Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oo sport, sa oled raha (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
Oo, sport sa oled raha!
Madis Veeäär
11c
Sport ja raha on viimasel ajal omavahel väga tihedalt põimunud. Sport on äri ning sportlane on vaid ettur selles keerulises mängus. Tänapäeva maailmas tahavad kõik raha teenida ning spordi valdkond annab sellele väga hea võimaluse. Sportlane pole kunagi saanud eriliselt suurt palka, veel eriti kui ta pole seal kõige kõrgemas tipus vaid on maailma esikümne piiril , tema pealt teenivad hoopis teised tegelased.
Maailmas, kus valitseb korruptsioon, on kõik vaid suur äri ning reklaam . 20. sajandi keskpaigas oli jalgpalluri särk lihtsalt ühevärviline kuid nüüd on sportlane reklaamidest kirju nagu lepatriinu ja loetav nagu ajaleht. Vormel 1 autod on samuti erinevaid logosi täis trükitud ning kinni makstud suurfirmade poolt. Kuid see reklaam on hea, sest kui mina vormelit vaatan , siis uurin neid reklaame ja mõtlen ikka, et kui see toode juba vormelis figureerib, siis see peab hea olema. Riik toetab sporti kuid reklaami tulude kõrval näib see vaid väike kopikas rahahunniku kõrval. Kui reklaami hindadest rääkida, siis vormel 1 maailmameistri Michael Schumacheri mütsil olev logo läks reklaamijale maksma 110 miljonit krooni ning paljud teised sportlased teenivad mitte auhinnarahadest vaid just raklaami tuludest miljoneid . Lõppkokkuvõttes, panevad kõige suuremad rahatähed taskusse ikkagi ärimehed, kes on ülima kavalusega oma firma logo sportlasele paigutanud ning sellega masse kaasa meelitanud oma tooteid ostma ning tarbima.
Ettevõtjaid on mitmesuguseid ning mõningad kasutavad ka ebaausaid võtteid. Spordiennustus on viimasel ajal kujunenud väga populaarseks ning paljud inimesed tegelevad sellega, kuna see on lihtne ja kättesaadav internetis. Viimase aasta jooksul on just sellest valdkonnast koorunud mõningaid skandaale. Rahad mis seal liiguvad on tohutud ja alati pole see spordiennustus, vaid sportlased on kinni makstud kellegi poolt. Hiljaaegu lahvatas skandaal Saksamaal kus sattus kahtluse alla ligi 200 jalgpalli mängu, mille tulemusi olevat mõjutanud organiseeritud kuritegelik struktuur, kus niinimetatud ettevõtjad teenisid umbes 10 miljonit eurot. Ma arvan, et see käis umbes nii, et meeskondade treeneritele maksti etteantud prognoosi alusel tegutsemise eest, mis on muidugi väga kahetsusväärne. Kuid nii suures mastaabis kuritegu ei jäänud kauaks varjatuks ja skeemi alusel töötanud mehed said karistada. Arvata võib, et see polnud ainujuhtum ning selliseid asju on enne juhtunud ning juhtub tulevikus veelgi. Samasugune petuskeem tuli avalikkuse ette ka Eestis, kus arvatakse, et Narva trans kaotas mängu sihilikult. Seda kõike ajalehest lugedes mul eriti hea meel ei olnud, sest televiisorist mängu vaadates tahaksin näha ikka õiget meeskondade vahelist võitlust, mitte mingit kinni makstud etendust.
Spordiks võib tänapäeval nimetada väga mitmeid tegevusi, mis mõni aeg tagasi seda nimetust veel ei kandnud. Kaudselt on sport kolinud ka internetti, mis annab sellele hoopis uued võimalused. Pokker on tituleeritud juba mitmes riigis ametlikult spordiks ning selle populaarsus on kasvanud plahvatuslikult. Sportlikuks pokkeriks nimetatakse selle turniirivormi. Auhinnarahad on seal veelgi suurmad kui mistahes teise spordiala turniiridel. Isegi tennises liikuvad rahad jäävad alla massiivselt suurtele pokkerirahadele. Praegu väga populaarsel euroopa pokkeriturniiride sarjal etapi võitnu saab näiteks ligi 25 miljoni krooni suuruse tšheki. Pokkeris peetakse ka maailmameistrivõistlusi, kus peavõidu saaja ei pea enam päevagi töötama, sest tema taskusse laekub rohkem kui sada miljonit krooni. Ma arvan, et võibolla saab pokker kunagi ka olümpiale, kuid see on juba palju tahetud lootus. Samuti on pokkeri mastaapsus üllatsulikult suur. Erinevate uuringute järgi on ainuüksi Eestis umbes 40 000 aktiivset mängijat, lisades, et ma ise kuulun ka sellesse nimekirja. Nagu igal teisel spordialal on ka seal professionaalid, kes vaid teenivadki sellega leiba. Selle alaga on aga natuke teistmoodi, sest kõik sportlased siin raha ei teeni , enamus vaid kaotavad seda.
Sport ei ole aga kõigi jaoks äri. Mõned sportlased on kategooriliselt selle vastu ning ei lase ennast rahast mõjutada. Korruptsioon teeb selle aga raskeks ning väikesel sportlasel on ilma rahata raske tippu jõuda. Ain- Alar Juhanson on üks Eesti sportlane, kellel rahast sooja ega külma pole, tema tahab vaid tulemust. Paratamatu on aga see, et tulemuseni jõudmiseks on igal sportlasel vaja teha väljaminekuid. Majandussurutis on samuti sportlase suur vaenlane, mis hoiab saavutust tagasi, sellest sai ka Ain-Alar aru, kes pidi erinevatel meetoditel endale uut sponsorit leidma.
Kõik maksab ja sport ainuüksi ei tooda raha, vaid tihtipeale ka vajab raha. Kulusi on mitmeid: reisikulud, hotell, söök. Ka võistusmaksud on tänapäeval absurdelt kõrgele aetud, tervisesportlane maksab hingehinde, et saaks kõigest joosta võistlusel. See on üks asi mis tundub mulle mõistmatu.
Raha mida sport toodab on võimatu lugeda, sest keegi kunagi ei tea, palju seda täpselt eksisteerib.Raha paneb rattad käima ja sportlase tegutsema. Loendamatud asutused teenivad selle arvelt miljoneid ning reklaam aitab kõigele kaasa. Sportlane on kui reklaamitahvel ning ärimaailma ettur kes tõmbab kogu karusselli käima.
Oo sport-sa oled raha #1 Oo sport-sa oled raha #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 172 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vipclient Õppematerjali autor
2010 lõpukirjandi teemal kirjutatud kirjand. Kirjandis arutlen põhjalikult selle üle kuidas sport järjest rohkem ja rohkem rahaga seondub.
sain 5 selle :)

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi). Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks (Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. Samal ajal kui toimib areng universaalsuse suunas - ehk tarbimisühiskonna suunas - püüdleb lääne kultuur (Kapytoff: kompleksne kultuur) singulaarsuse suunas - õllepurgid, koomiksid, margid. Autod vananevad ja kaotavad väärtuses aga kui nad saavad u 30 aastat vanaks, hakkab nende väärtus tõusma

Tarbimissotsioloogia
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

1 A igav ja vastik B mitte nii igav ja vastik!!! C igav ja vastik MIKS? · 1967 Daryl Bem: Self-perception theory / enesetaju teooria (SPT), Festingeri teooria alternatiiv e 1 USD katses grupp, kelle tasu valetamise eest oli disproportsioonis ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta ­ nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidzireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt

Reklaamipsühholoogia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..." Mis muidu on, selle jättis voorimees ütlemata, sülitas ainult. Aga kui nad üle silla sõitsid, kinnitas ta veel kord: ,,Väga s... kool! Ei õigust ega ilusaid rõivid!" Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka sellele, kes mõtleb sinna kooli minna

Eesti keel
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta:

Kirjandus
Aforismid
117
doc

Aforismid

15. Kõige raskem on ikka eesseisev ülesanne. 16. Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. 17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 20. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 21. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased 22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32

Kirjandus




Kommentaarid (5)

ardokl profiilipilt
ardokl: Hea kirjand oli, sain abi ja mõtteid!
18:08 29-11-2010
XpressHotline profiilipilt
Mihkel Kuuse: Päris kena kirjand, sain palju abi.
19:01 06-10-2010
deodorajosephamaria profiilipilt
deodorajosephamaria: aitähh, sain uusi mõtteid :))
09:52 29-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun