Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TDOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMAU (0)

1 Hindamata
Punktid

DOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMATU
Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks.
Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda.
Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle
arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika .
See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut.
Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni
dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud.
Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid või
kui ta kasutab
või on kasutanud keelatud aineid või võtteid .Iga sportlane kannab isiklikku vastutust selle eest, et tema organismi
kudedes ja vedelikes ei leiduks keelatuks kuulutatud aineid.
Dopingainet manustatakse suu kaudu tablettidena või kapslitena ning süstitakse lihasesse. Dopingainet tuleb
sisse võtta koos toitainerikka toiduga ja tugeva jõutreeningu ajal selleks, et lihasmass oluliselt suureneks.
Vahel kuritarvitatakse dopingaineid ka lühikese kuuri ajal suurte annustena siis, kui intensiivselt treenitakse.
Paljud dopingainete kuritarvitajad kasutavad kesknärvisüsteemi mõjutavaid aineid nagu amfetamiin , et peletada
tugeva treeningu tõttu tekkivat väsimust.
Olümpia- ja spordiliikumise suurim vaenlane on doping. Selle valelikud kasutajad on alati pool sammu ees õigest
meditsiinist. Kes aga jääb vahele, saab karistuse. Kuigi karistused peaksid olema praegustest julmemad ja meeldejäävamad.
Vancouveri olümpia oli ajaloo puhtaim, sest vahele jäi vaid kaks inimest.
Sportlase puhtust kontrollitakse uriiniproovi abil ja kui vaja siis tehakse veel vereproov . Peamised kes peavad
proove andma on võitjad esi kolmikud . Dopingukontrolli kutsutakse ka need sporlased, keda võidakse
kahtlustada selle kasutamises. Kui sportlane on kutsutud kontrolli, peab ta sinna ilmuma 60 minutit jooksul.
Kuid sportlane keeldub uriiniproovi andmast, loetakse testi tulemus positiivseks . Karistuseks võib olla 3 kuuline,
kahe aastane või eluaegne võistluskeeld.
Eesti sportlased on samuti dopindu kasutamsiega vahele jäänud. Nagu näiteks Ott Kiivikas.
Ma arvan,et dopingu kasutamine on lubamatu, sest see on ebavõrdne teiste osalejatega. Kui doping oleks kõigile
võrdselt kättesaadav ja odavam, siis poleks doping spordis probleem. Dopingu kõrvalnähud ja halb mõju
tervisele on kõigest spekulatsioon, sest midagi kindlat pole tõestatud.
TDOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMAU #1 TDOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMAU #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrin koppel Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Doping
8
doc

Doping

Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida-

Kehaline kasvatus
Doping
11
odt

Doping

Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7

Kehaline kasvatus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77

Inimeseõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.................................................... 727 51.1.9. Perkutaanne transtrahheaalne jet-ventilatsioon (TTJV) ............................................. 728 51.2. Pulssoksümeetria ............................................................................................................... 730 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia .............................................................................................. 732 51.4. Kunstliku hingamise aparaadi kasutamine ............................................................................ 735 51.5. Vererõhu mõõtmine........................................................................................................... 749 51.6. Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring ......................................................................... 752 51.6.1. EKG-monitooring....................................................................................................... 752 51.6.2

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun