Ants Antson
Elulugu
On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja
Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas
Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi
Spordiga hakkas tegelema aastal 1954
Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna
linnaosavalitsuse spordijuht
Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning
hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega
1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse
Saavutused
6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud
taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m
kiiruisutamises esimese koha
Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit
On püstitanud kaks maailmarekordit
Medalid ja tunnustused
Esimene koht 1500 meetri uisutamises
Viies koht 10 000 meetri uisutamises
MM-ja EM- üheksa väikest medalit
Eesti parim sportlane
Eesti meister mitmevõistluses
Oscar Mathieseni auhind
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kasutatud kirjandus
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Antson
2. http://www.omkuld.ee/antson.ht m
3. http://www.eok.ee/organisatsioon/auliikmed
4. http://www.eok.ee/est/sportlased/olympiavoitjad_ja _
medalistid/olympiavoitjad_ja_medalistid
5. http://www.westholm.tln.edu.ee/?id=10405
6.
http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=fotonaitused&gid=24
7. raamat: ( Eesti Olümpia Medalid)
8. raamat: ( Eesti Sport Läbi Aegade)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristinsober
Õppematerjali autor
oli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister1938 1966 (see on maailmarekord), MM- hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Ants Antson Click to edit Master text styles Second level on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11
hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. 1954. aastal pälvis TRÜ meeskonna liikmena Eesti meistrivõistlustel hõbeda ka korvpallis. Alates 1962. aastast on Kajak töötanud Tallinna spordikoolides suusahüpete ja kahevõistluse treenerina, aastail 1963 1964 oli ta N. Liidu kahevõistluskoondise treener ja 19671975 N. Liidu ametiühingute kahevõistluskoondise vanemtreener. Tema õpilased on olnud Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevits, Joe Tikenberg jt.5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Ainus eestlane, kes on võistelnud olümpiamängudel bobirajal, on Heino Ago Freiberg. 1964. aastal arvati Rootsi olümpiavõistkonda Stockholmis elav Heino Ago Freiberg, kes Homariikluse päevil oli Tallinna Kalevis tuntud hokimängija ja jalgratturina. 31. oktoobril 1922 sündinud Freibergi olümpiaalaks sai aga bobisõit. Kahebobil võistles Freiberg koos
kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953). Ants Antson Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. MM-võistlustel 1964 1500 ja 5000 meetris pronks. EM-võistlustel 1964 mitmevõistluses kuld; 1964, 1965 ja 1967 üksikaladel üks 1. koht, kaks 2. kohta ja kolm 3. Kohta. NSV Liidu meistrivõistlustel 19641968 mitmevõistluses üks kuld, kaks hõbedat ja üks pronks, üksikaladel kolm 1., kaks 2. ja viis 3. Kohta. Maailmarekord väikeses mitmevõistluses 176,3000 punkti ja 3000 meetris 4
vabamaadluses. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova
on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964), vabariikliku (1950) ja üleliidulise (1965) kategooria kohtunik. Aasta : 1952 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) Ants Antson Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabeli
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......
maadluses hõbemedali. XVII suveolümpiamängud, Rooma 1960 Meie mehi võistles NSVL-i, Kanada, Rootsi ja Hong Kongi lipu all. Parimaid tulemusi saavutasid Edvin Vesterby, kes jällegi võistles Rootsi lipu all ja sai maadluses 4. koha, Ergas Leps Kanada meeskonnast, sai kergejõustikus 8. koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla. Heino Ago Freiberg võistles Rootsi lipu all ja sai bobisõidus 12. koha XXIII suveolümpiamängud, Tokyo 1964Laine Erik lõpetas naiste 800 meetri jooksu kuuendana. Ergas Leps Kanada meeskonnast sai 1500 m jooksus 17. koha X taliolümpiamängud, Grenoble 1968 Eestlastest võistlesid Tõnu Haljand ja Ants Antson, kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid