Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TDOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMAU (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


DOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMATU
Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks.
Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda.
Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle
arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika .
See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut.
Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning
TDOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMAU #1 TDOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMAU #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrin koppel Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Doping

Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida-

Kehaline kasvatus
thumbnail
11
odt

Doping

Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7

Kehaline kasvatus
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77

Inimeseõpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.................................................... 727 51.1.9. Perkutaanne transtrahheaalne jet-ventilatsioon (TTJV) ............................................. 728 51.2. Pulssoksümeetria ............................................................................................................... 730 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia .............................................................................................. 732 51.4. Kunstliku hingamise aparaadi kasutamine ............................................................................ 735 51.5. Vererõhu mõõtmine........................................................................................................... 749 51.6. Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring ......................................................................... 752 51.6.1. EKG-monitooring....................................................................................................... 752 51.6.2

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun