Sport - kas kultuur või äri? (0)

Sport - kas kultuur või äri? 
 
Sport   on  tänapäeval  üks  paljudest  ajaveetmis  võimalustest,  mida  harrastavad 
miljonid inimesed üle maailma. Sport haldab
 
suures
 
valdkonnas
 
erinevaid
 
alasid,
 
kus
 
 
peaks  iga  inimene  leidma  midagi,  millega  talle  tegeleda  meeldib. Inimeste jaoks on 
sporti kas  hobi , enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks
 
 
ehk   tippsport .  Sellest  tekib  küsimus,  kas  sport  on  siiani  üks  kultuuri  osa  või  on 
muutumas  tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? 
Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad  miljoneid
 
 
ning  nende  treenerid  suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid.  Tippsportlane  teeb 
samamoodi  tööb  nagu  kontoriinimene.  Ta  ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse 
trenni ,  peab  lõunapausi  ning  seejärel  läbib  õhtuse  trenni.  Tema  jaoks  on  enda 
treenimine  töö.  Võrreldes  tavainimestega  on  tippsportlaste  toidukorrad  rangemad. 
Jälgima peab  igat  ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle
 
 
annab ja millise päevakorra paika paneb.  
Üheks  miinuseks,  mis  käib  tihti  tippspordiga  käsikäes,  on  dopingu  kasutamine. 
Doping   on  spordis  reeglite  vastane  vahend,  mida  kasutatakse  võistlustel  paremate 
tulemuste  saamiseks.  Sportlaste  jaoks  on  põhiline  olla  tipus,  sest  sellega  teenivad 
nad  endale  elatist.  ​Lisandid  on  sportlase  jaoks  nagu  tavainimeste  jaoks  tööd 
lihtsustav vahend. ​ Taolisi  artikleid dopingupatustest leiab kõigilt spordiveergudelt üle 
maailma  ning  Eesti  ei  erine  teistest.  Ehtne  näide dopingu kahtlusalusest on Andrus 
Veerpalu.  Tema  dopinguskandaal kestis ligi poolteist aastat. Räägiti, et Veerpalu on 
süüdi,  kuid  heade  advokaatide  tööga  pääses   karistusest .  Dopinguga  on  vahele 
jäänud  kulturist  Argo   Ader ,  kes  sai  ​keelatud  aine  stanozololi  tarvitamise  eest 
kaheaastase võistluskeelu.  
Reklaamiklippides osaledes
 
saavad
 
tuntud
 
sportlased
 
lisaraha
 
teenida
 
ning
 
ühtlasi
 
ka
   
ennast  reklaamida.  Tänu  reklaamimisele  kogub  sportlane  endale  rohkem  toetajaid, 
ilma  kelleta  ei  suudaks  ükski  sportlane  tippu  jõuda.  Tippsportlaseks  saamiseks  on 
vaja ka piisavalt kapitali, et maksta varustuse, välislaagrite ning võistluste eest.  
Sellest  ajast  saati,  kui  vanad  kreeklased alustasid Olümpiamängude traditsiooni, on 
spordist  saanud  suur  osa  kultuurist.  Sport  on  Eestis  väga  tähtsal  kohal.  Noored 
treenivad  igal  võimalikul  alal  ning  saavutavad  maailmatasemel  tulemusi.  Juba 
väiksest peale harjutatakse lapsi spordiga tegelema ning sealt
 
arenevad
 
noored,
 
kes
 
 
viivad  Eesti  nime  maailmasse.  Näiteks  saab  tuua  Kelly   Sildaru ,  kes  on  juba 
16-aastaselt  kahekordne  juunioride   maailmameister   ning  X-  mängude  võitja.  Kõik 
toetavad  üksteist ning  tunnevad  rõõmu  saavutuste  üle ja see ongi kultuurses  pooles  
peamine. 
 
Sport, mis oli algselt lihtsalt hea eneseteostamise
 
võimalus,
 
on
 
õnneks
 
mingil
 
määral
 
 
rahvaspordina veel säilinud. See-eest
 
tänapäeval
 
on
 
sporti
 
aina
 
keerulisem
 
nimetada
 
 
kultuuriks,  sisaldades niivõrd palju kihlvedusid, kokkuleppeid ning poliitikat. Sport on 
tänapäeval suuremas osas
 
äri
 
ning
 
seda
 
näitavad
 
ka
 
summad ,
 
mis
 
selles
 
valdkonnas
 
 
liiguvad.  Tippspordi  kultuurne  pool  on  igapäevaga  üha  enam  kadumas.  Varsti  pole 
sellest enam järgi mitte midagi muud, kui äri.