Kuulitõuke areng (0)

Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade
Loovtöö
Kuressaare 2012/13
Sisukord
Sissejuhatus
1. Mis on kuulitõuge
1.1. Kuuli hoie
1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost
2. Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade
2.1. Paigalt kuulitõuge
2.2. Juurdevõtusammuga kuulitõuge
2.3. Selg ees kuulitõuge
2.4. Pöördega kuulitõuge
2.5. Hundirattaga kuulitõuge
2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad
Kokkuvõte

Sissejuhatus

Töö käigus üritan uurida kuulitõuke erinevaid tehnikaid läbi aegade. Milliseid tehnikaid on kasutusel olnud ja milliseid tulemusi on tõugatud neid tehnikaid kasutades.

1.Mis on kuulitõuge
Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri
vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule .
Kuulitõukeringi diameeter on 2 m. Kuuli maandumiskohaks on 40 kraadise nurgaga
sektor , tõukeringiga ühel tasapinnal . Sektori sisse tõmmatakse 5 cm laiused
kaarjooned, mis tähistavad kaugust tõukeringi võru siseservast. Kaarjoone laius
kuulub mõõdetava kauguse sisse.

Kuuli hoie
Kuuli hoidmiseks sobitame kuuli käele, hoides seda pöidla ja ülejäänud sõrmede vahel, kuuli ei tohi lasta vajuda peopessa.
Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole (kuuli visata ) ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole.

Pisut kuulitõuke ajaloost
Ajast aega on heitealadel olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa Kolledite Kergejõustikuvõistlustel 1850 aastal. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896 a Ateena olümpial. Naiste kuulitõuge võeti esmakordselt mängude kavasse Londoni olümpial 1948.

Tehnika areng läbi aegade

Paigalt kuulitõuge
Esmalt seisti ringi keskel ja tõugati paigalt.
1866. aastal registreeriti esimene kuulitõukerekord – 10.62.
Video… http://youtu.be/aoP7A2KY_fs

Juurdevõtu sammuga kuulitõuge
Seisti paremal jalal ringi tagumises ääres, küljega tõuke suunas. Andes vasaku jalaga hoogu, hüpati paremal ringi keskele ja, mõlemad jalad maas, tõugati.
Nii tõukas Heino Lipp (eestlane). 1950. aastal püstitas ta Euroopa rekordi 16.93 ja aasta hiljem 16.98.
Video…   http://youtu.be/N4ZATpC-GLo

Hundirattaga kuulitõuge

Seisti kuulitõukeringi tagumises otsas, näoga tõuke suunas. Siis sooritati vaba käega „ hundiratas “ , jäädi äratõuke asendisse ja tõugati. Selline tehnika andis veelgi suurema kuuli mõjutusmaa.

Kuid kuna ratas kõrvale kuulub võimlemise valdkonda, siis kergejõustiku võistlusmäärused keelasid „hundirattaga“ kuulitõuke ära.
Video… http://youtu.be/EYC8YyaE0Ak

Selg ees kuulitõuge
Alustades ringi tagumisest äärest, selg tõuke suunas, saab käe kuuliga viia väljapoole ringi äärt. Seega pikeneb kuuli mõjutusmaa. Äratõukel saab aga kasutada täiuslikumalt puusa ja õlgade pööret.
Sellise tehnikaga tõukas ka O`Brien (ameeriklane), kes võitis 1952. aastal OM tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57. Ta täiustas tehnikat pidevalt.
Video…   http://youtu.be/gQzxqm0BFpc
O`Brien

Pöördega kuulitõuge
Ülakeha on samas asendis nagu O`Brien tehnika puhul. Sportlane on lõdvestunud ja keskendub pingeliselt Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgneva energilise liikumise ootuses . Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt liikudes nii sirgelt kui võimalik ning seejärel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 
Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkiline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s ehk  50km /h.
Sellise tehnika arendas välja venelane Aleksander Barõšnikov
See on tänapäeval populaarseim tehnika, millega on tõugatud Randy Barnesi poolt maailmarekord 13.12, mis kehtib siiani. Naiste maailmarekord sellise tehnikaga on tõugatud Natalja Lissovskaja poolt, tulemusega 22.63, mis kehtib samuti siiani.
Video… http://youtu.be/qg5wEvtGr20
2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad
Nagu igal alal, püüavad ka kuulitõukajad oma alal tehnikat täiustada. Piiranguks siin on kindlasti hoovõtu pikkus, kuulitõuke ringi läbimõõt on 2.13,5 m.
Novaatoriteks kuulitõuke tehnika arendamisel on kümnevõistlejad. Kuna kümnevõistlejad peavad õppima kümne ala tehnikat ja arendama vastavaid kehalisi võimeid, siis on see väga aega nõudev. Aja kokkuhoiu pärast üritavadki nad kasutada uuendusi . Üks uuendaja on näiteks Saksa kümnevõistleja Frank Busemann . Tinglikult võib seda nimetada „Busemanni“ tehnikaks. Video…
Asjatundmatul on algul raske vahet teha, mis on „O`Brien“ tehnika ja mis „Busemanni“ tehnika. O`Brien alustab seljaga tõusu suunda ja raskus toetub paremale jalale. Hoojalaks on vasak jalg. Busemannil on tugijalaks vasak jalg, hoojalaks parem jalg, pärast hoogu toimub kiire jalgade vahetus. Äratõukeline asend on mõlemal tõukeviisil sarnane. Kolmas vähe kasutuses olev tehnika on „O`Brieni“ tehnika nn. juurdevõtusammuga. Seda kasutavad kümnevõistlejad ja samuti algajad kuulitõukajad, kuna seda on lihtsam omandada.
Video…   http://youtu.be/ZbLaNWKOaLI
Kokkuvõte
Selles loovtöös sain teada kui mitmekesine võib olla pealtnäha lihtne ja ühekülgne kuulitõuge. Kindlasti oskan nüüd tähele panna sportlaste erinevaid tehnika kasutusi ja vahet teha algaja ja professionaali vahel. Edaspidi tahan ka ise neid tehnikaid läbi proovida. Tööd oli huvitav teha, sest oli nii kirjalik kui ka praktiline pool.