Peale kaotust,võistlustel olid mul järgmised võistlused Eesti Meistrivõistlused,kus ma vältisin varem tehtud vigu ja võitsin.
Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus
Second level Third level Fourth level Fifth level Esimene samm on rõhutatud, järgmise vähemalt 5 sammu jooksul pöörab sportlane külje ette ja teeb ristsammu, et viskeulatus oleks maksimaalne. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis
sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse sooritamise järel paigale võistleja süül.. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. 4.3 Kaugus- ja kolmikhüpe Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kolmikhüpe on kaugushüpe, mille puhul nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu
DOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMATU Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika. See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut. Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud.
miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne, kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk? Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse dopinguproovi, ise öeldes, et ta ei teadnud, et selles toidulisandis on sellist ainet. Ilma keemiata ei suudaks enam ükski sportlane sooritada perfektset tulemust
näppude vahel. Tõuke faasis ei tohi kuuli kunagi õla joonest tahapoole. optimaalne tõukenurk on natukene suurem kui 40 kraadi. O' Brieni tehnika- 1952.a tõi kuulitõuketehnikasse uuenduse ameeriklane Parry O' Brien, kes alustas oma heiteid seljaga kuulitõukesektori poole. Kuna selline asend andis neljandkiu pöördest lisaks, kasvas tõukejõud ning tema tulemused paranesid umbes 1 meetri võrra. 1. Algasend- Sportlane on lõdevastunud ja keskendub pingeliselt. Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret
mööda sirget rada. Aeg peatub kui kanderaami tagumine osa on jõudnud üle fini? ijoone. Ajalimiit on 75 sekundit. Raami võib uuesti üles tõsta ja sooritust jätkata kui see maha kukub. Aega võtavad minimaalselt kolm kohtunikku ning ametlikuks ajaks on keskmine aeg. b) Meremehe kõnd kauguse peale. Kanderaamistiks tõstetakse maast üles ja kõnnitakse 35 m sirgel rajal 75 sekundit. Lõplik tulemus mõõdetakse kanderaamistiku tagumisest osast. Sportlane liigub ümber postide distantsi otstes pidevalt raami kandes või laseb raami maha pöördekohtades, pöörab ennast ümber, tõstab raamistiku uuesti üles liigub kergelt kõrvale, et postist mööduda ja jätkab teekonda raja teise otsa. 3. Farmeri kõnd (Farmer's walk) Farmeri kõnni kanderaskused on standartse kuju ja suurusega. Kanderaskusi on olemas kahesuguse kaaluga: 125 kg kummagis käes või 160 kg kummagis käes. Farmeri kõndi on kahte klassikalist varianti
..8 Lisad...................................................................................................................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud kirjandus.................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Vasaraheide on kergejõustikuala. Sellel alal lennutab sportlane vasarat võimalikult kaugele. Muistsel Iirimaal peetud Tailteanni mängudel oli kavas ka roth cleas'i vankriratta, mille teljel on käepide heitmine. Ratas asendati peagi varre otsa kinnitatud kiviga ning 14. sajandil sepavasaraga. Ala lülitati Oxfordis ja Cambridges toimunud võistluste kavva 1866. aastal ning Inglise kergejõustiku meistrivõistluste kavva 1875. aastal. Esimesed vasaraheite olümpiamedalid jagati välja 1900. aastal Pariisis, kui sepavasar
Sprint Jooksja valmistub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ning selle hetke vahel, mil sportlane stardipakult lahti tõukab nimetatakse reageerimis ajaks. Stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui ka jalgadega, tõugates oma keha 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Sportlane jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Sprinter jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. Finisijoonel seisatakse ajamõõtja, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone. Sellepärast kallutatakse ka keha finisis ette. Tippmarki ei saa rekordiks registreerida, kui taganttuule kiirus ületab 2 m/sek. Cooperi test Cooperi testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, inimeste kehalise töövõime hindamiseks.
Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt, postid ja maandumismatt Latti pikkus peab olema 3.98 m ja kaal 2 kg. See võib olla valmistatud puidust või plastikust
Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimõõduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Enne võistluste algust teeb vanemkohtunik teatavaks algkõrguse ja lati tõstmise korra. Ka juhul, kui kõik kaasvõistlejad on võistlusest välja langenud, on võistlejal õigus võistelda lõpuni st kuni kolmanda järjestikuse ebaõnnestunud katseni. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluselt lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka teivashüppes. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine.
Bioloogia ei tegele vaid looduse ja loomadega, vaid tegeleb ka muude organismidega kaasa arvatud inimestega. See uurib organismide talitust, kasvu, päritolu ja ka paljunemist ning ka levikut.Lisaks sellele uurib ka organismi orgaanilist koostist ja üldse organisme kui tervikuid. Tänapäeval on bioloogial ja spordil väga palju ühist võib lausa öelda et ilma bioloogiata ei saaks olla maailmas tipp sporti. Kuna sportlased ei tea alati ise mida nende kehal just parasjagu vaja on. Selleks et sportlane oma instrumenti ehk keha suudaks tervena ja vigastuste vabana hoida peab ta hoolega jälgima, et keha saaks õigetes kogustes vitamiine ja muid aineid, et lihased jõuaksid taastuda rasketest trennidest.Kui isegi peaks sportlasel juhtuma midagi tema instrumendiga siis mõnikord ei pruugi ta ise arugi saada, ning tekiksid eluaegsed tühistused kui samamoodi treeninguid jätkata. Tänapäeval on õnneks bioloogia ja meditsiin nii palju
omadusi. Loomulikult on mõlemal treeninguviisil oma spetsiifiline mõju. Jõutreeningu tulemusel kasvab struktuuride arv lihaskiududes ja kiudude läbimõõt suureneb. Kiirustreeningu tulemusel arenevad eelkõige need lihase omadused, millest oleneb kiire kontraktsiooni ja lõõgastumise vaheldumine. Jõu ja kiirusetreeningul ei tohi puhkepausid olla liiga pikad ning korduste arv seeriates väike. Samas peaks jõu- või kiirustreeningule orienteerunud sportlane tähelepanu pöörama ka üldisele vastupidavusele, mis tagab treeningu ajal kiire taastumise üksikute korduste ja seeriate vahel. Vastupidavustreening tähendab põhiliselt organismi aeroobsete võimete arendamist. Vastupidavust treenival sportlasel on ka puhkeolukorras pulsisagedus üldjuhul tunduvalt väiksem (tavaliselt 60-70 löögi asemel 30-50 lööki minutis). 1.2 TERVISLIK TOITUMINE Hea tervis ja töövõime sõltuvad väga palju õigest toitumisest. Eriti tähtis on tervislik
Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv ...
Oo, sport sa oled raha! Madis Veeäär 11c Sport ja raha on viimasel ajal omavahel väga tihedalt põimunud. Sport on äri ning sportlane on vaid ettur selles keerulises mängus. Tänapäeva maailmas tahavad kõik raha teenida ning spordi valdkond annab sellele väga hea võimaluse. Sportlane pole kunagi saanud eriliselt suurt palka, veel eriti kui ta pole seal kõige kõrgemas tipus vaid on maailma esikümne piiril, tema pealt teenivad hoopis teised tegelased. Maailmas, kus valitseb korruptsioon, on kõik vaid suur äri ning reklaam. 20. sajandi
Kui viimasest katsest oleneb võit või kaotus, pingutatakse maksimaalselt, siis on vaja hoojooksu pikendada (näiteks 5 sentimeetrit). Sportlane kiirendab. Kogu keha on lõdvestatud ja ta teeb pikki samme. Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6 Kui sportlase tempo kiireneb, kerkivad tema põlved kõrgemale ja keha on sirgelt püstiasendis. Maksimaalse kiiruse saavutab sportlane umbes 2 sammu enne äratõuget. Äratõuge Sportlane pikendab oma eelviimast sammu enne äratõuget, et kasutada tõukejõudu. Ta tõukab ära äratõukepakule asetatud jalaga, õlad kerkivad, et aidata tal kõrgust koguda ning käed jäävad jooksuasendisse. Mõne sportlase horisontaalne kiirus võib ulatuda 10,7 meetrini sekundis. Sportlased võivad avaldada äratõukepakule kuni 360kg survet. Jalatsid peavad
Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus
Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" Rein Jalak, Vahur Ööpik 1.Toitumise põhialused Sportlase jaoks on optimaalne toitumine edu aluseks, ühegi teise eluala inimese jaoks ei ole toitumine niivõrd oluline, kui seda on sportlase jaoks. Pole võimalik saada tippsportlaseks ilma kooskõlastamata oma toitumis- ja treeningkava. Sportlane peab oma toitumise seadma järgmiste punktide alusel: · Organismi energiavajaduse rahuldamine. Esmatähtis ei ole toidukogus, vaid selle optimaalne koostis. Tippsportlasel võib olla kuni 3 korda suurem toiduenergia vajadus kui sama vanal, samas kaalus, kuid kerge kehalise koormusega inimesel. Näiteks: 20-25 aastase, 70 kg kaaluva mehe ööpäevane energiavajadus on umbes 2800 kcal, samas tippsuustajal on selleks kuni 8000 kcal. · Organismi varustamine ehitusmaterjaliga.
vahe on 35 m; viimane tõke finisist on 40 m kaugusel. Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-40 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4x200 ja 4x400 m esimene ring joostakse omal rajal
Kaitsevõrk on pealtvaates U-kujuline. U tippudes asuvad teineteisest 6 m ja heiteringi keskpunktist 7 m kaugusel heiteava nurgapostid. Ainult kettaheiteks kasutatava kaitsevõrgu kõrgus on 4 m. Vasaraheite puhul peab võrk olema tagaosas 7 m , esiosas koguni 10 m kõrge. Lisaks kinnitatakse vasaraheiteks heiteava äärepostide külge veel 2 m laiused ja 10 m kõrgused väravad. Võistluse ajal on üks väravapool, sõltuvalt sellest, kas heitmas vasaku- või paremakäeline sportlane, pidevalt suletud asendis, ulatudes peaaegu maanumissektori telgjooneni. Odavise on kergejõustiku ala. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal
100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul järgneb diskvalifitseerimine. Kaugushüpe
ühelt Olümpialt. Ühtlasi ka esimene naine, kes on võitnud 2 kulmedalit kahel järjestikusel olümpial 100 m liblikujumises. Coughlini on ühe korra omandanud Aasta ujuja tiitli ja kolm korda Ameerika aasta ujuja tiitli. Michael Fred Phelps (sündis 30. juunil 1985 Baltimore'is Marylandi osariigis) on USA ujuja, kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16, millest 14 on kuldsed, see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit (2008). Eelmine rekord 7 kullaga kuulus samuti USA ujujale Mark Spitzile. Lisaks on tal kokku 22 maailmameistritiitlit, mis on samuti ainult temale seni jõukohane olnud. Kokku on ta MM-ilt võitnud 26 medalit 50 m basseinist ning ühe MM-kulla lühiraja ujumiselt. Phelps on teinud kokku 37 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud
= 1 ± 1 + 8 = 1 ± 3 # = 4 I $ = -2 Seega on rekurrentse võrrandi lahend: = I# 4 + I$ (-2) Leian I# ja c$ . I# 4# + I$ (-2)# = 1 4I# - 2I$ = 1 4I# = 1 + 2I$ I# = 0,25 + 0,5I$ I# 4 + I$ (-2) = 1 $ $ 16I# + 4I$ = 1 16(0,25 + 0,5I$ ) + 4I$ = 1 4 + 8I$ + 4I$ = 1 12I$ = -3 I$ = -0,25 I I# = 0,125 Vastus: = 0,125 4 - 0,25 (-2) ÜLESANNE 2 Koostan rekurrentse seose. Olgu An eri viiside arv, kuidas sportlane saab moodustada endale n- kilomeetrise treeningu. Uurin esialgu sportlase valikuid, milline tegevus valida kõige viimaseks. Eeldan ülesande lahendamisel, et kaks 1-kilomeetrist ringi sama tegevust ei ole sama mis üks 2- kilomeetriline ring, sest kahe 1-kilomeetrilise ringi vahel saab sportlane ka puhata või näiteks vett juua, 2-kilomeetrilise ringi peab ta järjest ära tegema. Sportlasel on lõpus kaks võimalust: ta valib kas 1- või 2-kilomeetrise ringi. Nii 1- kui ka 2-kilomeetrise
Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb. Üheks miinuseks, mis käib tihti tippspordiga käsikäes, on dopingu kasutamine. Doping on spordis reeglite vastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlaste jaoks on põhiline olla tipus, sest sellega teenivad nad endale elatist. Lisandid on sportlase jaoks nagu tavainimeste jaoks tööd lihtsustav vahend. Taolisi artikleid dopingupatustest leiab kõigilt spordiveergudelt üle
Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. Võistlejad kasutavad oma teibaid, mille pikkus või läbimööt ei ole reglementeeritud, kuid teiba pind peab olema sile. Teivashüppes tõstetakse 4/11 ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Võistlejad võivad liigutada teivashüppe tellingut 0,4 m hoovõturaja poole või kuni 0,8 m maandumispaiga suunas, et
äärt. Seega pikeneb kuuli mõjutusmaa. Äratõukel saab aga kasutada täiuslikumalt puusa ja õlgade pööret. Sellise tehnikaga tõukas ka O`Brien (ameeriklane), kes võitis 1952. aastal OM tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57. Ta täiustas tehnikat pidevalt. Video... http://youtu.be/gQzxqm0BFpc O`Brien 2.5 Pöördega kuulitõuge Ülakeha on samas asendis nagu O`Brien tehnika puhul. Sportlane on lõdvestunud ja keskendub pingeliselt Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgneva energilise liikumise ootuses. Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt liikudes nii sirgelt kui võimalik ning seejärel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole.
Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus
välja. B. Võistlusväline pisteline sportlaste kontroll ettevalmistusperioodil, kus kutse dopingukontrolli antakse sportlasele üle tavaliselt vahetult enne treeningut. Juhul , kui testi tellija poolt ei ole erisoove , uuritakse võistlusvälise dopingukontrolli puhul aineid , mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: anaboolsed androgeensed steroidid, diureetikumid, peptiidhormoonid Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui: · Tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid; · Ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid Iga sportlane kannab isiklikku vastutust selle eest, et tema organismi kudedes ja vedelikes ei leiduks keelatuks kuulutatud aineid. Aine tekitatava füüsilise seisundi tunnused Suhteliselt lühikese aja jooksul toimunud muutused on järgmised: · ülikiire lihasmassi juurdekasv
Andrus Veerpalu Elulugu ja andmed:Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena.
saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Kümnevõitlus Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: esimene päev * 100 m jooks * kaugushüpe * kuulitõuge * kõrgushüpe * 400 m jooks teine päev * 110 m tõkkejooks * kettaheide * teivashüpe * odavise * 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa
Stardiaeg pannakse tava-liselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsen-treeritud vaimse seisundi saavuta-miseks on olu-line kohe alguses hea tulemus kirja saada. Küm-nevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi,kuna teise puhul järgneb diskvalifit-seerimine. Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sport-lased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.35 kuni 50 meetrisel hoovõturajal tuleb võistlejal saavutada maksimaalne kiirus,ent samas peab sportlane võimalikult täpselt tabama äratõuke-pakku, mille laius on kõigest 20 cm. Võimalik on teha kolm katset. Hea sprindivõime-kus avaldab positiivset mõju eesmärgiks seatud hüppe pikku-sele. Esimene katse hüpatakse tihti "kindla" peale. Kuulitõuge Kuulitõuge on kümnevõistlusala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui või-malik.Sportlased tõukavad 7 ,26 kilost kuuli,mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm.Tõuge toimub 2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist
tõkkejooks Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4x200 ja 4x400 m esimene ring joostakse omal rajal
Hea näide on filmist ,,Sinivalge vale" ,mis räägib Soome murdmaasuusatajate dopinguga seotud juhtumitest. Endise Soome suusatajate peatreeneri Kari-Pekka Kyrö ülestunnistused filmis andsid põhjaliku ülevaate, milline laiaulatuslik ja süsteemne on Soome murdmaasusatajate hulgas olnud keelatud ainete kasutamine. Filmi autor Arto Halonen näitab filmis, kui ulatuslik on dopingukasutus ja kui väärastunud on tänapäeva inimeste mõttemaailm ja väärtushinnangud. Tihtipeale pannakse sportlane peatreeneri poolt fakti ette, et tippujõdmiseks pead tarvitama sooritusvõimet parandavaid aineid. Kahtlemata on ausaid ja sirgeseljalisi sportlasi, kes sellega kaasa ei lähe, kuid kahjuks annavad paljud ahvatlusele järele ja üritavad ebaausate võtetega tippu jõuda. Samas ei saa süüdistada ainult sportlasi, sest ükski sportlane ei kasuta dopingut ilma treenerite, arstide ja funktsinääride teadmata, kuna selleks on vaja kalleid ravimeid ja erialaseid teadmisi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
