Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sport - kultuur või äri (1)

3 KEHV
Punktid
Sport kultuur või äri?
Sport kultuur või äri? Sport on üks paljudest ajaviite võimalustest, mida harrastavad miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne , kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk?
Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse dopinguproovi, ise öeldes, et ta ei teadnud , et selles toidulisandis on sellist ainet. Ilma keemiata ei suudaks enam ükski sportlane sooritada perfektset tulemust. Kuid kindlasti on see vajalik, mitte doping , vaid igasugused treenitust parandavad toidulisandid. Tehnika areneb, tekivad inimese, sealhulgas ka sportlast ja tema sooritust parandavad tegurid. Inimsed kasutavad erinevaid tööd hõlbustavaid tooteid, miks peaks siis sportlane erand olema, sportlase jaoks ongi tema tulemus töö.
Sport on omaette kultuur, sellest ajast alates kui vanad kreeklased ehitasid üheks esimeseks ehitiseks ikka staadioni. Antiikolümpiamängud, mis olid suured religioossed pidustused, ning neid peeti Zeusi auks. Hiljem muutusid pidustused juba spordivõistlusteks, kus võeti üksteiselt mõõtu erinevatel aladel.
Hiinas on sport kindlasti väga suure kultuurilise väärtusega. Juba lapsest saati käivad noored võitluskunste õppimas, neil oleks nagu kohustus oma maa rahva ees, mulle tundub, et seal pole inimest kes pole võitluskunstidega silmitsi seisnud. Kindlasti on igas riigi kultuuris suur osa sportimisel . Kujutage ette, et eestlased ei oleks enam esindatud suusatamises, erinevatel kergejõustiku võistlustel, see oleks jube. Eesti on kultuurne rahvas, kus väga suur osa on just nimelt spordil. Spordiklubid on pungil täis hakkajaid noori ja kusjuures ka vanema generatsiooni esindajaid, kes kõik on seal sooviga ennast vähemalgi määral liigutada. Inimesed tunnevad end hästi, ning just see ongi peamine.
Väga suur osa spordis on meedial, kus liiguvad väga suured summad . Spordikanalid teenivad hiigelsummasid saades õiguse edastada rahvale erinevad spordiülekandeid. Meedia andis väga suure tõuke spordi edendamisel, inimstel on väga suur huvi spordivõistluste vaatamisel. Käidakse omadele kaasa elamas isegi võistlustel kohapeal, vahet pole, et pileihinnad on väga kõrged. Juba kümneid aastaid tagasi ostsid pered endale majapidamisse raadio, televiisori just sellel eesmärgil, et kuulata/vaadata spordivõistlusi, ning see tõi kaasa tehnoloogia kiirema arenemise.
Tuntud sportlased oslevad reklaamiklippides, teenides sellega, ning ühtlasi reklaamides ka ennast. Reklaamimisel saab sportlane endale rohkem poolehoidjaidja fänne. Reklaamides leiavad sportlased endale rohekem sponsoreid, ilma milleta ei suudaks mitte ükski sportlane jõuda tippu. Tean seda omast käest, vahendid on kallid, käidakse laagrites ning paljalt vanemate tasku pealt ei suudaks suurem osa sportlastest seda lihtsalt kinni maksta.
Dopind on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlased on valmis tegema kõike, et olla parimad. Soome suusatreener Reijo Jylhä on öelnud, et doping on venelaste kultuuri osa, mis eriti iseloomulik eliidile, ja et venelased teevad kõik selleks, et olla parimad ja ei löö risti ette isegi keelatud ainete kasutamisel . Sportlase jaoks on väga tähtis olla tipus , sest sellest oleveb nende tasu.
Spordis on suur osa ka meelelahutusel, korvapalli ja võrkpalli mängude vahepauside ajal tantsivad tantsutüdrukud, lahutadest pealtvaatajate meelt . Igal klubil on omad tantsutüdrukud kes nende mägude ajal käivad ja sisustavad matšide vahel aega. Ning see meelelahutuslik pool kuulub just sinna spordi kulutuurilise poole alla. See on juba omamoodi tava, et tantsutüdrukud on erinevate pallimängude vaheaegadel platsil.
Sport on üha arenev ja arenev ajaviitmisvõimalus, avastatakse aina üha uusi spordialasid ja rahva seas muutub see aina populaarsemaks. Kuna tasuta ei saa tänaval enam peksa kah siis kahtlematta on sport muutunud äriks. Kus liiguvad suured rahad .
Sport - kultuur või äri #1 Sport - kultuur või äri #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mikk Altermann Õppematerjali autor
Kirjand teemal "Sport - kultuur või äri "

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Inimese kehas eristatakse nelja põhi- on epiteel-, side-, list koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikudet. lihas- ja närvikude Epiteelkude katab keha välispinda, samuti õõnsate elundite sisepindu ning moodustab näärmeid. Sellise paigutuse tõttu on epiteelkoel alati vaba pind ­ see Epiteelkude katab on pööratud kas kehast väljapoole või siis keha õõnsate struktuuride sisemusse. keha välispidiselt Epiteelkoele on üldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vähe raku- ja õõnsate elundite vaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide sisepindu ning arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente moodustab veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal-

Inimeseõpetus
NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Laste- ja Noortelaager 4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.- 5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.- 6. Romaskino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.- Noortelaager 7. Kloogaranna Noortelaager 150 / 138 6/6 144 / 145 152.- 8. Relvo Sport Noortelaager 56 / 56 56 / 80 640.- 9. Rutja Noortelaager 3/3 3 / 3 024.- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.-

Ühiskond



Kommentaarid (1)

rrando92 profiilipilt
rrando92: Enam vähem:)
00:14 18-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun