Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaugushüppe referaat (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kaugushüpe?
  • Mis on kaugushüpe?

Lõik failist


REFERAAT

Kaugushüpe
Tallinn
Sisukord
  • Ajalugu 4lk
  • Mis on kaugushüpe? 4lk
  • Võistluskorraldus 5lk
  • Hoojooks 6lk
  • Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6lk
  • Äratõuge 7lk
  • Lend 7lk
  • Maandumine 8lk
  • Sportlase eripära 8lk
  • Treening 9lk
  • Parimad tulemused 10lk
  • Pildid 2tk 11lk
  • Kasutatud kirjandus 12lk
    Ajalugu
    Kaugushüpe oli üks
    olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes
    raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati
    hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele
    eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne
    antiikses spordis on Chionis,
    kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on
    olümpiamängude algusest (1896.a.) alade nimekirjas olnud. Naised
    said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
    Mis on kaugushüpe?
    Kaugushüpe
    on kergejõustiku ala, kus sportlased püüavad hüpata lähtepunktist
    võimalikult kaugele.
    Kaugushüppe jooksurada on
    1,22m lai, maandumiskast 2,75m lai, 6m pikk ja 0,5m sügav, liivaga täidetud. Liiv maandumiskastis peab olema niiske, hästi kobestatud
    ja hoojooksurajaga ühel tasapinnal . Äratõukeks on paigaldatud 20cm laiune ja 1,22m pikkune puust valgeks värvitud hüppepakk.
    Hüppepaku kaugus kastist on mitte alla 1 meetri.
    Võistlejad sprindivad
    jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud
    peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku
    ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb
    osa jäljes pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on paku ees
    plastiliinkiht), siis hüpet ei arvestata.
    Hüpe koosneb neljast osast:
  • Vasakule Paremale
    Kaugushüppe referaat #1 Kaugushüppe referaat #2 Kaugushüppe referaat #3 Kaugushüppe referaat #4 Kaugushüppe referaat #5 Kaugushüppe referaat #6 Kaugushüppe referaat #7 Kaugushüppe referaat #8 Kaugushüppe referaat #9 Kaugushüppe referaat #10 Kaugushüppe referaat #11 Kaugushüppe referaat #12 Kaugushüppe referaat #13
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor -me3- Õppematerjali autor
    ajalugu, kaugushüpe, võistluskorraldus, tehnika (hoojooks, hoojooksu ja äratõuke vaheline ala, äratõuge, lend, maandumine), sportlase eripära, treening (hüppamine, koormuse suurendamine, jõutreening, polümeeria, põrkamine, painduvus), parimad tulemused

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    100 meetri jooks ja kaugushüpe

    Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ..............................................................................

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    4
    doc

    Kaugushüpe

    Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine. Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.

    Terviseõpetus
    thumbnail
    6
    docx

    Kaugushüpe ja 100 meetri jooks

    2. Treening: 2.1. Hüppamine: Kaugushüppajatel on nädalas 2­3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6­ 8 korda. 2.2. Koormuse suurendamine: Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3­6 katseks. 2.3. Jõutreening: Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    5
    docx

    100 meetri jooks ja kaugushüpe

    Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel.

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    10
    docx

    100 meetri jooks ja kaugushüpe

    Orissaare Gümnaasium Kristiina Maaste 100 meetri jooks ja kaugushüpe Referaat Orissaare 2013 Sissejuhatus Kaugushüpe ja 100 meetri jooks tunduvad väga arusaadavate ja lihtsasti korraldatavate aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas

    Sport
    thumbnail
    2
    docx

    Kaugushüpe

    Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe tehnika koosneb: 1. hoojooks - kiirenev hoojooks, kogu keha on lõdvestatud. 2. hoojooksu ja äratõuke vaheline ala - tempo kiireneb,põlved tõusevad kõrgemale ja keha on sirgelt püstasendis. 3. äratõuge - viimane samm enne äratõuget pikeneb, et kasutada tõukejõudu. Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis. 4. õhulend - väljasirutamine õhus aitab säilitada tasakaalu, et maandumiseks ettevalmistuda. 5. maandumine - sportlane sirutab käed ja jalad ettepoole,et maanduda võimalikult kaugele. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võit

    Kaugushüpe
    thumbnail
    5
    doc

    Kergejõustik ja selle alad

    Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks. · Võistlusi peetakse staadionitel või spordiväljakutel, pikamaajookse ja käimisvõistlusi harilikult maanteel ja tänavail. · Eesti ke

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    4
    docx

    Kaugushüpe

    Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine - Kaugushüppajatel on nädalas 2­3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6­8 korda. Koormuse suurendamine - Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3­6 katseks. Jõutreening - Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.

    Kehaline kasvatus




    Meedia

    Kommentaarid (6)

    rivtz profiilipilt
    rivtz: üsna hea, sain abi. :)
    15:20 11-02-2010
    Liiiiiiiiiis profiilipilt
    Liiiiiiiiiis: Väga hea, aitäh!
    14:45 30-01-2011
    VN190 profiilipilt
    VN190: Väga hea!
    14:32 21-05-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun