Vasaraheide (1)

Vasaraheide
Referaat
Tallinn 2008
SISUKORD
Sissejuhatus………………………………………………………………………………3
1. Võistluskorraldus……………………………………………………………………...4
1.1. Varustus ....................................................................................................................4
1.2. Heiteala…………………………………………………………………………….4
1.3. Kohtunikud …………………………………………………………………………4
2. Tehnika………………………………………………………………………….……..5
2.1. Sportlase eripära…………………………………………………………………...5
3. Olümpiamängude medalivõitjad……………………………………………………….6
4. Maailmameistrivõistluste medalivõitjad……………………………………………….7
5. Jüri Tamm……………………………………………………………………………...8
Lisad...................................................................................................................................9
Kokkuvõte……………………………………………………………………………….10
Kasutatud kirjandus………………………………….…………………………………..11
SISSEJUHATUS
Vasaraheide on kergejõustikuala. Sellel alal lennutab sportlane vasarat võimalikult kaugele. Muistsel Iirimaal peetud Tailteanni mängudel oli kavas ka roth cleas’i – vankriratta, mille teljel on käepide – heitmine. Ratas asendati peagi varre otsa kinnitatud kiviga ning 14. sajandil sepavasaraga. Ala lülitati Oxfordis ja Cambridges toimunud võistluste kavva 1866. aastal ning Inglise kergejõustiku meistrivõistluste kavva 1875. aastal.
Esimesed vasaraheite olümpiamedalid jagati välja 1900. aastal Pariisis, kui sepavasar asendati pallikujulise vasaraga , mis on ka tänapäeval kasutusel. Naiste vasaraheide võeti MM-võistluste kavva 1999. aastal Sevillas ning sai ametlikult olümpiaalaks 2000. aastal Sydneys .
VÕISTLUSKORRALDUS
Võistlejal on 3 katset, igaühe tegemiseks aga 1 minut. 8 parima tulemuse saanud sportlast teevad veel 3 katset. Võidab pikima heite teinud sportlane. Kui tulemused on võrdsed, otsustatakse võitja paremuselt teise heite põhjal.
Varustus
Vasar – vasara kuul, mis on kinnitatud käepideme külge terastraadiga, on valmistatud messingist või muust tugevast ja kõvast materjalist ning kaetud õhukese metallikihiga.
Meeste vasar : vars 1,175-1,215m, 7,257kg, kuul 11-13cm
Naiste vasar: vars 1,160-1,195m, 4kg, kuul 9,5-11cm
Heiteala
Betoonist vasaraheitering on osaliselt kaetud kaitsevõrguga, mis on valmistatud looduslikust või tehiskiust tehtud näärist või terasetraadist, kaitstes ametnikke ja pealtvaatajaid vaatemänguliste, kui ohtlike heidete eest. Kuna heidete pikkus on aastate jooksul kasvanud, on vasaraheitesektorit turvalisuse kaalutlustel vähendatud 90°-lt 60°-le 1958.aastal, 45°-ni 1965.aastal, 40°-ni 1970.aastal ja lõpuks 34,92°-ni 2003.aastal.
Kohtunikud
Rahvusvahelistel võistlustel jälgib katseid ja kinnitab iga võistlusvooru lõpus tulemusi vähemalt 2 kohtunikku. Valge lipp tõstetakse katse õnnestumise korral, punane katse ebaõnnestumisel.
Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui vasaraheitja lahkub ringist enne vasara maandumist, kui tema jalg puudutab vasaraheiteringi äärist või kui vasar maandus maandumissektorist väljapoole.
TEHNIKA
Vasara hoidmine: tugevama haarde tagamiseks kasutab sportlane tihkelt kätte liibuvat nahkkinnast.
1. Hooglemine
Seljaga vasaraheitesektori poole, liigutab sportlane vasarat nagu pendlit. Ta keskendub pühendunult ja jälgib, et lihased oleks lõdvestatud.
2. Keerutamine
Sportlane keerutab vasarat 2 või 3 ringi, kasutades oma käsi ja ülakeha. Õlalihased jäävad täiesti lõdvestunuks. Need pöörded annavad vasarale 55-65% tema lennukiirusest ning võimaldavad sportlasel tasakaalu leida.
3. Pöörlemine
Esimest pööret alustades kasutab sportlane jalgu . Järgmised 2-3 pööret kiirendavad vasaraheitjat ja vasarat. Pöörlemine suure kiirust tõttu võib olla sportlase kehale mõjuv tsentrifugaaljõud tema kehakaalust kolm korda suurem. Pöörlemise ja heite vahelise aja jooksul liigub vasar üle 80m.
4. Vasara lennutamine
Pärast 3. või 4. ringi sirutab sportlane välja nii jalad kui selja, käed kerkivad üles. Sõrmed vabastavad haarde ja vasar heidetakse lendu ~45°-nurga all kiirusega kuni 30m/s.
Sportlase eripära

• Sportlasel peab olema keskendumisvõime, lõdvestusoskus, painduvus ja tugevus, kiirus, suurepärane koordinatsioonivõime ja tasakaalutunnetus.
  
• Lisaks sadadele heideteke pühendavad sportlased iga nädalaga palju aega ka lihaste treenimisele, jooksule, tõkkejooksule, hüpetele ja painduvusharjutustele.
  
• Parimad meesvasaraheitjad on keskmiselt 185cm pikad ja kaaluvad 110kg. Naised 175cm pikad ja kaaluvad 80kg. Vasaraheitjad on heitealade tugevaimad sportlased.
  

OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIVÕITJAD
Aasta
1900
John Flanagan 49.72
Truxtun Hare 49.12
Josiah McCracken 42.46
1904
John Flanagan 51.22
John DeWitt 50.26
Ralph Rose 45.72
1908
John Flanagan 51.92
Matt McGrath 51.18
Con Walsh 48.50
1912
Matt McGrath 54.74
Duncan Gillis 48.38
Clarence Childs 48.16
1920
Pat Ryan 52.86
Carl Johan Lind 48.42
Basil Bennet 48.24
1924
Fred Tootell 53.28
Matt McGrath 50.84
Malcolm Nokes 48.86
1928
Patrick O'Callaghan 51.39
Ossian Skiöld 51.28
Edmund Black 49.02
1932
Patrick O'Callaghan 53.92
Ville Pörhölä 52.26
Peter Zaremba 50.32
1936
Karl Hein 56.48
Erwin Blask 55.04
Fred Warngård 54.82
1948
Imre Németh 56.06
Ivan Gubijan 54.26
Bob Bennett 53.72
1952
József Csérmák 60.34 MR
Karl Storch 58.86
Imre Németh 57.75
1956
Hal Connolly 63.18
Mihhail Krivonosov 63.02
Anatoli Samotsvetov 62.56
1960
Vassili Rudenko 67.10
Gyula Zsivótzky 65.78
Tadeusz Rut 65.64
1964
Romuald Klim 69.74
Gyula Zsivótzky 69.08
Uwe Beyer 68.08
1968
Gyula Zsivótzky 73.36
Romuald Klim 73.28
Lázár Lovász 69.78
1972
Anatoli Bondartšuk 75.50
Jochen Sachse 74.96
Vassili Hmjelevski 74.04
1976
Juri Sedõhh 77.52
Aleksei Spiridonov 76.08
Anatoli Bondartšuk 75.48
1980
Juri Sedõhh 81.80 MR
Sergei Litvinov 80.64
Jüri Tamm 78.96
1984
Juha Tiainen 78.08
Karl-Hans Riehm 76.68
Klaus Ploghaus 76.68
1988
Sergei Litvinov 84.80
Juri Sedõhh 83.76
Jüri Tamm 81.16
1992
Andrei Abduvalijev SRÜ 82.54
Igor Astapkovitš SRÜ 81.96
Igor Nikulin SRÜ 81.38
1996
Balázs Kiss 81.24
Lance Deal 81.12
Aleksei Krikun 80.02
2000
Szymon Ziółkowski 80.02
Nicola Vizzoni 79.64
Igor Astapkovitš 79.17
2004
Kōji Murofushi 82.91
Ivan Tihhon 79.81
Esref Apak 79.51
2008
Primož Kozmus 82.02
Vadim Devjatovski 81.61
Ivan Tihhon 81.51
MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE MEDALIVÕITJAD
Aasta
Kuld
Hõbe
Pronks
1983
Sergei Litvinov , NSVL 82.68
Juri Sedõhh , NSVL 80.94
Zdzislaw Kwasny , Poola 79.42
1987
Sergei Litvinov, NSVL 83.06
Jüri Tamm, NSVL 80.84
Ralf Haber , Saksa DV 80.76
1991
Juri Sedõhh, NSVL 81.70
Igor Astapkovitš , NSVL 80.94
Heinz Weis , Saksamaa 80.44
1993
Andrei Abduvalijev , Tadžikistan 81.64
Igor Astapkovitš, Valgevene 79.88
Tibor Gécsek , Ungari 79.54
1995
Andrei Abduvalijev, Tadžikistan 81.56
Igor Astapkovictš, Valgevene 81.10
Tibor Gécsek, Ungari 80.98
1997
Heinz Weis, Saksamaa 81.78
Andrei Skvaruk , Ukraina 81.46
Vassili Sidorenko , Venemaa 80.76
1999
Karsten Kobs , Saksamaa 80.24
Zsolt Németh , Ungari 79.05
Vladislav Piskunov , Ukraina 79.03
2001
Szymon Ziólkowski , Poola 83.38
Kōji Murofushi , Jaapan 82.92
Ilja Konovalov , Venemaa 80.27
2003
Ivan Tihhon , Valgevene 83.05
Adrian Annus , Ungari 80.36
Kōji Murofushi, Jaapan 80.12
2005
Ivan Tihhon, Valgevene 83.89
Vadim Devjatovski , Valgevene 82.60
Szymon Ziólkowski , Poola 79.35
JÜRI TAMM
Jüri Tamm (sündis 5.veebruaril 1957 Pärnus ) on Eesti poliitik ja endine kergejõustiklane (vasaraheitja). Ta on eksmaailmarekordiomanik vasaraheites (84,08). Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
Ta on lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi .
Ta on IX, X ja XI Riigikogu liige. Pääses XI Riigikokku pärast Liina Tõnissoni loobumist Riigikogu liikme kohast oktoobris 2007. Kuulub Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ning Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Ukraina parlamendirühma ja Eesti- Hispaania parlamendirühma.
Tema isiklik rekord 84,40 m on kõigi aegade 8. tulemus.
Olümpiamängudel
1980 Moskva
pronksmedal 78,96
1988 Seoul
pronksmedal 81,16
1992 Barcelona
5. koht 77,52
Maailmameistrivõistlustel
1987 Rooma
hõbemedal 80,84
Ühiskondlik tegevus

• Eesti Olümpiakomitee asepresident
  
• Eesti Sportlaste Ühenduse juhatuse esimees
  
• Vanalinna Rotary klubi liige
  
• Monaco Vürstiriigi aukonsul Eestis
  

Autasud

• Valgetähe IV klassi teenetemärk (2006)
  
• Hispaania teenetemärk Cruz de Oficial (2003)
  

Pilt 1. Heiteala
Pilt 2. Sportlane vasaraga
KOKKUVÕTE
Vasaraheide on kergejõustikuala, mida harrastavad ainult tugevad sportlased. Nad on heitealade tugevaimad. Varustusse kuuluvad nahkkindad ning vasar. Vasaraheites on medaleid teeninud nii maailmameistrivõistlustel kui ka olümpiamängudel ka eestlane Jüri Tamm, kelle nimel oli aastaid maailmarekord vasaraheites.
KASUTATUD KIRJANDUS

• http://et.wikipedia.org/wiki/Vasaraheide
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Ta mm
  
• „ Sport ” 2006, Kirjastus Pegasus OÜ
  

11