Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem (0)

Doping - tänapäeva spordi tõsine probleem
Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale , riigile, spordialale ja kogu spordile?
Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid , mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada. Tänu nendele inimestele oleme teada saanud, kes on kasutanud dopingut, kuidas seda on tehtud, mis aineid on kasutatud ja palju muud sellega seonduvat. Hea näide on filmist „Sinivalge vale“ ,mis räägib Soome murdmaasuusatajate dopinguga seotud juhtumitest. Endise Soome suusatajate peatreeneri Kari-Pekka Kyrö ülestunnistused filmis andsid põhjaliku ülevaate, milline laiaulatuslik ja süsteemne on Soome murdmaasusatajate hulgas olnud keelatud ainete kasutamine. Filmi autor Arto Halonen näitab filmis, kui ulatuslik on dopingukasutus ja kui väärastunud on tänapäeva inimeste mõttemaailm ja väärtushinnangud. Tihtipeale pannakse sportlane peatreeneri poolt fakti ette, et tippujõdmiseks pead tarvitama sooritusvõimet parandavaid aineid. Kahtlemata on ausaid ja sirgeseljalisi sportlasi, kes sellega kaasa ei lähe, kuid kahjuks annavad paljud ahvatlusele järele ja üritavad ebaausate võtetega tippu jõuda. Samas ei saa süüdistada ainult sportlasi, sest ükski sportlane ei kasuta dopingut ilma treenerite, arstide ja funktsinääride teadmata, kuna selleks on vaja kalleid ravimeid ja erialaseid teadmisi.
Dopingu tarvitamisega kaasnevad sportlastel suured terviseriskid , mis võivad lõppeda äkksurmaga. Anaboolsete steroidide kasutamisel on täheldatud naistel karvakasvu näopiirkonnas, madalamat hääletooni ja üldist välimuse muutumist mehelikumaks. Meestel on esinenud rindade suurenemist, hääle peenenemist ja eesnäärme probleeme. Dopingu kasutajatel on esinenud tugevaid psüühikahäireid ja on ka mitmeid juhtumeid, kus sportlane on langenud alkoholismi küüsi ja endalt elu võtnud. Eriti kurb on Soome ühe andekaima murdmaasuusataja Mika Myllylä näide, kes pärast 2001. aasta Lahti MM-i põrus dopingukontrollis ja hiljem oli alkohoolik , kes sooritas enesetapu. Berliini ülikooli uurimus tõestas, et dopingu tarbimise kahjuliku mõju all ei kannata mitte ainult sportlased, vaid ka nende lapsed (Ilta-Sanomat, 2007).
Dopinguga põrunemine pole ainult sportlaste suunas näpuga näitamine, vaid see on kogu süsteemi ja riigi suur skandaal ning katastoof. Spotlase põrumine dopinguga heidab musta valgusesse selle spordiala organisatsiooni. Eriti kannatab rahline pool, kuna sponsorid loobuvad oma lepingutest ja uusi sponsoreid on väga raske leda . Näiteks Soome suusaliit oli peale Lahti MM-i dopinguskandaali kaua rahalistes raskustes ja see avaldus ka sportlike tulemuste languses. Endist sära pole suudetud saavutada ka tosin aastat hiljem. Kannatajateks on kindlasti ka dopinuga põrujate pereliikmed ja eriti nende lapsed. Näitena võin tuua Andrus Veerpalu dopinguskandaali , mille tõttu Juunioride MM-il Liberecis, kus tema poeg Andreas Veerpalu avamisel Eesti lippu kandis , oli tema ainuke, kelle nime teadustaja välja ei hõiganud. Sellest võib järeldada, et vanemate patud kanduvad mingil määral edasi ka lastele.
Kokkuvõtteks võin öelda, et ükskõik kui ahvatlev ka ei tunduks sooritusvõimet parandavate ainete kasutamise teel enda sportlikku taset tõsta, ei ole sellele mingit õigustust, sest sporti pole mõtet teha ebausal teel. Lisaks on olemas tõsised ohud enda vaimse ja füüsilise tervise kahjustamisele ja oma riigi ja spordiala maine hävitamisele.