Seega = -18 ja = 11 Nüüd saan arvutada võrrandi lahendid: 1 (-18) = = -18 gcd(25,41) 1 11 = = 11 gcd(25,41) Kontroll: Paned saadud x ja y esialgsesse võrrandisse. pp = 25 (-18) + 41 11 = -450 + 451 = 1; vp = 1; pp = vp ja seega on leitud lahendid õiged. Vastus: = -18; = 11 Ülesande jätk: Panen aga tähele, et Eukleidese algoritmiga leitud lahendid pole ainukesed võimalikud. Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 4 Olga Dalton 104493 IAPB21 Kui avaldada y x-i kaudu, saan: 1 - 25 = 41 Ülejäänud y-te leidmiseks saab kasutada järgmist algoritmi: panna x-i asemele järjest suvalisi täisarvu
bcd ja abcd tähistavad poisside arvu, kellele meeldib kolm ja abcd puhul kõik neli tegevust. Olgu näiteks antud klass, kus õpib 30 poissi. Nende seas 10, kellele meeldib male(a), 7, kellele jalgpall(b), 18, kellele meeldib jalgrattasõit(c), 9, kellele meeldib matkata(d). Nii male kui jalgrattasõit meeldib 3 inimesele(x), male ja jalgpall 4-le(y), male ja matkamine 3-le(z), jalgpall ja rattasõit 5-le(u), jalgpall ja matkamine 4-le(v) ning jalgrattasõit ja matkamine 3-le(w). Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 2 Olga Dalton 104493 IAPB21 Liites kokku poisside arvu, kellele meeldib ainult üks tegevus, ja lahutades maha poisside arvu, kellele meeldib kaks tegevust, saan poisside arvuks:
Arvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja arvu bi selle imaginaarosaks. KOMPLEKSARVUD Kui a = 0, siis on tegemist imaginaararvuga bi, kui b = 0, siis saame arvu a + 0·i, mis on reaalarv a. Kui a = b = 0, siis siis saame tulemuseks arvu 0. KOMPLEKSARVU MÕISTE. TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA Kaks kompleksarvu on omavahel võrdsed parajasti siis, kui nende reaalosad ja 1. Kompleksarvu mõiste imaginaarosad on vastavalt võrdsed: a + ib = c + id
Arvutades võrduse vasakut poolt saame omavahel paaridesse kombineerida ka hulga A elemente hulga B elementidega, mis annab rohkem eri kombinatsioone. Arvutades paremat poolt saame omavahel paaridesse kombineerida üksnes ühe hulga elemente ning lõpuks leiame nende alamhulkade hulkade ühendi. St võrreldes vasaku poolega kaotame sellised kombinatsioonid, kus üks element on pärit esimesest hulgast ja teine teisest. Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 1 Olga Dalton 104493 IAPB21 Näiteks: A = {1,2,3} ja B = {3,4,5} {#,$,%,&,'{ $ = $
3) Kõige väiksema märgendiga leht 4 ja selle naabertipp 0. 4) Kõige väiksema märgendiga leht 5 ja selle naabertipp 3. 5) Kõige väiksema märgendiga leht 3 ja selle naabertipp 0. 6) Järele jäid ainult tipud 0 ja 6, mis on omavahel ühendatud ja see on märk, et puu Prüferi kood on leitud ning tippude eemaldamist võib lõpetada. Seega on etteantud puu Prüferi kood: 20030 Vastus: 20030 Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 5 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 2. Antud on Prüferi kood (0 4 0 0 2 2 0 1 0). Seega on puul 9 + 2 = 11 tippu. Leian selle puu. Selleks leian igale koodi elemendile vähima lehe märgendi nii, et see erineks järgnevatest koodi
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. 1.3 N¨ aide | - 5| = -5
Elementaarmatemaatika 1. Teooria Mõistete definitsioonid; selgitavad joonised, tekstid 1. Arvuhulga järjestatus- Arvuhulka nimetatakse järjestatuks, kui iga tema kahe arvu a ja b korral kehtib üks kolmest võimalusest, kas a > b , a = b või a
===SUULISE OSA KÜSIMUSED JA VASTUSED=== I. Lausearvutus 1. Mis on algmõiste? Nimeta vähemalt 3 algmõistet. Mõisted, mida kasutatakse teiste mõistete defineerimiseks. Algmõisteid ise ei defineerita. Näiteks tihti peetakse algmõisteteks: punkt, sirge, tasand, ruum, hulk, arv, suurus 2. Mis on definitsioon ja milliseid reegleid peab ta täitma? Definitsioon on mõistete määratlemine lihtsamate ja tuntumate mõistete kaudu. Definitsioon peab täitma järgnevaid reegled: 1. Definitsioon peab sisaldama ainult nii palju tunnuseid, et see täpselt määraks millega tegu 2. Mõistet ennast ei tohi mõiste defineerimisel kasutada 3. Definitsioon peab võimalusel olema jaatav 4. Peab olema selge ja arusaadav 3. Mis on aksioom? Nimeta vähemalt 3 aksioomi. Põhitõde, mida peetakse vaieldamatult õigeks. Aksioomid on näiteks: 1. Igale naturaalarvukle järgneb vahetult ainult üks naturaalarv 2. Kaht erinevat punkti läbib ainult üks sirge 3. Väljaspool
Kõik kommentaarid